Charles-Pierre Baudelaire Kirjandus 11. klass

1
Charles-Pierre BaudelaireKirjandus11. klass

• Koostanud õpetaja Tiiu Neeme
• TLG

2
Lapsepõlv

• Sündis Pariisis 9. aprillil 1821 61-aastase
  Joseph Fransois Baudelairei ja 26-aastase
  Caroline Archimbault-Dufais pojana
• Varaseimad mälestused on isaga kunstinäituste ja
  Luxembourgi aia külastustest
• Maalid- mu ainus, mu suurim ja kõige varasem
  kirg, on ta öelnud.

3
Isa surm

• Kuueaastasena kaotab ta armastatud isa
• Võõrasisaks saab kõrgem sõjaväelane Jacques
  Aupick
• Vimm võõrasisa vastu kandub üle emale
• Kui omatakse niisugust poega, siis ei abielluta
  enam!

Võõrasisa
4
Koolid

• Lyoni kolledž - internaadielu, kaklused
  õpetajate ja poistega
• Pariisi Louis-le-Grandi lütseum, kust ta
  distsipliinirikkumiste tõttu välja visatakse
• Esimesed kirjanduslikud katsetused, unistus
  kirjanikukutsest
• École de Droit - juuraõpingud, ei lõpeta
• Süvenev melanhoolia

5
Boheemlaselu Pariisis

• Elab Bailly pansionis - kunstnike ja kirjanike
  asupaigas
• Sukeldub põhjani Pariisi boheemlasellu
• Vastuokslik, tunneb huvi kõige salapärase ja
  normist kõrvalekalduva vastu
• Armastab sõpru šokeerida müstifikatsioonidega
• Saavutab dändi kuulsuse

6
Peitev mask- dändi

• B-i välimus - aeglase, nõtke kõnnakuga, pikas
  mustas kuues, kõrgelt nööbitud vesti ja
  pimestavalt valge pesuga
• Dändimask on eelkõige sisemine hoiak- põlgus
  hulkade vulgaarsuse vastu, pühendumine ilule

7
India-reis

• Perekond tahab temast koolitada diplomaati ja
  pole tema eluviisiga rahul
• Ta saadetakse India-reisile
• Mauritiuse saarel lahkub B. laevalt
• Kalkutasse ta ei jõua, aga Vaikse ookeani saarte
  eksootilised muljed kajastuvad hiljem ta luules

8
Jeanne Duval

• Baudelaire kohtub mulatist naise Jeanne Duvaliga,
  musta Veenusega
• Jeanneist saab tema needus ja rõõm, tema
  vampiir ja unustusallikas 20 aastaks
• Jeanne inspireerib Baudelairei parimat
  armastuslüürikat

Manet portree Jeanneist
9
Täisiga

• 1843 saab B. isa pärandusena 75000 franki
• Andub luksusele ja aristokraatlikule
  seltskonnaelule, kulutab raha riietele,
  raamatutele, maalidele, kallile toidule ja
  veinidele, oopiumile ja hašišile
• Veedab aega kunstigaleriides ja kohvikutes

10
Spleen

• 1843 võtab perekond Baudelaireilt kohtuotsusega
  kontrolli sissetuleku üle, võimaldades väikse
  elatusraha
• Ta on pidevalt võlgades, püüdes jätkata
  ekstravagantset elustiili
• Süveneb eraldatuse, lootusetuse ja tüdimuse
  seisund - spleen

11
1848. a revolutsioon

• B-i paeluvad revolutsiooniideed
• Ta asutab ajalehe, peab kohvikutes mässukõnesid
  ja võitleb barrikaadidel
• On vaja maha lasta kindral Aupick! karjub ta
  selgituseks tuttavate küsimustele
• Keisririigi saabudes tõmbub ta pettunult
  poliitikast kõrvale

