TURBA KASUTAMINE ENERGIA ALLIKANA EESTIS - PowerPoint PPT Presentation

About This Presentation
Title:

TURBA KASUTAMINE ENERGIA ALLIKANA EESTIS

Description:

TURBA KASUTAMINE ENERGIA ALLIKANA EESTIS Erki Niitlaan Eesti Turbaliit Lavassaare katlamaja Taebla katlamaja NATUKE S RTSU ON ALATI KASULIK!!! T NUD KUULAMAST ! – PowerPoint PPT presentation

Number of Views:221
Avg rating:3.0/5.0
Slides: 31
Provided by: ErkiNi8
Category:

less

Transcript and Presenter's Notes

Title: TURBA KASUTAMINE ENERGIA ALLIKANA EESTIS


1
TURBA KASUTAMINE ENERGIA ALLIKANA EESTIS
  • Erki Niitlaan
  • Eesti Turbaliit

2
TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS
Mõisted
Turvas on geoloogilise vanuse järgi reastatava
loodusliku söe kõige noorem liik, mis on tekkinud
sootaimede jäänuste mittetäielikul lagunemisel ja
koos mineraalainetega ladestumisel niiskes ning
õhuvaeses keskkonnas. Mineraalainete sisaldus
turbas ei ületa 35.
Tallinn 14.11.2009, Alternatiivne särts
3
TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS
Geoloogia
Turbamaad 4 maismaast 80 looduslikus
olekus 10 põllumaa 10 metsamaa 1-2 turba
kaevandamine
Mires and Peat, Volume 1 (2006) Article 01
Tallinn 14.11.2009, Alternatiivne särts
4
TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS
Geoloogia
Pindala 45 226 km² Turbamaad 9 353
km²
Pindala 64 589 km² Turbamaad 7
385 km²
Pindala 65 200 km² Turbamaad 2
433 km²
Tallinn 14.11.2009, Alternatiivne särts
5
TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS
Geoloogia
Eesti - 22
Pindala 45 226 km² Turbamaad
9 353 km²
Läti - 12
Pindala 64 589 km² Turbamaad
7 385 km²
Leedu - 4
Pindala 65 200 km² Turbamaad
2 433 km²
Tallinn 14.11.2009, Alternatiivne särts
6
TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS
Geoloogia
Soode teke algas 9 100 - 8 800 aastat tagasi.
Suurimad sood on Puhatu (57 000 ha),
Epu-Kakerdi (39 000 ha), Endla (25 100 ha),
Lavassaare (37 800 ha), Suursoo (17 100 ha),
Peedla (15 500 ha). Võrdluseks Estonia
kaevanduse pindala on 14 162,5 ha Valdavaks on
siiski väikesood - 9836 soost 85 on pindalaga
1 - 10 ha (Orru, 1995). Turbavaru on kokku 2,4
miljardit tonni, energiaressurss 5 TWh/a
Tallinn 14.11.2009, Alternatiivne särts
7
TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS
Geoloogia
Suurima turbalasundi paksus on 18 m (Vällamäe) ja
12 (Napsi). Keskmine paksus on 34m.
Tallinn 14.11.2009, Alternatiivne särts
8
TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS
Katelde ja ahjude kolletes kasutatava kütteturba
peamised liigid
Freesturvas soo pinnast freesitud ja õhu käes
kuivatatud peen turbapuru, mille põhimassi (85)
moodustavad osakesed mõõduga alla 3 mm.
Tükkturvas - lasundist pressitud ja õhu käes
kuivatatud turbatükid, mille pikkus on enamasti
100...200 mm, läbimõõt aga 50 100 mm.
Turbabrikett...sõelutud ja kuivatatud
freesturbast suure rõhu all 1013 MPa pressitud
tihedad korrapärase kujuga briketid mõõtmetega
180 x 75 x 35 mm.
Tallinn 14.11.2009, Alternatiivne särts
9
TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS
Kütteturba liikide lühiiseloomustus

