Rahvakalndri t

1
Rahvakalndri tähtpäevadega seotud uskumused

• 9. klass
• Kirjanduse töövihikust harjutuse 17 täitmiseks

2
TÕNISEPÄEV17. jaanuar

• Talve keskpaiga tähistaja.
• Alles pidi olema 2/3 leivavilja
• Koduhaljdas Tõnn tuli kontrollima, kas pool
  viljavaru ikka on alles.
• Karu keerab teise külje ja hakkab teist käppa
  imema.
• Kui päike paistis, tuli hea suvi.
• Kepp tuli vastu maja seina puru lüüa, siis oli
  talve selgroog murtud.

3
VASTLAPÄEVLiikuv püha(noorkuu teisipäev
ajavahemikus 8. veebruar kuni 7. märts)

• Vastlapäevale järgnes kevadine paastumine, mis
  kestis lihavõttepühadeni.
• Liulaskmine (kellel pikem liug, sellel pikem
  lina).
• Pikka lina ennustas ka päikseline ilm ja pikad
  jääpurikad.
• Söödi seajalgu hernestega (sigade kasvu
  õnnistamiseks).
• Seajalakontidest tehti vurrid (urrid), selle abil
  ennustati, hiljem muutus mänguasjaks.

4
(No Transcript)
5
(No Transcript)
6
(No Transcript)
7
PAASTUMAARJAPÄEV25. märts

• Rahvasuus maarjapäev (viitab neitsi Maarja
  kultusele).
• Naistepüha (naised käisid sel päeval kirikus,
  peas valge rätt, seljas heledad riided ja valge
  põll).
• Joodi maarjapunaseks tehtud viina või õlut, mis
  pidi muutma põsed punaseks.

8
KARJALASKEPÄEV1. aprill

• Karjatamise alguse rituaal.
• Loomad viidi isegi siis välja, kui hanged olid
  maas.
• Kui 1. aprill sattus olema õnnetuks peetud päev
  (esmaspäev, kolmapäev või reede), siis karja
  välja ei viidud.
• Karjast pritsiti veega ja puhuti pasunaid.

9
KÜNNIPÄEV 14. aprill

• Kevadtöödeaja algus.
• Sellest ajast hakati lugema külvinädalaid.
• Künnipäeva hommikul tuli enne päikesetõusu ära
  künda kas või üksainuski vagu.
• Kündjale anti muna, kallati ja pritsiti vett,
  anti viina, õnnistati kündi ja kündjat.

10
JÜRIPÄEV23. aprill

• Kevadine pööripäev.
• Legend pühast Jürist, lohetapjast, kes surmab
  draakoni ja päästab tütarlapse ning linna
  (ristiusu legend).
• Tuletegemine ja jürijooks.
• Uude kohta kolimine, sulaste palkamine.
• Kari viidi välja.
• Keelatud külaskäimine, kolistamine ja põllutööd.

11
(No Transcript)
12
VOLBRIPÄEV1. mai

• Päev pärineb Walpurgalt.
• Oakülvi alguspäev.
• Mailõkked ja noortepidustused.
• Nõidade nõidumine, maagia, nõidade pidu.
• Kui sel päeval vihma sajab ja tuul on, siis
  öeldi, et vanad nõiad vihtlevad.

13
Väikesed nõiad
14
Eesti rahvakalendris on 1. mai kui volbripäev.
Kust tuli nimi volbripäev?

• See nimi on saanud katoliku kiriku naispühaku
• Walburga järgi.
• Püha Walburga
• on populaarsemaid
• katoliku pühakuid.
• Ta on nurganaiste,
• talupoegade ja
• koduloomade kaitsepühak.

15
SUVISTEDehk nelipühad (7. pühapäev pärast
lihavõtteid)

• Suve vastuvõtmiseks valmistumine.
• Kased tuuakse tuppa.
• Noored käisid kiigel.
• Olid külapühad ehk praasnikud.
• Käidi omaste haudadel esivanemate mälestamise
  aeg.

16
JAANIPÄEV24. juuni

• Päev on nime saanud ristiusu pühaku Johannese
  nimest.
• Maagilise jaanitule tegemine ja kiigelkäimine.
• Kiiged olid kaskedega ehitud.
• Ületulehüppamised.
• Sõnajalaõie ja jaaniusside otsimine.

17
Vanad tavad on veel tänapäevalgi elujõulised.
18
(No Transcript)
19
SEITSMEVENNAPÄEV10. juuli

• Heinailmade ennustused.
• Väike vihmavahe annab lootust kuivemale ilmale
  (kui mees jõuab vihmavahel hobuse selga hüpata,
  saab hein tehtud).
• Kui seitsmevennapäeval sajab, sajab seitse
  nädalat järjest.
• Kui seitsmevennapäev on reedel, on oodata palju
  piksekahjustusi.

20
LAURITSAPÄEV10. august

• Pühendatud Pühale Laurentsiusele, kes hukati 3.
  sajandil.
• Laurentsiusest on saanud tulepühak, kellelt
  otsiti kaitset tuleõnnetuste vastu.
• Lauritsapäeval valitses aga range tuletegemise
  keeld.

21
HINGEDEPÄEV2. november

• Hingedele köeti saun ja kaeti laud, kuhu siis
  peremees oma esivanemate hinged nimepidi sööma
  kutsus.
• Käisid ringi ka hingesandid, valged linad üll
  (käidi talust talusse, lauldi, paluti ande ja
  sooviti rahu selle talu hingekestele).

22
(No Transcript)
23
MARDIPÄEV10. november

• Maskeeriti end meesteks martideks.
• Kaasas võis olla ka sokk, karu, kurg või hobune.
• Tarvis oli ka pillimeest.
• Selga pandi pahupidi kasukad, ette takust habe.
  Riietus oli tume.
• Käidi külas naabritel, tuttavatele viljaõnne
  soovimas.
• Mardid olid elavad, lõbusad ja lärmakad.

24
(No Transcript)
25
KADRIPÄEV25. november

• Kadrid riietasid end valgesse, olid kaunilt
  ehitud kübarate ja looridega.
• Kadrihaned kerjasid ande.
• Tantsiti.
• Kadridel olid käes kuuse- või kadakaoksad.
• Kadridele annetamine tõi koduloomadele õnne ja
  sigivust.

26
(No Transcript)
27
JÕULUDtoomapäevast (21. detsember)kolmekuningapä
evani (6. jaanuar)

• Talvine pööripäev.
• Jõululaupäevaga lõpetati tööd, käidi saunas.
• Saunalisi võis kimbutamas käia hani.
• Jõululaupäeval ei käidud külas, söödi mitu korda
  head ja paremat.
• Jõulu teisel pühal mängiti mitmesuguseid mänge.

28

• Kolmandal pühal rakendati hobused saani ette ja
  aisakellade helinal saadeti jõulud ära.
• Päevad vana-aastani olid poolpühad.
• Jõulukuuske hakati tuppa tooma alles 17.
  sajandil.
• Kinkide jagamine, piparkookide tegemine ja
  söömine...

29
(No Transcript)