TUNDRA

1
TUNDRA
MAIGI ASTOK
2
KIRJELDA SEDA MAASTIKKU!
3

• TUNDRA
• on loodusvöönd, millele on iseloomulikud samblad
  ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad
  puud ja põõsad. Tavaliste puude kasvamist
  takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike
  kasvuperiood ja igikelts.

4

• PAIKNEMINE
• 500-1000 km laiune vöönd ainult põhjapoolkeral,
  sest lõunapoolkeral puudub samal laiusel maismaa
• Piiriks juulikuu 10 samatemperatuurijoon
• Tundravööndi ulatus sõltub suuresti maailmamere
  ja hoovuste mõjust.

5
TUNDRA
6
Tundra nimetus tuleb soomekeelsest sõnast
tunturi, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra
esineb kõikjal Põhja-Jäämere rannikul. 
Põhja-Ameerika
Aasia
Põhja-Jäämeri
Euroopa
7
TUNDRALE ON ISELOOMULIK

• Äärmiselt külm kliima- lähisarktiline kliimavööde
• Sademeid vähe alla 250 mm /a
• Lühike taimekasvuperiood 50 60p
• Vähe erinevaid taime- ja loomaliike
• Suur loomade ja lindude arvu kõikumine suurte
  rännete tõttu.
• Lõunapool läheb tundra üle metsatundraks

8
Kliima

• Lähisarktiline kliimavööde
• talvel arktiline ÕM
• suvel parasvöötme ÕM
• TALV - on tundras pikk, külm ja tuisune
• Keskmine temperatuur on -34 C.
• Õhuke lumikate tuleb maha juba septembris ja
  sulab alles mais-juunis
• SUVI lühike 2- 2,5 kuud 10
• Keskmine temperatuur 10
• Suvel sajab vähest uduvihma

9
(No Transcript)
10

• IGIKELTS
• AASTARINGSELT KÜLMUNUD PINNAS. SUVEL SULAB AINULT
  PEALMINE KIHT.
• Tundravööndis on talv pikk ja lumikate õhuke,
  sellepärast külmub maapind sügavalt läbi. Suvel
  sulavad küll pealmised kihid, aga allpool jääb
  maapind külmunuks.
• MULD väheviljakad tundra-keltsmullad

11

• POLÜGONAALPINNAS
• Tundrapinnas, mis tekib külmumise ja sulamise
  vaheldumisest.
• Külmalõhed jaotavad pinna hulknurkseteks
  osadeks.
• Külmalõhedes kasvab suviti rohttaimi.

12
KÜLMALÕHED
13
SISEVEED- palju jõgesid ja soid

• MIKS?
• Sademeid on vähe kuid auramine on väike ja pinnas
  seetõttu liigniiske.
• Soostumist soodustab igikeltsa esinemine.
• Suvel õhuke pinnasekiht sulab, aga sügavamalt
  külmunud pinnas ei lase vett sügavamale imbuda.
• Tasane pinnamood veel ei ole eriti kuhugi
  voolata.

14

• Aasia ja Põhja-Ameerika tundrad on väga sarnased.
  
• Neist erineb Euroopa tundra, mis jääb Atlandi
  ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse
  mõjupiirkonda.
• Talv on seal märksa pehmem ja lumerohkem.
  Sellepärast esineb Euroopa tundras igikeltsa vaid
  laiguti ning taimestik on rikkalikum.

15
(No Transcript)
16
Tundra taimestik

• Tundrataimed on kohastunud elama lühikese jaheda
  suve ja pika polaarpäeva tingimustes.
• Mullad on toitainetevaesed, pinnas liigniiske ja
  sageli soostunud.
• Igikelts ei lase juurtel tungida sügavale.

17
TAIMEDE KOHASTUMUSED

• Lühikese suve tõttu peavad arenema, õitsema,
  viljuma kiiresti.
• Väga oluline on vegetatiivne paljunemine
• Madalad, et õhuke lumi neid kataks
• Juurestik igikeltsa tõttu pindmine

18

• Tundras ei kasva puid, takistuseks on
• liiga jahe ja lühike suvi
• talvised tuisud, õhuke lumikate
• viljatud vesised mullad
• Igikelts
• Puu kasvavad metsatundras-
• mänd, tundrakask, siberi kuusk, lehis

19
Vaevakask
20
Sookail
21
Kukemari
22
Arktika moon
23
MUSTIKAS
POHL
24
Murakas Villpea
25
Samblad
26
Tundra sügisel
27
ISLAND
28
(No Transcript)
29
Tundra loomad
Põhjapõder
30
Loomastik suvel

• Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast.
  Suvel elab seal palju loomi, linde ja putukaid,
  kes on siia pesitsema tulnud.
• Palju on pisikesi närilisi, eriti lemminguid,
  kellest toituvad polaarrebased, kärbid ja
  lumekakud.
• Suurematest loomadest on levinud põhjapõdrad ja
  hundid.
• Õhk on täis kihulasi ja sääski, kes on nuhtluseks
  nii loomadele kui ka inimestele.

