RIIGIEKSAM

1
RIIGIEKSAM

• Ühiskonnageograafia

2
34. Iseloomustab agraar-, industriaal- ja
infoühiskonna majandust ja selle ruumilist
korraldust

• Peamised majandusharud PM, metsandus,
  kalandus tööstus
  teenindus
• Peamine tootmisüksus mõis, talu
  ettevõte, tehas uurimis-
  ja teenindus-
• 
  
  üksus
• Töö iseloom
  käsitöö masinatöö
  vaimne töö
• Peamised kasutatavad maa, mets,
  vesi maavarad
  informatsioon
• ressursid
• Hõive
  põllumajandus tööstus
  teenindus
• Peamine tegevuspiirkond maakond,
  provints riik, kolooniad
  kogu maailm
• Osalemine üksikud
  kaubad paljud kaubad
  globaalne MM
• maailmamajanduses

3
35. Riigi arengutaset iseloomustavad näitajad

• Näitaja Afganistan
  Austria
• SKT 800 dollarit
  32 500
• IAI 0, 346
  0,944
• Sündimus 47 promilli
  8,7
• Väikelaste 160 promilli
  4,6
• suremus
• Eluiga 43,3
  79
• Kirjaoskus 36
  98
• Hõive
• Põllumajanduses 80
  3
• El energia tarbimine 25KWh in kohta
  8527KWh

4
Arengutaseme näitajad

• SKT-sisemajanduse kogutoodang
• Rahvastiku hõive
• Side- ja transpordivahendite hulk 1000 el kohta
  (autod, telerid, telefonid)
• Elektrienergia tarbimine elaniku kohta aastas
• Ekspordi-impordi struktuur (arengumaades
  tooraine, põllumajandussaadused)
• Majanduse struktuur- arengumaadel ühekülgne
• Sotsiaal-demograafilised näitajad- keskmine
  eluiga, imikusuremus, kirjaoskus, sündimus,
  suremus 1000 el kohta

5
36. Riikide liigitus

• Põhjariigid
• Lõunariigid, mis liigitatakse
• Istandusriigid- Kariibi mere riigid
• Naftariigid- Iraak, Iraan, Saudi-Araabia, Kuveit
• Uusindustriaalmaad- Singapur, Taiwan,
  Lõuna-Korea, Brasiilia
• Tavalised arengumaad- Maroko, India, Egiptus
• Vähem arenenud arengumaad- Afganistan, Eritrea,
  Somaalia
• Mille poolest erinevad Põhja- ja lõunariigid?
• Vaata õ.lk 36 kaart
• Erinevuste kujunemise põhjused
• Lõunariigid olid kolooniad

6
36. Riikide liigitus

• Riikide liigitus panuse järgi maailmamajandusse
• 1) Inforiigid
• 2) Tööstusmaad-odav tööjõud, kapitali napib,
  keskmise arengutasemega- Ida-Euroopa
• uustööstusmaad- odav tööjõud, kiiresti
  arenevad-Singapur, Lõuna-Korea, Hiina, Brasiilia,
  Mehhiko
• 3) toorainemaad- ressursirikkad arengumaad
  naftariigid, metallimaakide väljavedajad- Tsiili,
  Sambia, Guinea põllumajandussaaduste
  eksportijad- istandusriigid, Columbia, Ghana
• 4) Vaesed maad- Niger, Ruanda, Eritrea, Jeemen,
  Afganistan

7
Riikide liigitus inimarengu indeksi alusel

• Madala inimarenguga riigid- indeks alla 0,5
• Keskmise inimarenguga riigid- 0,5-0,8
• Kõrge inimarenguga riigid- üle 0,8
• Eesti inimarengu indeks 0,883 40. koht,
• (Norra 0,971) keskmine eluiga 72,9 71. koht
  (Jaapan 82,7) kirjaoskus 99,8
• 3. koht (Gruusia 100) Andmed 2009
• Eesti SKT 20 361(43. koht) esikoht
  Liechtenstein-85 382

8
39. Rahvusvahelised firmad

• Firma, mis tegutseb korraga paljudes riikides
• Peamised tootmisvaldkonnad
• kõrgtehnoloogilised tooted-infotehnoloogia,
  ravimid, telekommunikatsioonivahendid
• Suuremahulised tarbekaubad-autod,
  koduelektroonika, telerid, külmikud jne
• Esmatarbekaubad- sigaretid, karastusjoogid,
  hügieenivahendid, pesupulbrid jne

