Kursus 3: Toidu kvaliteet ja ohutus Teema 1: Farmi riskianal - PowerPoint PPT Presentation

1 / 18
About This Presentation
Title:

Kursus 3: Toidu kvaliteet ja ohutus Teema 1: Farmi riskianal

Description:

Title: On farm risk analysis Author: Jaan Praks Last modified by: Imbi Veermae Created Date: 5/2/2005 12:02:05 PM Document presentation format: Ekraaniseanss – PowerPoint PPT presentation

Number of Views:81
Avg rating:3.0/5.0
Slides: 19
Provided by: Jaa81
Category:

less

Transcript and Presenter's Notes

Title: Kursus 3: Toidu kvaliteet ja ohutus Teema 1: Farmi riskianal


1
Kursus 3 Toidu kvaliteet ja ohutusTeema 1
Farmi riskianalüüs Õppetund 3 Piimafarmi
riskianalüüs I
Eesti Maaülikool J. Praks V. Poikalainen A.
Aland
2
Sisukord
  • 1. Sissejuhatus
  • 2.Piimafarmi riskianalüüs
  • 3. Karja tervise monitooringu programm
  • 4. Haiguste riskifaktorid
  • 5. Udarahaiguste riskifaktorid
  • 6. Suguelundite põletike riskifaktorid
  • 7. Ainevahetushaiguste riskifaktorid
  • 8. Päramiste peetuse riskifaktorid
  • 9. Jalahaiguste riskifaktorid
  • 10. Seedekulgla haiguste riskifaktorid
  • 11. Innatuse riskifaktorid
  • 12. Raske sünnituse riskifaktorid
  • 13. Riskifaktorite hierarhia Eesti lehmakarjades
  • 14. Soovitatav kirjandus
  • 15. Interneti aadressid

Täiendav materjal Lupsikarjatervise.doc Haiguste
.doc Health monitoring model.doc WP3T1L3.pdf
3
1. Sissejuhatus
  • Piimalehmade pidamisel kasutatakse kaasajal
    intensiivseid pidamissüsteeme. See tingib
    nõudmise hästitoimivate tervise monitooringu
    programmide järele. Käesolev õppetund käsitleb
    mitmesuguseid piimalehmade haigusi ning nende
    keskkonnast pärinevaid riskitegureid.

4
2. Piimafarmi riskianalüüs 1
  • Kaasaegsete pidamissüsteemide ülesandeks on luua
    loomadele keskkond, mis mõjub soodsalt nende
    tervisele, heaolule ja toodanguvõimele.
  • Tänapäevase loomapidamise korral on sagedasemad
    haigused seotud pidamistingimustega
    (pidamistehnoloogia, mikrokliima, töö
    korraldamine jne).
  • Muutused produktiivloomade pidamistingimustes
    mõjutavad veterinaarmeditsiini praksist haigete
    loomade ravimisele fokusseeritud praksis on
    muutunud järk-järgult karja tervisele
    orienteeritud praksiseks. Sel eesmärgil on loodud
    ja juurutatud mitmeid karja tervise monitooringu
    programme.
  • (Diesch, 1988 Ekesbo et al., 1994 Saloniemi,
    1991 Bartlettet al., 2001 Sviland and Vaage,
    2002).

5
3. Karja tervise monitooringu programm
Monitooring e seire tähendab rutiinset loomade
tervist, toodangut ja keskkonnategureid
kirjeldavate täpsete vaatluste tegemist, andmete
salvestamist, mitmekülgset analüüsi ja
tõlgendamist (Thrusfield, 2001).
  • Seireprogrammi põhipunktid on järgmised
  • Tugevate-nõrkade külgede hindamine ja
    fikseerimine
  • Loomade kliiniline järelevaatus
  • Farmi järelevaatus
  • Andmete seire
  • Karja probleemide analüüs
  • Kogutud informatsiooni tõlgendus, kaasa arvatud
    haiguste eeldatavad riskitegurid
  • Preventiivsete menetluste väljatöötamine ja
    rakendamine ning tulemuste kriitiline analüüs
    (Noordhuizen ja Collins, 2002).

6
4. Haiguste riskifaktorid
Riskifaktor e tegur on looma või keskkonda
iseloomustav tegur, mille olemasolul haiguse
esinemise tõenäosus karjas (populatsioonis) suuren
eb (Waldner, 2001).
  • Riskitegurid jagatakse tavaliselt kahte rühma
  • Karja riskitegurid (keskkonna riskitegurid).
    Sellised tegurid nagu füüsikalised, keemilised ja
    bioloogilised tegurid, pidamise tehnoloogia,
    töökorraldus, käitumine loomadega jt pärinevad
    keskkonnast ja mõjustavad kõiki karjas olevaid
    loomi (Ekesbo jt, 1994).
  • Looma riskitegurid (individuaalsed riskitegurid)
    nagu iga, tõug, reproduktsioonitsükkel, toodang,
    geneetiline soodumus jt (Ekesbo ja
    Oltenacu, 1994).

