H

1
HÄLBELISE KÄITUMISE PEREKONDLIKUD RISKITEGURID

• Kaia Kuppart
• Põhja Politseiprefektuuri psühholoog
• kaia.kuppart_at_pohja.pol.ee
• 17.03.09.

2
KURITEGELIKU KÄITUMISE 2 OLULIST MÕÕDET
KIINDUMUS JA KONTROLL

• 1. Kiindumus, seotus (attachment) -
  emotsionaalne side kahe isiku vahel,
  ema ja lapse suhte kvaliteedi näitaja
• Emotsionaalne kohalolek
• Soojuse väljendamine
• Tundlikkus, reageerimine lapse vajadustele
• Aktsepteerimine
• Esimesed halva käitumise ilmingud lapsel on
  suunatud just vajadusele saada vanema tähelepanu
  ja lähedust (Main Hesse, 1990).

3
KIINDUMUSTEOORIA (1) (J. BOWLBY, 1973, 1982)

• Vastsündinutel kujuneb kiindumus nende suhtes,
  kes pidevalt ja sobivalt vastavad nende läheduse
  otsimise signaalidele
• Paari esimese eluaasta jooksul kujunevad suhted
  (emaga) mõjutavad lapse arengut ja käitumist
  hilisemas elus.
• Lapseea suhete baasil luuakse internaalsed
  representatsioonid ehk töömudelid iseendast ja
  teistest inimestest, tekivad prototüübid
  edasisteks sotsiaalseteks suheteks.

4
KIINDUMUSTEOORIA (2) (J. BOWLBY, 1973, 1982)

• Beebidel on sisseehitatud hirm kõige tundmatu
  vastu.
• Ema puudumine, isegi kui väline oht puudub,
  tekitab tugeva hirmutunde.
• Vajadus klammerduda oma ema külge on nii tugev,
  et see võib ilmneda isegi siis, kui hirmutav
  stiimul tuleb vanemalt endalt.
• Lapsed, keda vanemad on julmalt karistanud,
  võivad muutuda veel enam neist sõltuvaks ja nende
  külge klammerduvaks.
• Isegi kui vanemad põhjustavad hirmu, on nad lapse
  jaoks enamasti ainukesed, kes neil olemas on.
  (Gleitman, 1999)

5
KIINDUMUSE BIOLOOGILINE ALUS

• Lorenz (1950) leidis, et evolutsiooni käigus on
  beebide välimus muutunud armsaks just seetõttu,
  et kutsuda esile ja ergutada vanemliku kiindumuse
  tekkimist.
• Beebisid iseloomustab
• Suur pea ja kõrge laup
• Punnis põsed, suured silmad
• Pehme nahk jne
• Need omadused kindlustavad lapsele täiskasvanute
  kaitse, hoolitsuse ja helluse.
• Lisaks on loodus kinkinud beebile imelise
  naeratuse! Ka pimedalt sündinud beebid
  naeratavad, kuuldes oma ema häält.

6
2) VANEMLIK KONTROLL

• Vanemate ennetav tegevus lapsega suhtlemisel,
  kus kehtestatakse reeglid ja tutvustatakse
  sotsiaalseid kokkuleppeid.
• Järelvalve (info hulk ja tõepärasus oma laste
  igapäevaste tegevuste kohta)
• Distsipliin - tunnustamine ja piiride seadmine,
  karistamine
• Paljud uuringud kinnitavad et just vanemlik
  järelvalve on hälbelise käitumise kujunemist
  kaitsev faktor (Barber and Olsen, 1997 Barrera
  et al., 2001)
• Tihti on vanematel raske kohaneda oma kasvava
  lapsega ja seetõttu kehtestatakse ebaadekvaatseid
  piiranguid.

7
VANEMATE VÄGIVALD LAPSE VASTU

• Vägivaldselt käitutakse sageli situatsioonides,
  kus langevad kokku vanemate pettumused,
  psüühilised probleemid ja võimetus toimida
  täiskasvanu kombel.
• Noorelt emaks saanutel on sageli suurem kalduvus
  oma last vägivaldselt kohelda kui vanematel
  emadel.
• Kuigi vägivalda laste suhtes on täheldatud
  kõikides sotsiaalsetes kihtides, võivad just
  vaesus ja töötus suurendada vanemate stressi
  sedavõrd, et pinget maandatakse oma laste peal.
• Tihti puuduvad vanematel endil toetavad
  inimsuhted.
• Pealtnäha võivad sellised vanemad paista küll
  kohanenud, kuid isiksuselt sageli emotsionaalselt
  ebaküpsed, piiratud ja ebakindlad.

8
LAPSED JA VANEMA PSÜÜHIKAHÄIRED (1)

• Vanema psüühilise haiguse mõju sõltub sellest,
  kuivõrd tema haigus vähendab, moonutab või pärsib
  tema võimet täita vanema ülesandeid.
• Samas on teada, et ka lapse enda omadused
  mõjutavad haavatavust vanema haiguse suhtes
• Nt depressiivse ema lapse risk suureneb kui laps
  ka ise on passiivne ja eemalehoidev.
• Hea kognitiivne võimekus võib kaitsta last vanema
  psühhootiliste pettekujutluste eest.
• Teisel vanemal on võimalik haige vanema
  tegematajätmisi korvata.
• Last kaitseb ka usalduslik suhe perekonnast
  väljaspool oleva täiskasvanuga.

