SISSEJUHATUS SEMIOOTIKASSE

1
SISSEJUHATUS SEMIOOTIKASSE

• SOSE O1.137
• Silvi Salupere
• 3.loeng

2
Lotmani Inimesed ja märgid 1969

• Semiootika teadus kommunikatsioonisüsteemidest
  ja märkidest, mida inimesed (ja mitte ainult,
  vaid ka loomad ja masinad) suhtlusprotsessis
  kasutavad
• Mõistmise probleem, informatsiooni edastamine
• Strukturaallingvistika, informatsiooniteooria,
  küberneetika ja loogika ristumiskoht

3
Ferdinand de Saussure 1857-1913Cours de
linguistique générale 1916

• Semioloogia teadus märkidest (märgiteooria).
  Üldprintsiip märgi pidevus ajas, mis on seotud
  tema muutlikkusega ajas.
• Keel tinglikkus, kõige levinum ja kõige
  keerulisem semioloogiline süsteem. Vorm, mitte
  substants, seetõttu ei ole seotud märgi helilise
  olemusega. Ei ole loodud mõistete väljendamiseks.
• Kõne realisatsioon. Individuaalne,
  psühhofüüsiline, vaba. Muutuste allikas.
• Keel (langue) kõne (parole) kõnetegevus
  (langage)

4
Ferdinand de Saussure

• Märk ei seo mitte objekti ja nime
• (see ei ole keeleprobleem),
• vaid mõistet ja akustilist kujundit.

5
Ferdinand de Saussure

• Tähistaja on keeles kehatu, ja selle loob mitte
  materiaalne substants, vaid eranditult need
  erinevused, mis piiritlevad seda akustilist
  kujundit kõikidest ülejäänud akustilistest
  kujunditest. Foneemid, tähed kirjakeeles.
• Tähistatav mentaalne mõiste, idee, kontsept.
  Ilma tähistajata on psühholoogia objektiks.

6
Ferdinand de Saussure

• Väärtus (valeur) relatiivne, suhteline om-s.
  Keel on puhaste väärtuste süsteem. Märgi väärtus
  on märgi teistele märkidele vastandamise tulemus
  ja on seega puhtdiferentsiaalne, st teda saab
  määratleda vaid läbi eituse suhtega teistesse
  süsteemi elementidesse. Väärtus juhatab sisse
  keelesüsteemi, võib muutuda vaid seoses teise
  märgi muutmisega.
• Tähendus (signification, sens) viib
  mõttesfääri. See, mis on märgis suhestatud
  akustilise kujundiga, on sõltuvuses väärtusest ja
  temaga määratletud.

7
VÄÄRTUSE MÕISTE

• Märgid, nagu kõik teisedki asjad, millel on
  väärtus, on vahetatavad millegi erineva vastu,
  võrreldavad teiste sarnaste asjadega.
• Nt 10 krooni on
• a) vahetatav leiva, õlle, Postimehe jms vastu,
  aga ka
• b) võrreldav 1 dollariga.
• Samamoodi võib sõna vahetada idee vastu või
  võrrelda seda teise sõnaga

8
Langue kui erinevuste süsteem

• Saussurei järgi ei ole kõnealustel asjadel
  iseomast, sisseehitatud olemust. 10-kroonise
  omaväärtus (st tema loomiseks kulutatu hind) on
  väiksem, kui 10 krrooni, kuid antud süsteemis on
  tema rolliks just etendada10-kroonist väärtust.
• Just väärtused loovad niisiis erinevuste süsteemi
  ehk keele.

9
Tähistaja/tähistatav
Näiteks liiklusmärgi puhul on märk kui füüsiline,
nähtav objekt tähistaja. Märgi tähendus on
tähistatav.
tähistaja
STOP!!!
tähistatav
10
Näide internetist
Üks tähistaja võib omada mitut tähistatavat. Nt
punane värv
ÕUN
PUNANE
TULI
Armastus
Veri
11
Ferdinand de Saussure

• Keele ühiskondlik iseloom. Keele kasutusnormide
  ja üksikindiviidi kõnetegevuse vaheline seos
• Durkheimi sundusseadus (iga sotsiaalne fakt on
  sunduslik) ? Saussure lingv. märgi motiveeritus
• Kui suhtes tema poolt kujutatavasse ideesse on
  tähistaja vabalt valitud, siis, vastupidi, suhtes
  sellesse keelekollektiivi, kes teda kasutab, on
  tähistaja mitte vaba, vaid pealesunnitud.

12
F. de Saussure Ühikute omavaheline seos
keelesüsteemis

• 2 tüüpi suhted süsteemi liikmete vahel
  süntagmaatilised ja assotsiatiivsed. Kumbki tüüp
  tekitab oma väärtuste rea.
• Süntagmaatilised lineaarsed
• assotsiatiivsed tähekujulised
• Viimased võivad tekkida akustiliste kujundite
  või tähistatavate sarnasuse põhjal

13
Süntagmaatika ja paradigmaatika
14
F. de SaussureSünkroonia diakroonia

• Sünkroonia on ainuke tõeline reaalsus rääkija
  jaoks. Lingvisti jaoks diakrooniast olulisem.
  Valdkond - üldgrammatika.
• Diakroonia olemus väljendub nihkes tähistaja ja
  tähistatava vahelises suhtes. Diakroonia on
  seotud süsteemi elementidega, mitte süsteemiga
  tervikuna, kuid mõjutab tervet süsteemi.

