HOIDET

1
HOIDETÖÖ MUUSEUMIS
2
(Mitte)Hoiutingimused
3
Uute esemete liitmine põhikoguga
4
Uute esemete liitmine põhikoguga

• Uuritakse, kus on eset hoitud pööningud,
  keldrid, kuurid st kütmata välistingimused või
  köetud, soojas ruumis
• Vastavalt sellele ka esialgsed tingimused
• Selgitada bioloogiliste kahjustuste tase
• Bioloogiliselt kahjustatud esemed eraldatakse ja
  pakitakse (hallitusega esemeid ei tohi kilekotti
  pakkida) ja edasi desinfitseerimisse
• Ülejäänud eraldatakse kambrisse paariks kuuks

5
Puhastamine ja desinfitseerimine

• Puhastama peaks võimalikult kuivalt (pintsel
  tolmuimeja)
• Desinfitseerimine
• fumigeeritakse kemikaalidega (hüdrogeenfosfiin
  (vili, kohvoad), etüleenoksiid (mesilaskärjed,
  raamatud) metüülbromiid jmt)
• sügavkülmutatakse alla -10 kraadi või
  kuumutatakse 50-70 kraadi (Thermo Lignum)
• hoitakse hapnikuvabas keskkonnas
• Kasutatakse ultraheli, kõrgsageduskiirgust,
  gammakiirgust, ultraheli, feromoone.
• Desinfitseerimistööd on tihti mürgised, kallid ja
  võtavad pikka aega
• Oluline on see, et neid töid polekski vaja ette
  võtta st tähtsad on hoiutingimused

6
Hoiutingimused

• Eri materjalide jaoks erinevad hoidlad tõsisem
  asi mille vastu eksitakse (vahel objektiivne
  objektid on ise erinevast materjalist nt
  puitpeaga raudesemed)
• Eelnevalt vaja hoidlad desinfitseerida -
  vajalikud oleks bakteritsiidsed UV lambid (ei
  tohi aga olla otse esemetele suunatud)
• Üldised nõuded
• Museaalid akendest ja ustest kaugemale
• Museaalid tolmu eest varjule kappidesse või
  kaetakse kinni museaale ei hoita otse põrandal
• Hoidlates on vajalik hea õhuringlus
• Hoidlates on vajalik ühtlane niiskusrežiim ja
  temperatuur
• Hoidlates ei tohi olla kõrvalisi esemeid
  (välisriided, lilled jmt)
• Hoidlaid ei tohiks kasutada tööruumina (va
  ajutine vajadus)

7
Hoidla

• Eesmärgid kasutada efektiivselt ruumi,
  hõlbustada juurdepääsu, pakkuda füüsilist tuge,
  pakkuda kaitset (keskkond turvalisus). Alati ei
  ole mingi hoone, võib olla ka varjualune suurte
  esemete puhul
• Arvestada tuleb organiseerimisvajadust,
  objektide mõõtmeid, väärtust, keskkonnatundlikkust
  , hoiuruumi suurust, objektide kasutamise
  iseloomu, kasutada olevat ressurssi.

8
Hoidla jaguneb

• Avatud süsteem varustuseks riiulid,
  võrepaneelid, platvormid, (rasked esemed ka
  ratastel) odavam kuid riskantsem. Vahel pole
  võimalik sul süst kasut. Vajalikud katted. Võivad
  olla mobiilsed vahel ka oht!
• Suletud süsteem kapid tihenditega, sahtlid,
  laekad vajalikud tihendid, kontroll kahjulike
  ühendite suhtes
• Segasüsteem kasutatakse kõiki variante
  vastavalt vajadusele (nt ajalugu, kus erinevad
  vajadused) kui ruumi vähe, siis lausa vajalik

Avatud süsteem
9
MIKROKLIIMA

• Rusikareegel - kõige olulisem on stabiilne
  mikrokliima, st et kõikumine oleks võimalikult
  väike (ka juhul kui mikrokliima ise ei vasta
  normatiividele).
• Kõige rohkem kõigub protsentuaalselt kütmata
  perioodil (suvi-sügis) - väljapääs oleks
  kliimaseade, kuid see on liiga kallis.