9
Rahvusvahelised firmad

• USA firma rajas ettevõtte Mehhikosse. Positiivsed
  ja negatiivsed küljed
• Positiivne
• USA- odav tööjõud, madalad maksud, madalamad
  keskkonnanõuded, turg, mõningal juhul ka odav
  tooraine
• Mehhiko- uued töökohad, tööjõu koolitus,
  infrastruktuuri areng, maksude näol laekub raha
  riigile, riiki tuleb uut tehnoloogiat
• Negatiivne
• USA-kasum riigist välja, töökohtade puudus
• Mehhiko- firma dikteerib oma nõudmisi (sekkumine
  poliitikasse), keskkonna saastatus, konkurents
  oma firmadele suureneb

10
40. Peamised majandusorganisatsioonid

• Riikide vastastikuses koostöös kasutatakse
  järgmisi vorme
• 1. Vabakaubanduspiirkond- ühendus, mille
  liikmesriikide vahel on kaotatud kaubandustõkked,
  iga riik säilitab individuaalse
  kaubanduspoliitika väljaspool liitu olevate
  riikidega (NAFTA, EFTA)

11
Majandusorganisatsioonid

• 2. Tolliliit-koostöövorm, mille liikmesmaade
  vahel kaubandustõkked puuduvad ning
  kaubavahetuses liiduväliste riikidega on
  kehtestatud ühised reeglid (MERCOSUR)
• 3. Ühisturg-puuduvad kaubandustõkked,
  kaubavahetuses liiduväliste riikidega on ühised
  reeglid, vaba tööjõu ja kapitali liikumine

12
Majandusorganisatsioonid

• 4. Majandusliit- lisaks ühisturu põhimõtetele on
  ka keskne juhtimine, ühine seadusandlus,
  majandus- ja rahanduspoliitika, ning ühisraha (EL)

13
Majandusorganisatsioonid

• Üldises mõttes võib jagada 3 gruppi
• toorainekartellid- OPEC
• Regionaalsed majandusorganisatsioonid-NAFTA
  ASEAN, MERCOSUR, EL
• Kogu maailma majandust koordineerivad
  organisatsioonid IMF, WTO,

14
Majandusorganisatsioonid

• OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon
• loodi 1960
• Reguleerib nafta hinda maailmaturul määrates
  kindlaks liikmete naftatoodangu ja
  naftaekspordikvoote
• Riigid Saudi- Araabia, Kuveit, Katar, AÜE,
  Iraan, Iraak, Alzeeria, Liibüa, Angola, Nigeeria,
  Ecuador, Venezuela

15
Majandusorganisatsioonid

• NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubandusassotsiatsioon
• Loodi 1994
• Eesmärgiks on aja jooksul kaotada
  kaubandusbarjäärid ja aidata igati kaasa
  rahvusvaheliste firmade tegevusele
• Liikmed Kanada, USA, Mehhiko

16
Majandusorganisatsioonid

• ASEAN Kagu-Aasia Riikide Assotsiatsioon
• Loodi 1967
• Eesmärgiks on liikmesriikide majanduslik,
  sotsiaalne ja kultuuriline koostöö
• Liikmed Brunei, Filipiinid, Indoneesia, Laos,
  Kambodza, Malaisia, Myanmar, Tai, Singapur,
  Vietnam

17
Majandusorganisatsioonid

• WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon- 1995, Eesti
  liitus 1999.a. reguleerib riikidevahelist
  kaubandust 153 ja 30 vaatleja liiget
• IMF- Rahvusvaheline Valuutafond 187 riiki,
  Eesti alates 1992.a.
• Prioriteediks on jätkusuutlik ja stabiilne
  majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine
• Maailmapank e. Rahvusvaheline Rekonstrueerimis-
  ja Arengupank IBRD
• Loodi koos IMF-iga 1945.a.
• Arengumaade majanduse edendamine annab
  pikaajalist laenu, aitab välja töötada majanduse
  arendamise programme ja konkreetseid projekte
• Liikmeid 186

18
WTO
19
Euroopa Liit

• Tekkis 6 riigi (Prantsusmaa, Itaalia, Saksa FV,
  Hollandi, Belgia, Luksemburg) ühendusena 1967.a.
  Ühendati
• 1951.a. Söe- ja Teraseühendus
• 1957- Euroopa Majandusühendus ja Euroopa
  Aatomienergeetikaühendus