15
Hodge, Robert Gunther Kress (1988). Social
Semiotics. Cambridge Polity

• Kasutades Saussurei skeeme ehitavad
  sotsiosemiootika võrgustiku.Nende semiootika
  käsitleb
• kultuuri, ühiskonda ja poliitikat
• Keelest erinevaid märgisüsteeme
• Kõneakti ja konkreetseid tähenduspraktikaid
  teistes (mitte loomuliku keele) koodides
• Diakrooniat, ajalugu, protsessi ja muutumist
• Tähendustamisprotsessi, tähistavate süsteemide ja
  referentsiaalsete struktuuride vahelisi seoseid
• Tähistatava struktuuri
• Märkide ainelisust

16
F. de Saussure keele püsivus (muutumatus)
muutlikkus

• Püsivuse kindlustavad
• 1. Märgi meelevaldsus (arbitraarsus)
• 2. Märkide paljusus
• 3. Süsteemi keerulisus
• 4. Kollektiivi vastupanu uuendustele
• Muutused tulenevad keelemärgi asümmeetrilisusest.

17
Sergei Karcevskij 1884-1955(Praha Lingvistiline
Ring)

• väidab, et keelesüsteemi evolutsioon toimub tänu
  tähistaja ja tähistatava lahknevale liikumisele
  keelemärgi asümmeetria.
• See asümmeetria ilmneb erinevates sfäärides
• 1. süsteemis võrreldavate lülide ebaühtlases
  arengus (nt üksikute sõnade paradigma
  mittetäielikkus pluralia tantum (ainult
  mitmuses, nt püksid), ajavormide puudulikkus vk

18
Karcevskij tähistaja/tähistatava asümmeetria

• 2. struktuuris tähistaja ja tähistatava
  vahelise üksühese suhte rikkumine
• 2.1 paradigmaatikas (polüseemia ja sünonüümia)
• 2.2 süntagmaatikas väljendus- ja sisuplaan jaotub
  erinevalt , mille tulemusena
• 2.2.1 tekivad analüütilised moodustised (rida
  tähistajaid seostub ühe tähistatavaga, nt
  temata/ilma temata, kappi/kapisse , väike
  maja/majake)
• 2.2.2 mitu tähistatavat ühes tähistajas (nt sõnas
  õpib tähistab b üheaegselt ainsust, 2.pööret ja
  olevikku)
• 2.3 semiootilises aspektis puudub kas tähistaja
  (nullmorfeem nt väljendis ta käis /0/, ellips)
  või tähistatav (hääldamatud tähed ortograafias,
  interfiksid jmt)

19
Karcevskij tähistaja/tähistatava asümmeetria

• 3. funktsionaalne ilmutab end võimaluses
  väljendada kõnes ühte ja sama sisu erinevate
  vormide abil või kasutada ühte ja sama
  keeleühikut erineva sisu väljendamiseks.

20
Benveniste Semioloogilist süsteemi iseloomustavad

• (Igaüks neist tunnusjoontest sisaldab teatud
  arvu liike.)
• OPERATIIVNE MOODUS on viis, kuidas süsteem
  toimib, nimelt meeltele (nägemine, kuulmine
  jne.), millele ta suunatud on.
• KEHTIVUSVALDKOND on see, kus süsteem end
  maksma paneb ning teda peab ära tundma või talle
  alluma.
• MÄRKIDE OLEMUS JA ARV on ülalmainitud
  tingimuste funktsioon.
• FUNKTSIONEERIMISTÜÜP on seos, mis ühendab
  märke ja annab neile iseloomuliku funktsiooni.

21
Süsteemidevahelise MITTELIIASUSE printsiip

• Semiootiliste süsteemide vahel pole
  sünonüümiat ei saa öelda sama asja kõnes ja
  muusikas, mis on kaks erineval baasil rajanevat
  süsteemi.
• Seega ei saa kaks eri tüüpi semiootilist
  süsteemi olla vastastikku konverteeritavad.
  Inimese kasutuses ei ole mitmeid eri süsteeme
  märkimaks SAMA tähendust.

22
Siit lähtub teine printsiip, mis eelnevat
täiendab

• Kahel süsteemil saab olla sama märk ilma, et see
  põhjustaks sünonüümiat või liiasust, see
  tähendab, et arvesse ei tule märgi
  substantsiaalne identiteet, vaid üksnes tema
  funktsionaalne erinevus. Punasel
  liiklussignalisatsiooni binaarses süsteemis pole
  mingit seost trikoloorse lipu punasega, samuti
  pole selle lipu valgel mingit seost valge kui
  leinavärviga Hiinas. Märgi väärtus defineerub
  ainult süsteemis, mis teda integreerib. Pole
  olemas transsüstemaatilist märki.

23
Iga semiootiline süsteem, mis tugineb märkidel,
peaks tingimata sisaldama

• (1) MÄRKIDE täielikku repertuaari,
• (2) korraldavaid reegleid, mis mõjutavad FIGUURE,
  
• (3) sõltumata DISKURSUSTE olemusest ja arvust,
  mida süsteemist on võimalik produtseerida.
• Vrd kood

24
Keel kombineerib kaks tähenduslikkuse selgesti
eristuvat viisi

• Semiootiline (märk) peab olema ÄRATUNTUD
  semantiline külg (diskursus) peab olema
  MÕISTETUD. Erinevus äratundmise ja arusaamise
  vahel peegeldab vaimu kahte eriomadust ühelt
  poolt tajub ta eelneva ja praeguse identiteeti,
  teisalt uue enontsiatsiooni (lausumise)
  tähendust.