10
TEMPERATUUR JA ÕHUNIISKUS

• Vaja hoida stabiilselt lühiajalised anomaaliad
  palju ei mõjuta
• Temperatuur mõjutab keemiliste protsesside
  kiirust - madalamal temperatuuril säilivad esemed
  paremini
• Tähtis ka õhuniiskus ei tohi olla kuiv
  (murenemine nt) ei tohi olla niiske (hallituse
  vohamine)
• 30-60 OK vahemik
• Alla 60 - hallituste areng takistatud 55 -
  hallitus kuivab
• Üle 70 (20C) - algab hallituse paljunemine
• 30 paber murdub
• alla 10C - putukad ei paljune
• samas !! 55 väiksema niiskuse juures võib alata
  teatud materjalides endas oleva vee aurustumine -
  siit deformatsioon

11
VALGUS

• Infrapuna nähtav ultraviolett
• Lõhub keemilisi sidemeid värvaines ja materjalis
  ese pleegib ja laguneb ära. Valgus on
  kumulatiivne! St liidetakse. Mida kauem valgust
  saab, seda väiksem peab olema intensiivsus. 100lx
  x 5t 50lx x 10t. Olukord ei taastu enam.
• Mida vähem valgust, seda parem
• UV kõige hullem fotokeemilised reaktsioonid
  (päike, fluoresents, hõõglamp)
• Valgus luksides suvine päike 100000 lx, 100W
  lamp 1,3 m kaugusel 100 lx gravüür tahab mitte
  rohkem kui 50 lx
• Ekspositsioon vaja alla 300 lx

12
Materjalide valgustundlikkus
Kategooria Valgus Lubatud eksp aeg aastas
Tundlikud akvarellid, graafika, käsikirjad, värvitud paber, nahk, pärgament, värvifoto 75 12000 lxh (4 näd)
Keskmised mööbel, lakitud puit, puit, õlimaal, ajalehepaber, uued värvifotod 100 42000 lxh (10 näd)
Vastpidavad keraamika, klaas, kaltsupaber, mustvalge foto, nahk, luu 100 84000 lxh (20 näd)
13
Ekspositsiooni valgustamine

• Valgus siis, kui on külastajad automaatika
  võimalik
• Kasutada pimenduskatteid
• Kasutada UV filtreid
• Kasutada hajutatud valgust
• Vältida eksponaatide soojenemist
• Reguleerida lampide kaugust originaalesemetest
• Kontrollida valgusallikate valikut

14
VALGUSALLIKAD

• Päike kui võimalik, siis vältida (rulood,
  filtrid jmt)
• Hõõglamp palju soojusenergiat, uv on madal,
  valgusviljakus madal
• Luminofoor- e fluorestsentslambid pikk eluiga
  kuid uv oht peab hästi valima
• Halogeen palju kuumust, valgusviljakus on suur,
  uv oht, vaja filtreid kui on püsi-ekspositsioon
• Võiks kasutada väiksemat võimsust, automaatset
  välja lülitamist, pingeregulaatoreid jmt

Edisoni hõõglamp
15
SAASTEAINED

• Vääveldioksiid
• LämmastikoksiidID
• Osoon
• Tolm
• Hoone-ruum-kapp-kast-karp kõige odavam süsteem
• Kliimaseadmed kallid ja ka nt ebaturvalised

16
BIOKAHJUSTUSED

• Kõige tülikamad ärahoidmiseks vaja õiget
  kliimat, karantiini ja töötlust
• Elusorganismid tahavad soojust, niiskust ja
  valgust
• Seeneeosed õhus alati hoidlatesse ei lähe
  välisriietega ega ei too siia kõrvalisi asju
• Hallitus võib museaali hävitada on kahjulik ka
  tervisele raske tõrjuda
• Putukad keskkond mõjutab vähem (riidekoi
  majasoomukas puukoi (mardikad
  mööbli-toonesepp leivamardikas)

17
Majavamm
18
Majavamm
19
Putukad

• Kliima palju ei sega
• Majasoomukas
• Prussakas
• Raamatutäi
• Mööbli toonesepp
• Leivamardikas
• Muuseuminäkk
• Riidekoi

