IMPRESSIONISM MAALIKUNSTIS

1
IMPRESSIONISM MAALIKUNSTIS

• Jane Kukk
• Vastseliina Gümnaasium
• Võrumaa
• Juhendaja
• Aivar Halapuu

2
(No Transcript)
3
IMPRESSIONISM

• (pr k impressioon mulje)
• Kõikidest kunstivooludest tõenäoliselt tuntuim,
  sai endale nime 1874 aastal välja pandud
  Monetmaali Päikeseloojang. Impressioon järgi.
• Impressionistid väitsid, et tegelikkuses suudab
  inimese silm selgesti näha ainult väikest osa
  ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi
  ebaselgesse mängu.

4
TUNNUSED

• Impressionistid loobusid oma maalidel teravatest
  piirjoontest ja mustadest varjudest.
• Kasutasid heledaid ja puhtaid värve.
• Maalisid väikeste komataoliste pintslitõmmetega,
  mis lõid mulje otsekui kuumal suvepäeval
  värelevast õhust.

5
Claude Monet(1840-1926)

• Kõige puhtakujulisem impressionist. Monet rõhutas
  valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja
  samast objektist (Roueni katedraal). Vaimustavalt
  suutis Monet edasi anda looduse muutlikkust
  sõltuvalt ilmast ja kellaajast.
• Autoportree C.Monet.

6
Claude Monet, Heinasaod

• Aastatel 1890-1891 maalis Monet sarja heinasaade
  erinevatel kella- ja aastaaegadel, erineva
  valguse ja ilmaga, üritades jäädvustada vaate
  vaheldumise poolt tekitatud erinevaid meeleolusid.

7
Claude Monet, Kaputsiinide bulvar

• Kõrgest vaatepunktist maalitud elegantne Pariisi
  bulvar on täis sagivaid inimesi. Talvine päev on
  edasi antud summutatud värvide napi valikuga.
  Kogu stseen on esitatud ühtlaselt ähmase elava
  pildina.

8
Auguste Renoir(1841-1919)

• Kunstnik pühendus peamiselt inimeste
  kujutamisele.Ta maalis kauneid, lapseliku näoga
  täidlaseid naisi, kujutas linnarahva lõbustusi,
  väljasõite loodusesse. Tema suhtumine maailma oli
  soe, südamlik ja imetlev. Autoportree Renoir.

9
Pierre Auguste Renoir, Suplejad

• See töö ühendab kunstniku huvi antiikkunsti
  vastu, impressionistliku pintslitöö ja
  keskendumise sellele, kuidas päikesevalgus
  mõjutab ihutoone.

10
Auguste Renoir, Aerutajate eine
11
Edouard Manet(1832-1883)

• E. Manet ei olnud päris puhtakujuline
  impressionist. Ta oli neist vanem ja saavutas
  tuntuse juba 1860-ndate aastate alguses. Ta
  sokeeris publikut asetades kaasaegseid inimtüüpe
  vana kunsti suursugusesse konteksti. Ka teistes
  teostes jätkas Manet vana kunsti
  kompositsiooniliste laenude ühendamist
  kaasaegsete, lausa päevakajaliste sündmustega.

12
Edouard Manet, Baar Folies-Bergereis

• Baaridaami selja taga baari peegelpilt. Naise
  poole kummarduv mees on peegelpildil talle
  lähe-mal, kui see reaalsuses võimalik oleks.

13
Edouard Manet, Olympia
14
Edgar Degas(1834-1917)

• E. Degasd ühendab impressionistidega tema tööde
  nagu juhuslikuna tunduv ülesehitus, heledad
  toonid ja püüd jäädvustada hetkemuljeid. Teda
  huvitas keerukate liigutuste tabamine ja seetõttu
  kasutas ta kohati ka selgemat joonistust.
  Autoportree E. Degas.

15
Edgar Degas, Absint

• Neisse kahte figuuri on Degas pannud
  linnaelu kogu lootusetuse. Roheliseks haldjaks
  kutsutud absint pakkus võimalust ajutiseltki
  eemalduda Pariisi elu kalkusest. Degas poolt
  valitud rohekas koloriit võib kujutada absindi
  hukutavat mõju kogu ühiskonnale.

16
Edgar Degas, Neli tantsijannat
17
Camille Pissarro(1830-1903)

• C. Pissarro maalis peamiselt õhulisi,
  päikeseküllaseid tänavapilte ja Pariisi ümbruse
  põlde ning aedu. Tema suurlinnavaadetel näeme
  Pariisi bulvareid arvutu hulga sõidukite ning
  tumedate värelevate täpikestena antud
  jalutajatega.

