Title: Kasvava Metsa Ost| Metsa ABC
1Kas me saame kunagi metsa uuesti kasvatada
Metsa ABC
2Selle planeedi esimesed metsad arenesid sadade
aastate jooksul ja hõlmasid erinevaid liike.
Metsad on ökosüsteem, kus igal liigil on teistega
sümbiootiline suhe ja nende roll on palju enamat
kui lihtsalt taimede ja puude kasvatamine. Aja
jooksul lisavad nad mulda surnud orgaanilisi
aineid. Kuigi kaasaegne tsivilisatsioon on toonud
kaasa ulatusliku metsade hävitamise, uurime, kui
lähedale saame kunagi metsa taaskasvatamisele
jõuda. MetsaABC on Eesti ettevõte, mis pakub
igasuguseid metsateenuseid, sealhulgas
metsakinnistu ostmist ja kasvava metsa ost
mist.
3Imendudes õhust saasteaineid ja tolmu,
leevendades globaalse soojenemise mõjusid ning
taastades looduslikke elupaiku ja ökosüsteeme,
absorbeerides atmosfääri süsinikdioksiidi,
parandavad metsad inimeste elu. Troopilisi metsi
raiutakse praegu kiirusega 13 miljardit
ruutmeetrit aastas. Esimesel tasemel on veel
võimalus 2050. aastaks poole võrra vähendada
metsade hävitamise tempot metsade hävimisele
kalduvates piirkondades. See aitaks
märkimisväärselt kaasa üleilmse kliima
stabiliseerumisele. Peale selle kasutatakse
paljusid metsi puidu raiumiseks ja muudeks
puiduks mittekasutatavateks metsasaadusteks.
Selle mustri järgi maha võetud puude asemele
istutatakse puud. See võimaldab ettevõttel
valmistuda lihtsamaks metsauuendamiseks.
Teakistandus Costa Ricas võib 20 aasta jooksul
saada kuni 400 miljonit kuubikut puitu hektari
kohta. Aasia metsadest tiikpuu hankimise raskuste
tõttu on istandustes kasvatatud tiikpuudel
tänapäeval lisatasud. Mahagon, mis on aeglaselt
kasvav puu, on veel üks puidutööstuses kasutatav
liik. Puidutööstuses kasutatavad kiiresti
kasvavad puud hõlmavad mändi ja eukalüpti.
4Metsauuendus ja metsastamine elle tulemusena
loodi metsa taasistutamise protsessi
kirjeldamiseks sellised terminid nagu
"metsauuendamine" ja "metsastamine", mida ei saa
omavahel asendada. Metsauuendamine on puitunud
piirkondade taastamise või taastamise protsess,
kus varem eksisteerisid metsad, kuid mis mingil
ajal vähenesid. See viitab ka taaskasvamisele
erinevalt algsest metsakattest. Metsastamine on
seevastu metsa loomise protsess, kus seda varem
polnud. Küsimus, kas uuel metsal on sama
bioloogiline mitmekesisus kui vanal metsal,
vaidlustatakse sageli kontrollitud
metsauuendamisel. Seda ilmselgelt ei juhtu, kui
uus kasv on istandik või ühe puuliigi
monokultuur. Isegi kui metsandusspetsialistid
teevad kõik endast oleneva algse metsa
taasloomiseks algse liigi ümberistutamisega, ei
pruugi see kunagi muutuda selliseks metsaks, nagu
see kunagi oli. Kuigi metsauuendus hõlmab palju
enamat kui lihtsalt puude istutamine, on vähe
kahtlust, et puude istutamise programm võib
aidata kaasa kohaliku kliima parandamisele. See
võib anda kasu, sealhulgas pinnase parandamine,
taimede ja loomade kohalik taastamine ning
süsiniku sidumine 38 tonni aakri kohta aastas.
See moodustab aastas ligikaudu 3 miljardit tonni
inimtekkelist süsinikku ehk 30 fossiilkütuste
CO2 heitkogustest. Lisaks mõnes kliimas
tsoonidele annab puude istutamine paremat kasu
kui teistes. Puud kasvavad troopilises keskkonnas
kiiremini. Maaõiguste üleandmine põlisrahvaste
rühmadele on veel üks metsakaitse meetod. India
metsaõiguste seadus pakub sellist kaitset.
Kasvava keskkonnateadlikkusega on käivitatud
ülemaailmne projekt kadunud metsaaedade
taastamiseks. Mitmed kogukonnad ja
valitsusvälised organisatsioonid töötavad
väsimatult selle piirkonna metsastamise
nimel.
5Metsauuendamine on kliimadilema valguses
omandanud tohutu tähtsuse. Looduslike metsadena
istutatud metsad võivad anda suuremat
ökoloogilist kasu kui lihtsalt puude istutamine
kasvavate puude huvides. Olenemata väljakutsetest
on selle mosaiigi oluline osa täielikult
metsauuendamisele pühendumine ja raadamise
peatamine. Kui metsade hävitamine põhjustab umbes
30 süsinikdioksiidi heitkogustest, on
taasistutamine suutnud 20 eraldada. Lihtsalt
noore metsa arenemine aitab süsinikku
absorbeerida. Põllumajandustootjad võivad
harida põllukultuure ja istutada puid, kasutades
mõnda põllumajandustavasid, näiteks
agrometsandust. Globaalsete metsade tugevdamise
vajaduse tasakaalustamine sooviga vältida liha
tarbimist võib sundida inimesi tegema raskeid
otsuseid. Lihaäri, mis nõuab loomasööda või
karjamaade kasvatamiseks tohutut maa puhastamist,
on olnud selliste metsade hävitamise peamine
tegur nagu Brasiilia. Ülemaailmse lihatarbimise
tagajärjel on toimunud metsade hävitamine. Nagu
näeme, ei saa ürgmetsa uuesti kasvatada, kuid
selle võimalikult simuleerimine pakub mitmeid
eeliseid. Kõigi metsateenuste ja metsakinnisvara
müügi ja ostmisega pöörduge juba täna MetsaABC
poole.