20
Majasoomukas ja prussakas
21
Prussakas

• Prussakanuhtlusest vabanemiseks on kasutatud
  kõikvõimalikke mooduseid, nagu lepavitsaga
  peksmine, nõelaga torkimine, küdevasse ahju
  viskamine, pihlakapuust punni alla kinnipanemine,
  villapesu- või seenekupatusveega ülevalamine,
  jahutolmuga puistamine, seinapragude määrimine
  searasvaga, esimese lume pildumine nurkadesse,
  hobuse- või lambakusega nurkade pritsimine,
  hobusepealuu asetamine ahjule, maotapmise kepi
  tuppatoomine, allatuult viskamine, tagurpidi
  majast välja viimine, kolmest perest toodud
  prussakate lahtilaskmine omas kodus, oma
  prussakate viimine teise peresse, üheksa prussaka
  poetamine vihamehe taskusse, võõrale möödujale
  kaasapanemine, teise saksa maale viimine, teelt
  leitud (sõlmega) nööri panemine korstnalõõri
  vahele, linaleos seisnud hagudega suitsutamine,
  jne.
• Praegu on leiutatud isegi feromoone kasutavaid
  puboteid

22
Toonesepp
23
Nahanäkk, terakärsakas
24
Leivamardikas ja toonesepp
25
Koiliblikas

• Koiliblikas kuulub rahvausundis nende tiivuliste
  loomariigi esindajate hulka, keda on peetud
  surmariigiga seoses olevaks hingeloomaks.
  Seepärast on koiliblikas surmaliblikas Kelle
  pääl surmaliblik lendab, siis sureb ärä. Tulege
  ikki lendave. Nema on ikki kamren egäl aal,
  tilluke all liblik (Karksi, 1931). Sama arvamus
  kehtib koirööviku sööma kohta Kui koi sei surne
  inimise riideid, senest ei õld midagi, aga kui
  sei elusa inimise riideid, siis sie pidi surema
  akkama (Jõhvi, 19491950).
• Koisid arvati tekkivat niiskuse toimel
  iseenesest. Tõrjes peeti oluliseks rõivaste
  tuulutamist. Tähtis oli sobiva aja valimine
  ristipäeva aegu, enne suvistepühi, neljapäevasel
  päeval, vanakuu ajal. Taimsetest vahenditest on
  kasutatud koirohtu (Lõuna-Eestis nimetatud
  pänilaks), tubakalehti, sookailuvarsi,
  pihlakaõisi (suitsutamiseks), kastanimune
  mainitud on veel rõivaste aurutamist äädika-aurus
  ning trükipaberisse pakkimist.
• Koiliblikaks on Lääne-Eestis peetud või siis
  asukoha poolest toaliblikaks nimetatud väikest
  tuhakarva valkjat liblikat, kellel olevat nagu
  tolmukord tiibadel. Selle liblika rahvapärased
  nimetused on veel tuhkur, toatuhkur, toatuss.
  Temagi on õnnetusetooja. Kui tubatuhkur (väikene
  valge tondiliblikas) ümmer tule on lennanud ja
  siis mõne inimese peale lendab, siis sel inimesel
  tuleb õnnetus (Vigala). Kehtib tapmiskeeld Kes
  tuatussu (veike tuhakarva koiliblik, kes
  õhtuvidevikul tuas lendab) ära tapab, see taeva
  ei saa, sest tuatuss on Taevataadi linnuke
  (Muhu).

26
Säilitamine - metallid

• Peamine vaenlane korrosioon õhk, niiskus,
  kemikaalid
• Kõige ohtlikum on suhtelise niiskuse tase üle 70
  80 peaks olema alla 40 v veel parem 30
• Võimalikult vähe peaks olema tolmu (kiirendab
  korrosiooni)
• Temperatuurikõikumised tähendavad kondentsvett!
• Metallist museaale peaks puutuma vaid kinnastatud
  käega
• Erinevad metallid peaks lahus olema
  galvaaniline paar probleemsed ka nt puitosadega
  metallese
• Valgus eriti ei mõjuta
• Võimalikud aga mehaanilised kahjustused