20
Euroopa Liit

• 1952 Belgia, Itaalia, Luksemburg, Holland,
  Prantsusmaa, Saksamaa
• 1973 Iirimaa, Taani, Ühenkuningriik
• 1981 Kreeka
• 1986 Hispaania, Portugal
• 1995 Austria, Rootsi, Soome
• 2004 Eesti, Läti, Leedu, Malta, Küpros, Poola,
  Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari
• 2007 Bulgaaria, Rumeenia

21
Euroopa Liit

• 1979 Euroopa Majandus- ja Valuutaliit
• 1992 Maastrichti konverents
• 1993 EL leping
• 1995- nimetatakse ühisvaluutat EURO,
  arveldusühikuna kasutusele 1999 11 liiget
• 2002 EURO kasutuselevõtt

22
Euroopa Liit

• 2009- 27 riiki
• Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania,
  Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Läti, Leedu,
  Luksemburg, Holland, Malta, Poola, Portugal,
  Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa,
  Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tsehhi,
  Ühendkuningriik, Ungari
• 2007.a. liitusid Rumeenia, Bulgaaria
• EURO rahaliidu liikmeid 17 Austria, Belgia,
  Hispaania, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Luksemburg,
  Holland, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome,
  Küpros, Malta, Sloveenia, Slovakkia, Eesti.
  Lisaks Andorra, Monaco, San Marino, Vatikan,
  Kosovo, Montenegro

23
41.Globaliseerumine

• Globaliseerumine e. üleilmastumine on maailma eri
  osade vastastikuse seotuse suurenemine
  majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja
  keskkonnaalaste protsesside kaudu
• Globaliseerumise iseloomulikud jooned
• Kujuneb välja kogu maailma hõlmav terviklik
  majandussüsteem
• Toimub süvenev spetsialiseerumine, kasvavad
  rahvusvahelised kaubavood
• Riikide majanduslik sõltuvus üksteisest suureneb
• Riigi globaliseerumist iseloomustatakse
  globaliseerumisindeksiga, mille määramisel
  võetakse arvesse 4 valdkonda
• Majanduslik integratsioon, poliitiline tegevus,
  tehnoloogia areng,
• isiklikud kontaktid

24
Globaliseerumine

• Valdkonnad
• Majanduslik integratsioon rahvusvaheline
  kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki,
  välismaalt saadud tulud
• Tehnoloogia arengutase interneti kasutajad,
  internetiühendusi kodudes
• Isiklikud kontaktid väliskülastuste arv,
  rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded
• Poliitiline tegevus esindused välisriikides,
  osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides,
  osalemine ÜRO missioonides
• Nimeta konkreetseid näitajaid, millega saab
  iseloomustada riigi globaliseerumist!
• Rahvusvaheliste ettevõtete arv riigis,
  välisinvesteeringute maht, esinduste arv
  välisriikides, riigi kuulumine rahvusvahelistesse
  organisatsioonidesse, rahvusvaheliste
  telefonikõnede arv, internetiühenduste arv,
  välisreiside arv jne.

25
Globaliseerumine

• Positiivsed küljed
• Arengumaadele väheneb tööpuudus,
  välisinvesteeringud, maksud jäävad riiki,
  suureneb kaubavalik
• Arenenud riikidele
• Lihtsam investeerida maailma erinevatesse
  piirkondadesse
• Võimalik kasutada odavamat tööjõudu,
  loodusressursse
• Suureneb kaubavalik
• Turg suureneb

26
Globaliseerumine

• Negatiivsed küljed
• Arengumaadele
• Looduskeskkonna saastatus
• Kasvab sõltuvus arenenud riikidest
• Arenenud riikidele
• Riikide majanduslik sõltuvus üksteisest suureneb,
  rahvuskultuuri hääbumine

27
Globaliseerumine

• Too näide kuidas mõjutab globaliseerimist?
• Spetsialiseerumine
• Geograafiline tööjaotus
• Kapitali ja tööjõu liikumine
• Side ja transpordi areng

28
Globaliseerumine

• Kuidas globaliseerumine suurendab riikidevahelisi
  erinevusi?
• Kuidas globaliseerumine vähendab riikidevahelisi
  erinevusi?
• Miks on majanduslikult arenenud riikides üha enam
  väljaastumisi globaliseerumise vastu?
• Mõtle nendele küsimustele!