7
5. Udarahaiguste riskifaktorid
1. Keskkonna tegurid lauda sisekliima pidamistehnoloogia, hoone tüüp, konstruktsioonid, asemed, sõimed, allapanu liik ja kogus sõnniku eemaldamise viis lüpsmine (seadmed, tehnika, hügieen), söötmine töötajad karja suurus aastaaeg. 2. Individuaalsed tegurid vanus (laktatsioon) toodang.
8
6. Suguelundite põletike riskifaktorid
Keskkonna tegurid 1) pidamistehnoloogia 2) aastaaeg 3) karja suurus. 2. Individuaalsed tegurid 1) tõug 2) vanus (laktatsioon) 3) eelnenud haigused (raske sünnitus, päramiste peetus jt).
9
7. Ainevahetushaiguste riskifaktorid
Keskkonna tegurid 1) aastaaeg 2) pidamistehnoloogia 3) karja suurus 4) söötmine 5) pidamistingimused. 2. Individuaalsed tegurid 1) tõug 2) iga (laktatsioon) 3) toodang.
10
8. Päramiste peetuse riskifaktorid
Keskkonna tegurid 1) aastaaeg 2) pidamistehnoloogia. 2. Individuaalsed tegurid 1) tõug 2) vanus (laktatsioon) 3) eelnenud haigused (raske sünnitus, poegimishalvatus jt).
11
9. Jalahaiguste riskifaktorid
Keskkonna riskitegurid 1) pidamistehnoloogia 2) põranda seisund 3) pidamistingimused 4) maja tüüp, asemed, sõimed 5) sõnnikukoristamise süsteem 6) allapanu 7) söötmine. 2. Individuaalsed tegurid 1) tõug.
12
10. Seedekulgla haiguste riskifaktorid
Keskkonna tegurid 1) söötmine 2) pidamistingimused (lauda konstruktsioonid) 3) töökorraldus 4) mikroobid 5) talitajad 6) aastaaeg. 2. Individuaalsed tegurid 1) organismi resistentsus 2) toodang 3) eelnenud haigused (metriit, ketoos, mastiit jt).
13
11. Innatuse riskifaktorid
Keskkonna tegurid 1) karja suurus 2) pidamistehnoloogia. 2. Individuaalsed tegurid 1) tõug 2) toodang 3) eelnenud haigused (päramiste peetus, raske sünnitus, mastiit jt).
14
12. Raske sünnituse riskifaktorid
Keskkonna tegurid 1) aastaaeg. 2. Individuaalsed tegurid 1) poegimiste arv 2) vanus 3) tõug 4) vasika sugu 5) kaksikud 6) eelnenud raske sünnitus.

15
13. Riskitegurite hierarhia Eesti piimakarjadel
Riskifaktor Keskkonna tegurid 1) lauda tüüp 2) allapanu liik 3) allapanu kogus 4) aseme piirded 5) aseme pikkus 6) sõnnikusüsteem 7) aseme laius 8) sõime serva kõrgus Seostatud haigusjuhtude 84,1 83,1 79,8 76,8 73,9 70,2 69,4 69,4 Järgneb
16
järg
9) õhu liikumiskiirus 10) sõime laius 11) sõime kõrgus põrandast 12) aastaaeg 13) lauda üldseisund 14) Õhutemperatuur 15) õhuniiskus 16) ammoniaagi sisaldus 2. Individuaalsed tegurid 1) piimatoodang 2) tõug 50,3 47,7 43,8 28,9 21,9 16,4 5,9 1,3 96,3 42,8
17
14. Soovitatav kirjandus
  1. Thrusfield, M. veterinary Epidemiology. Blackwell
    Science, 2001, 483 pp.
  2. Noordhuizen, J.P.T.M., Frankena, K., Thrusfield,
    M.V., Graat, E.A.M. Application of Quantitative
  3. Methods in Veterinary Epidemiology. Wageningen
    Pers, 2001, 429 pp.
  4. Radostits, O.M. Herd Health. Third Edition, W.B.
    Saunders Company, 2001, 884 pp.
  5. The Health of Dairy Cattle. Edited by A.H.
    Andrews. Blackwell Science Ltd, 2002, 359 pp.
  6. Livestock Health and Welfare. Edited by R. Moss.
    Longman Group UK Limited, 1992, 420 pp.
  7. Epidemioloogia käsiraamat. Loengud ja ülesanded.
    Toimetaja A. Viltrop. OÜ Halo Kirjastus, 2004,
    131 lk.
  8. Literature

18
15. Interneti aadressid
  1. FAWC - Report on the welfare of dairy cattle
    http//www.fawc.org.uk/reports/dairycow/dcowrtoc.h
    tm
  2. World organization of animal health
    http//www.oie.int/eng
  3. Animal Welfare Gateway . National Governments
    http//www.fao.org
Write a Comment
User Comments (0)
About PowerShow.com