27
Säilitamine keraamika, klaas

• Keraamika (keramos e põletatud savi) väga
  rohkesti ja erinevaid sorte palju
• Meil peamiselt käsitsikeraamika kedrakeraamika
  kivikeraamika glasuuritud keraamika portselani
  vähem
• Reeglina võib pesta kuid kui võimalik siis
  kuivalt puhastada
• Terved keraamilised ja klaasist esemed eraldada
  eriti transportimisel
• Transportimisel kasutada tugevaid kaste ja
  kvaliteetseid materjale
• Veel ohustab temp muutusel mehaanilised pinged
  mõnedel objektidel ka õhuniiskus (glasuurimata
  keraamika) korrosioon (klaasil)

28
SÄILITAMINE JA HOOLDAMINEPuit

• Stabiilne niiskus ja temperatuur. Optimaalne
  5055 vahemik 4060
• Vähene niiskus lõhed ja praod liigne koos
  soojusega hallitus niiskustaseme kõikumine
  eriti hull kattematerjalide puhul (lakk, vineer,
  riie, värv
• Temperatuur hoidlates 18, värvimata puit
  kannatab hästi madalaid temperatuure
• Valgus - valgustid ei tohi olla liiga lähedal
  infrap e soojuskiirguse pärast - kuivatab
• Töödeldud puit kannatab valgust vähem (150 lx)
  kui töötlemata puit (300 lx)
• Puit on tundlik biokahjustuste suhtes (seened
  mädanemine putukad)
• Vältida õhusaastatust (vääveldioksiid,
  lämmastikühendid)
• Viimistlemata puitu ei tohi hakata lakkima ja
  värvima! piirdume ainult tolmu puhastamisega
• Lakid ja värvid ei taha niiskust ega kuumust
• Puhastada kuivalt. Viimases hädas võib kaaluda ka
  niisket puhastust

29
SÄILITAMINE JA HOOLDAMINETekstiil

• Väga õrn esemegrupp, tavaliselt väga ära pakitud
• Temperatuur - 18 niiskus 55, parim 30-40 väga
  UV tundlikud (pleekimine, värvimuutused) ka
  oksüdatsiooniprotsessid saasteainete mõjul
• Puhastatakse ainult tolmust ja lahtisest
  mustusest (tuulutamine, pehmekarvaline pintsel,
  tolmuimeja) tolmuimeja puhul katta museaal
  hõreda riidega, et vältida pinnakahjustusi
• Tikandeid ei tohi hõõruda
• Pesemisel tuleb olla väga ettevaatlik
  looduslikud värvi lahustuvad kergelt ei ole
  kohustuslik protsess (teinekord vajalik aga
  eksponeerimiseks)
• Vältima peab tekstiilide omavahelist kokkupuudet
  eraldamiseks ja pakkimiseks kasutada
  spetsiaalset kergekaalulist paberit, puhast
  puuvillast riiet, ka plaste
• Võimalikult vähe kokku murda - soovitav on
  suuremaid tekstiile rullida kasutades puuvillast
  riiet või happevaba paberit riided kapis
  riidepuul

30
SÄILITAMINE

• Paber
• Väga palju eri liike mõjutavad kõik kahjustajad
• Stabiilsed režiimid 2 - 18, 50 - 55, 50lx
• Kaitseks - mapid, happevabad karbid
• Nahk
• 1-20 kraadi, õhuniiskus 22-60 ideaalseim
  30-40, kõikumine kuni 5 ööpäevas
• Meil eriline tähelepanu arheoloogilistele
  nahaleidudele konserveeritakse juba välitööde
  ajal (polüetüleenkotti, et säilitada niiskus)
• Kiiresti vaja konserveerida, et ei kuivaks väga
  ära

31
Säilitamine - fotod

• Temperatuur ja niiskus ei tohi muutuda üle 2
  kraadi nädala jooksul
• Üle 23 kraadi ja 60 on juba väga halb. Parem
  kui poleks üle 18-ne
• Teatud filme nt hoitakse -25-(10)
• Käsitsemisel vajalikud puuvillakindad
• Vältida pinna puudutamist
• Kõik fotod peavad olema eraldi happevabades
  pakendites. Võivad olla ka plastümbrised kuid
  siis peab olema kuiv kliima
• Albumitel on soovitav kasutada vahelehti