31
Loomastik talvel

• Peaaegu kõik linnud rändavad lõunasse, tundrasse
  jäävad vaid lumekakud ja lumepüüd.
• Metsatundrasse lähevad ka põhjapõdrad, kus nad
  saavad lume alt toiduks samblaid ja samblike
  kraapida.
• Mõned loomad vahetavad suvise karvkatte paksema
  ja heledama vastu. See kaitseb neid külma eest ja
  muudab vaenlastele raskemini nähtavaks
• Närilised (uruhiired, lemmingid) elavad talve üle
  lume all, kus on soojem, süües taimi ja seemneid.
• Suslikud ja ümisejad magavad aga talveund.
  Rasvakiht kaitseb neid külma eest ja toidab
  talveune ajal.

32
Polaarrebane
talvel
suvel
33
(No Transcript)
34
MAIGI FOTO
35
KARIBU
36
lemming
37
Lumekakk
38
Lumepüü
39
MUSKUSVEIS
40
ASUSTUS, INIMTEGEVUS

• Inimesi elab tundras vähe.
• Elanike põhitegevuseks on põhjapõdrakasvatus.
• Küttimine ja kalapüük.
• Maavarade kaevandamisel.
• Ameerikas Alaska poolsaarel ammutatakse naftat
  ja maagaasi, Skandinaavias, Siberis ja
  Põhja-Kanadas kaevandatakse metallimaake.
• Tundravööndi rannikualadele on rajatud suuri
  meresadamaid.
• Põllumajandusega ei ole võimalik tegeleda.

41

• Igikelts raskendab
• hoonete, teede ja
• muude rajatiste ehitamist. Hooned
  rajatakse
• igikeltsaaladel tavaliselt sügavale igikeltsa
  sisse rammitud vaiadele niimoodi, et hoone jääb
  maapinnast pisut kõrgemale. Selliselt
  välistatakse võimalus, et maja oma soojusega
  maapinna  vundamendi ümber üles sulatab ja maja
  uppi läheb

42
Tundra põlisrahvad

• Erinevais tundrais elavaid inimesi nimetatakse
  erinevalt
• Skandinaavia poolsaarel laplased ehk saamid
• Taimõri poolsaarest Valge mereni neenetsid
• Kanada põhjaosas ja Gröönimaal eskimod ehk
  inuitid
• Kirde-Siberis tšuktsid

43
Saamid
44
Saamid
45
Siberi tundraalad

• Jamali poolsaar

Põdrakelku kasutatakse liiklemiseks ka suvel,
sest pinnas on liigniiske ja pehme
46
Neenetsid
47
Tšuktsid
48
Eskimod
49
Eskimod
50
(No Transcript)
51
Keskkonnaprobleemid

• Raskete roomikmasinad kahjustavad pinnast ja
  taimkatet. Lühikese ja jaheda suve jooksul ei
  jõua taimkate taastuda.
• Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud järved
  ja jõed.
• Asulate ümbruses vana kola ja taara.
• Vähemaks on jäänud põdrakarjamaid
  ülekarjatamise, keskkonna üldine reostus,
  kaevandused.
• Naftajuhtmed takistavad põhjapõtrade liikumisi

52
(No Transcript)
53
Naftapuurtorn Siberis
54
(No Transcript)
55
(No Transcript)
56
WRANGELI SAAR
57
ALASKA
58
KARIBU
59
(No Transcript)
60
ALASKA
61
(No Transcript)
62
(No Transcript)
63
METSATUNDRA
64
(No Transcript)
65

• Mis on tundravööndi piiriks?
• Miks puudub tundra ja metsatundra lõunapoolkeral?
• Kuidas tekib polügonaalpinnas?
• Kuidas takistab igikelts inimeste tegevust?
• Miks on tundras ja metsatundras palju soid?
• Miks on tundras lumikate õhuke?
• Miks ei kasva tundras puid?
• Mille poolest erineb metsatundra tundrast?
• Milliseid maavarasid leidub tundras?
• Millega tegelevad inimesed tundras?
• Millise on peamised keskkonnaprobleemid?
• Mille poolest erineb Euroopa tundra P.-Ameerika
  tundrast?

66
Kasutatud materjalid

• upperschoolpeeler.wikispaces.com/Tundra
• http//www.biomes.org/biomes_tundra.htm
• http//www.marietta.edu/biol/biomes/
• tundra.htm
• http//www.hot.ee/looduskiud/B3.htm
• L.K.Pihlak A. Tõnisson Geograafia põhikoolile.
  Maailma loodus-ja ühiskonnageograafia