Tallinn 14.11.2009, Alternatiivne särts
10
TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS
Turba kuivaine elementaarkoostis

Turvas kütusena
Turba orgaanilise aine elementaarkoostis
Tallinn 14.11.2009, Alternatiivne särts
11
TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS
Turvas kütusena
Suur niiskus põhjustab tarbimisaine madalat
kütteväärtust 814 MJ/kg - - freesturbal 11
MJ/kg, - tükkturbal 13 MJ/kg - turbabriketil
17.218.5 MJ/kg. Põlevaine kütteväärtus on
piirides 2025 MJ/kg, keskmiselt 21.1
MJ/kg. Tükkturba tinglikuks niiskuseks loetakse
33 ja freesturba tinglikuks niiskuseks 40.
Nende niiskuste juures on tükkturba tingkütuse
ekvivalendiks (söe ekvivalendiks) 0,446 ja
freesturval 0,379.

Tallinn 14.11.2009, Alternatiivne särts
12
TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS
Turvas kütusena

Õhkkuiva turba süttimistemperatuur võib olla
225C. Termiline lagunemine aga algab juba
100110C.
Tallinn 14.11.2009, Alternatiivne särts
13
TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS
Turvas kütusena
Turbatuha keemiline koostis muutub suurtes
piirides sõltuvalt paikkonnast ja turba
liigist. Sama võib öelda ka tuha
sulamiskarakteristikate kohta tuha
deformatsioonitemperatuur tA 8001400C tuha
sulamistemperatuur tC 9501500C.

Tallinn 14.11.2009, Alternatiivne särts
14
TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS
Turba kaevandamine

Tallinn 14.11.2009, Alternatiivne särts
15
TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS
Turba kaevandamine

Vihm, mm / päikesepaiste,
tundi Mai Juuni Juuli
August KOKKU 2006 28,7 / 286 40,8 / 307
15,7 / 370 52,6 / 228 137,2 /
1191 2007 63,2 / 245 46,3 / 319 85,6 /
212 68,9 / 263 264,0 / 1039 2008 16,7 / 313
91,6 / 279 57,6 / 288 170,9 / 151
336,8 / 1032 2009 21,4 / 301 104,2 / 232
86,3 / 257 82,1 / 248 303,8 / 1307
Tallinn 14.11.2009, Alternatiivne särts
16
TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS
Turba kaevandamine

- Turbatööstuses töötab 1200 töötajat -
Tootmisalasid on kasutuses 14 500 ha (enam kui
100 ala) - Keskmine tootmismaht 900 - 1000 tuhat
tonni - 45 kaevandatud turbast kasutatakse
aianduses 55 energeetikas - Eksport
moodustab 65
Tallinn 14.11.2009, Alternatiivne särts
17
TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS
Turba kasutamine (kaugküte)
  • Kogu turumaht 6 GWh
  • Dalkia 2,1
  • Eesti Energia 2,0
  • Fortum 0,8
  • teised

- Ainult soojuse tootmine
- Elektri tootmine või koostootmine
- Turvast kasutavad koostootmisjaamad
Tallinn 14.11.2009, Alternatiivne särts
18
TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS
Turba kasutamine

Tallinn 14.11.2009, Alternatiivne särts
19
TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS
Turba kasutamine