18
Camille Pissarro, Montmartrei bulvar öösel
19
Camille Pissarro, Kohvi

20
POSTIMPRESSIONISM

• Pärast impressionismi,nimetuse mõtles välja
  briti kriitik ja maalija Roger Fry 1910. aastal
  prantsuse kaasaegse kunsti näituse tarvis.
• Praegu tähistab see termin kõiki suundumusi, mis
  tekkisid Prantsusmaal vahemikus1885-1900
  impressionismist lahkulöömise tulemusena.

21
TUNNUSED

• Värvid asetati lõuendile puhtana, kindlas
  suuruses punktikestena.
• Värvide valikul polnud kunstnik vaba, näiteks
  varjud võisid olla ainult valgustatud osa
  täiendvärvides (punane-roheline, kollane-lilla,
  sinine-oranz). Kogu maal jättis eredavärvilise
  mosaiigi mulje.
• Uuriti teaduslikult seda ,kuidas inimese silm
  näeb värve.

22
Georges Seurat(1859-1891)

• Neoimpressionist. Püüdis erineval viisil, kuid
  puhtmaaliliste vahendite abil ületada
  impressionismi hajuvust, taastada maalikunstis
  kompositsiooni tähtsus. Kasutas vikerkaarevärve
  korrapäraste väikeste pintslitõmmetega,
  nn.punktidena (siit termin puäntillism).

23
Georges Seurat
24
Georges Seurat, Kankaan
25
Paul Cezanne(1839-1906)

• P. Cezanne lõi maastikke, natüürmorte,
  portreesid. Esemete muutliku pealispinna alt
  tahtis tatabada nende muutumatuna püsivat
  ehitust. Looduses nähtavad esemed meenutasid
  talle geomeetrilisi kujundeid. Niimoodi, soovides
  võimalikult täpselt loodust edasi anda, moonutas
  ta seda siiski.
• Autoportree. P. Cezanne

26
Paul Cezanne,Vaikelu kipsist Cupidoga

• Cezanne pühendub objekti vormi edasiandmisele.
  Laiad pintslitõmbed juhivad tähelepanu pildi
  pinnale ja aitavad kaasa illusiooni
  loomisele.Kunstnik kasutab laua kaldenurga ja
  põranda kujutamisel mitut erinevat vaatepunkti.

27
Paul Cezanne, Puuviljavaagen,klaas ja õunad
28
Paul Gauguin(1848-1903)

• Varasem Gauguini looming oli impressionismilähedan
  e, kuid hiljem hakkas ta ennast teadlikult
  impressionistidele vastandama. Ta otsis oma
  loomingule tuge eksootilisest elukeskkonnast ja
  Euroopa-välisest kunstist. Ta uskus lihtsais
  arhailistes vormides ja puhta värvi pindades
  väljenduvat püsivaid, igavesi vaimseid väärtusi.
  Autoportree P. Gauguin.

29
Paul Gauguin, Kust me oleme tulnud? Kes me
oleme? Kuhu me läheme?

• Kunstnik hülgas ristiusu , otsis alternatiive
  primitiivsetest kultuuridest (pilt maalitud
  Tahiti saarel). Selles maalis väljenduvad
  kokkuvõtlikult tema kunsti- ja usualased ideed.
  Lihtsad olendid neitsilikus looduses,see on
  inimese ettekujutus paradiisist (P. Gauguin).

30
Paul Gauguin, Tahiti naised
31
Vincent Van Gogh(1853-1890)

• Van Gogh leidis, et pole vaja püüda täpselt edasi
  anda seda, mida silmad näevad, vaid hoopid
  olulisem on leida väljendus oma hingeseisunditele
  ja ideedele. Ekspressiivset tüüpi kunsti tähtsaim
  rajaja. Autoportree seotud kõrvaga V. Van Gogh.

32
Vincent van Gogh, Tähine öö

• Päikese energiast küllastunud kuu ja tähed, mis
  on moodustunud paksudest reljeefsetest
  värvitäppidest, kriipsudest ja kõverjoontest,
  ujuvad ühises pulseerivas rütmis, kajastades
  kunstniku üleelamisi.

33
Vincent van Gogh, Päevalilled
34
Kasutatud materjal

• Kuidas mõista maalikunsti, M.Beazley
• Üldine kunstiajalugu, J. Kangilaski
• www.neti.ee Pildid-Allari kodukas
• Muusika C.Debussy

35
(No Transcript)