12
Poe - see olen mina!

• Kirjanikuteed alustab ameerika kirjaniku Edgar
  Allan Poe tõlkimisega
• Mõttemaailm sarnane-mõlemad keskendusid ilule,
  surmale ja veidrustele

E. A. Poe
13
Kunstikriitikuna

• B. tunneb hästi Pariisi kunstielu, on G. Courbet
  ja E. Manet sõber, imetleb Corotd
• Baudelaire kirjutab ajakirjadele
  kunstikriitikat, esseesid ja ülevaateid
• Varasemad tööd Eugene Delacroixst ja Gustave
  Courbetst toovad talle kunstikriitikumaine

C. Baudelaire. G. Courbet maal
14
Luulekogu Kurja lilled

• Ainus luulekogu Kurja lilled ilmub 1857 (eesti
  keeles 1967, Tõnu Õnnepalu tõlkes täielik kogu
  2000 Kurja õied)
• Nii autor, kirjastaja kui trükkija võetakse
  avaliku kõlbluse teotamise süüdistusega
  kohtulikule vastutusele, 6 luuletust
  keelustatakse, B. saab 300 franki trahvi
• Kui sõber küsib, kas B. ootas õigeksmõistmist,
  vastab taOotasin, et mulle auavaldused osaks
  langevad!
• 20. saj tunnistatakse teos meistriteoseks

15
Väikesed poeemid proosas

• Ilmusid posthuumselt 1869
• Mõned tekstid on luuletused proosas, mõned
  lähemal miniatuurile
• Fookuses on linn, Pariis, ja selle inimesed
• Teost peetakse impressionistide linnavaadete
  vasteks kirjanduses
• Autori hingeseisundid - igatsus, unelmad,
  üksindus, igavus, iroonia, viha ja armastus

16
Surm

• 1864 reisib B. Brüsselisse lootuses avaldada seal
  kogutud teosed ja pidada loenguid kunstist ja
  kirjandusest.
• Ta jääb Belgiasse kuni 1866, kuigi vihkab seda
  maad ja on psüühiliselt kurnatud, kardab
  vaimuhaigust
• Märtsis 1866 saab ta rabanduse, järgneb halvatus
• Ema viib ta Pariisi, kus ta aasta pärast
  46-aastasena sureb.

17
Luulet iseloomustab

• Poeesia ei õpeta, ei kanna poliitilist ideed,
  kunsti mõte on kunstis, ülimas ilus
• ideaalide kättesaamatus, surma, kaduvuse ja
  kurjuse kohalolek kõiges
• vatuolu - maine elu ahvatleb ja paelub, samas
  tõukab eemale
• Esteetilise ja naturalistliku ühendamine, elu
  õite roiskumine, lagunemine surmas

18
Luule teemad

• Tõi luulesse Pariisi linnamiljöö, seni
  mitte-poeetilise aine
• Inetus ja õudus, spleen, lootusetus, pessimism,
  võõrandumine
• Julge erootilisus, kirg naudingu ja meeleheite
  allikana

19
Tähendus

• Baudelairega algab modernismiajastu
• Baudelaire on sümbolismi eelkäija
• Luuletajad, nagu Stephane Mallarmé, Paul
  Verlaine ja Arthur Rimbaud, pidasid teda oma
  eeskujuks
• Oma luule ja mõttemaailmaga on ta mõjutanud kogu
  Lääne-Euroopa kirjandust

20
Kasutatud kirjandus

• C. Baudelaire. Kurja lilled.
• C. Baudelaire. Väikesed poeemid proosas. (M.
  Underi eessõna Meenutuseks lugejale)
• A. Lunter. Kirjanduse modernistlikud suunad.
• Jüri Talvet. Maailmakirjandus 2. osa.

21
Lisalinke

• http//www.veinotte.com/baudelaire/baudelaire2.htm
  
• http//baudelaire.litteratura.com/?rubgalerie
• http//et.wikipedia.org/wiki/Charles_Baudelaire