32
Säilitamine - maalid

• Raske esemegrupp koosneb väga erinevatest
  materjalidest. Lõuend, vineer, puit, värvid,
  klaas, metallid, paber.
• Stabiilne mikrokliima 18-20 C / 40-55
  ööpäevane kõikumine -5 eriti ohtlikud
  kõikumised kütteperioodide vahel külm ja niiske
  ning soe ja niiske ei sobi
• Võimalikult vähe valgust. Eksponeerimisel 200-250
  luksi.
• Pidev ventileerimine on vajalik kuid ei tohi õhku
  otse maalile juhtida (niiskus pragudesse)
• Ruumide koristamine vaid niiske lapi või
  tolmuimejaga (tolm mikropragudesse)
• Tuleks vältida otsest valgust ja IP (ainult
  restaureerimisel)
• Maalid ei tohiks olla välisseintel
• Maale ei tohi hoida umbselt üksteise vastas.
  Kõige mugavamad on võrepaneelid
• Tolmust maali ei tohi niiske lapiga puhastama
  minna!

33
Säilitamine - loodusteaduslikud kogud

• Herbaariumid, topised, kaavikud
• Herbaariumi puhul on oluline paber mis ajast.
  Vanemad on paremad. Vahel on olnud happeline ja
  see habrastub
• 17 C ja madalamad 35-50 niiskust.
• Putukad armastavad herbaariumeid, seepärast
  hoitakse karpides. Pidevalt vaja kontrollida.
  Parem kasutada metallmööblit
• Topised-kaavikud oleneb kuidas tehtud on. Kas
  on rasvast hästi puhastatud jne. Milline on
  toestus (metall, puit, kips)
• Tavaliselt töödeldud arseeniga (arseenseep).
  Ettevaatlikult käsitseda.
• Harilik toatemperatuur 18-22 C on paras ja 50
  niiskust
• Pidev putukakontroll palju söödavat

34
Mikrokliima
Materjal C lx
Metallid 16 - 18(20) Alla 30 300
Keraamika 16 - 20 30 - 40 300
Puit 18 - 20 45 - 55 150
Tekstiilid alla 20 45 - 60 alla 50
Nahk alla 15 50 alla 50
Kunst 18 - 20 50 - 55 Maal alla 150akv,gr,süs alla 45
Film-foto 2-8 (20) 25-40 Ilma sooja valguseta
Loomad 14-18 48-60 100
Taimed alla 18 20-30 100
35
PROFÜLAKTILISED TÖÖD HOIDLAS

• pidev tolmu eemaldamine tolmuimejaga
• igal kevadel ja sügisel pisteline eksponaatide
  kontroll
• kontrollida putukafauna ilmumist hoidlasse
• niiskuse kontroll (konservaator)

36
Kogude julgeolek ja turvariskid. Vargus

• Vaja teadvustada, et ühiskonna omand
  (institutsionaalse eetika küsimus)
• Rahaline väärtus (antikvaarne)
• Vaimne väärtus ei saa rahas hinnata
• Kogude julgeolek sõltub hoonest, personalist,
  tõkenditest, tähistustest, hoiatustest,
  organiseeritusest
• Kogudes olevad museaalid ahvatlevad peamiselt kas
  kirglikke spetsialiste või nõrga mõistusega
  tegelasi

37
Kogude julgeolek ja turvariskid.Vargus

• Tähtis on olla valmis kõige hullemaks st
  illusioone ei maksa luua, ükskord see juhtub ikka
• Abinõud peaks võimaluse korral olema dubleeritud
  85-95 vargustest lohakuse pärast
• Tehnika inimest ei asenda turvaseadmed rünnet
  alati ära ei suuda hoida
• Alati peavad olema vastutajad siis on ka
  tegijad
• Julgeoleku strateegia peab olema paigas selle
  põhjal julgeoleku kava

38
Julgeoleku situatsiooni analüüs
39
Julgeoleku situatsiooni analüüs