Elektrituruseadus Võrguettevõte on kohustatud
ostma efektiivse koostootmise tingimustes turbast
või jäätmetest toodetud elektrienergia Taastuvate
st energiaallikatest toodetud elektri hind on 115
senti/kWh (otse tarbijale müügi korral on toetus
84 senti/kWh) Turbast ja jäätmetest toodetud
elektri hind on 81 senti/kWh (otse tarbijale
müügi korral on toetus 50 senti/kWh)
Tallinn 14.11.2009, Alternatiivne särts
20
TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS
Turba kasutamine
Poolt Freesturba hind MWh kohta on odavam kui
puidul Hind on stabiilsem kui gaasil ja õlil aga
samuti stabiilsem, kui puidul - soojatarbijatel
on stabiilsem hind Ressursi piisavus, hea
kättesaadavus, pikaajaline tootmiskogemus Varustus
kindlus on hea Vastu Freesturba katlad on kallid
- vajab suuri investeeirnguid CO2 emissioon -
Turast ei loeta taastuaks ressursiks ja seetõttu
on CO 2 kvoot vajalik - tõstab hinda Taastuvate
kütuste dotatsioon on kõrgem see soodustab
puiduhakke suuremat osatähtsust Suurem tuhasus -
suuremad kulutused tuhaärastusele

Tallinn 14.11.2009, Alternatiivne särts
21
Lavassaare katlamaja
TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS
Turba kasutamine

Tallinn 14.11.2009, Alternatiivne särts
22
TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS
Turba kasutamine

Soojuskoormus talvel 2 MW, suvel 0,5
MW Soojusenergia toodang 5 000 MWh Uus katlamaja
ehitatud 2006 Investeering 11 miljonit
kr. Soojusenergia hind kaugküttevõrgu omanikule
alla 500.-/MWh
Tallinn 14.11.2009, Alternatiivne särts
23
Taebla katlamaja
TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS
Turba kasutamine

Tallinn 14.11.2009, Alternatiivne särts
24
TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS
Turba kasutamine

Soojuskoormus talvel 3 MW Soojusenergia toodang 5
500 MWh Uus katlamaja ehitatud 2006 /
2007 Investeering 7 miljonit kr. Soojusenergia
keskmine hind kaugküttevõrgu omanikule
575.-/MWh JNE
Tallinn 14.11.2009, Alternatiivne särts
25
TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS
Turba kasutamine Tartus

100 000 Elanikku
80 Kliente teenindab Fortum Tartu
881 Klienti
370 GWh Sooja tarbimine
2-3 Turu kasv
Kohalikud gaasikatlamajad Peamine konkurent

Tallinn 14.11.2009, Alternatiivne särts
26
TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS
Tartu koostootmisjaam
Kütus Freesturvas, puiduhake, puidu jäägid
Elektriline võimsus 25 MW
Soojusvõimsus 52 MW
Kütuse tarbimine 520 GWh/a
Katel Keevkiht aurukatel, auru väljund 28 kg/s
Turbiin 525 Co, 115 bar
Generaator 50 Hz, kolmefaasiline AC- sünkroongeneraator, 10,5 kV

Tallinn 14.11.2009, Alternatiivne särts
27
TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS
Tartu koostootmisjaam

Tallinn 14.11.2009, Alternatiivne särts
28
TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS
Pärnu koostootmisjaam

Asukoht Pärnu
Arendaja Fortum Termest AS
Kütused Freesturvas, puiduhake, puidu jäägid
Elektriline võimsus 24 MW
Soojusvõimsus 50 MW
Kütuse tarbimine 520 GWh/a
Valmimine Detsember 2010
Tallinn 14.11.2009, Alternatiivne särts
29
TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS
Lõpu tsitaat

Autor Anto Raukas (akadeemik) (27.11.2007)
(EPL) Energiakriisi vältimiseks tuleb kasutada
mõistlikes vahekordades põlevkivi, puitu,
turvast, biomassi, päikest ja tuult ning
puudujääv osa katta tuumaenergiaga.
Tallinn 14.11.2009, Alternatiivne särts
30
TURBA KASUTAMINE ENERGIA ALLIKANA EESTIS
  • NATUKE SÄRTSU ON
  • ALATI KASULIK!!!
  • TÄNUD KUULAMAST !

Tallinn 14.11.2009, Alternatiivne särts
Write a Comment
User Comments (0)
About PowerShow.com