9
LAPSED JA VANEMA PSÜÜHIKAHÄIRED (2)

• Ema depressioonil võivad olla lapsele ja tema
  arengule isegi raskemad tagajärjed kui
  psühhoosil. Üks põhjus võib olla ka see, et
  psühhootilistesse seisundisse sekkutakse varem.
• Vanema psüühiline haigus mõjutab peaaegu alati
  tema emotsionaalset kohalolekut, tema võimet
  vastu võtta ja reguleerida lapse tundeid
• Järjest enam pööratakse tähelepanu ka
  isiksushäirete sümptomitega emade suutmatusele
  pakkuda lapsele vanemlikku hoolt. (Newman, L.
  Stevenson, C., )
• On teada, et isade psüühikahäirete mõju on
  kaudsem kui ema haiguse puhul. Isa psüühiline
  haigus põhjustab sageli perekonna kehva
  psühhosotsiaalset toimetulekut, vaesust ja
  ühiskonnaelust eemaldumist.

10
ANTISOTSIAALSET KÄITUMIST MÕJUTAVAD MÕLEMAS
SUUNAS

• Stabiilne emotsionaalne seotus (Tress, 1989
  Bowlby, 1982)
• Intelligentsus (Kandel et al., 1988, Moffitt,
  1993)
• Laste aruandekohustus (Stouthamer-Loeber, 1993)
• Matemaatiliste testide tulemused
• Motivatsioon käia koolis
• Võime tunda süüd
• Vanemate vaheline konfliktsus
• Antsisotsiaalse vanema olemasolu
• Liiga karm või ebajärjekindel distsipliin
• Halvad sõbrad (kaaslaste delikventsus)

11
ANTISOTSIAALSE KÄITUMISE RISKITEGURID
(Stouthamer-Loeber, 1993)

• Ema vanus lapse sünni ajal
• Hooldaja haridustase
• Naabruskonna kriminaalsuse tase
• Aktiivsus- ja tähelepanuhäire
• Antisotsiaalset käitumist soosiv hoiak vanematel
• Vaesus ja purunenud kodu (kaudsemad tegurid)
• Suhte kvaliteet määrab oluliselt rohkem kui
  mõlema vanema olemasolu. (Junger-Tas, 1994)
• Mõnedel lastel ei ilmne ühtegi tõsist
  käitumisprobleemi, hoolimata sellest, et neil on
  vähemalt kolm olulist riskitegurit (Werner ja
  Smith, 1982 1992).

12
ANTISOTSIAALSE KÄITUMIST KAITSVAD FAKTORID

• (Farrington, 1994)
• Vanemate suur huvi lapse hariduse ja õppimise
  vastu
• Vanemate ootus, et laps käiks koolis vähemalt 17.
  eluaastani.
• Madal probleemsus ja ebaausus 10. eluaastani
• Kõrge verbaalne võimekus ja rikas sõnavara
• Vähemalt ühe sõbra olemasolu, kes käib veel
  koolis 16. eluaastal
• Hea suhe oma emaga (Neighbors et al., 1993)
• Südamlik suhe teiste pereliikmetega

13
KÄITUMISPROBLEEMIDEGA LASTE VANEMATE ÕPETAMINE

• On teada, et laste käitumishäiret on suurel
  määral võimalik kontrollida, õpetades vanematele
  õigeid kasvatuspõhimõtteid
• Patterson, (1994) leidis, et kahel kolmandikul
  3-12-aastaste laste käitumine paranes märgatavalt
  ja muutus püsis ka aasta pärast.
• Vanemate treeningu põhiprogramm sisaldab
• (Webster-Stratton. C. Hancock, L., 1998)
• Mänguoskuste õpetamist
• Kiitmist
• Konkreetsete tasude kasutamist
• Piiride seadmist
• Halva käitumise ignoreerimist
• Aeg-maha meetodit
• Loomulike tagajärgedega arvestamist (vastutust)

14
VANEMATE TREENINGU JÄTKUPROGRAMM SISALDAB

• Suhtlemisoskuste treeningut
• Kuulamisoskuse arendamist
• Mõtete välja ütlemist
• Viisakust
• Luba lõpetada (vaherahu) Stop! kasutamist
• Tunnetest rääkimist
• Segasõnumiste vältimist
• Nõudmiste esitamist
• Häirivate mõtetega toimetulekut
• Stressiga toimetulekut personaalset aeg-maha
  tehnikat
• Probleemilahendust

15
Levin ja Kagan kirjutavad oma raamatus Laps,
perkond ja meditsiin

• Emaarmastus ei ole pärandatav, kuna vastavat
  geeni pole olemas. Ja siiski on ema-
  (laste)armastus perekonna pärandus, elatud elu
  tagajärg.
• Inimene saab selle päranduseks vanemate
  armastusest, suhtlemisest nooremate lastega
  lapsepõlves, perekonna sõbralikest sidemetest
  teiste perekondadega, kus on väikeseid lapsi jne.
• Mitte kõik lapsed ei saa lastearmastust
  vanematelt päranduseks, sellistel juhtudel tuleb
  lastearmastus kätte väsimatu ning raske
  vaimutööga.

16
Tänan tähelepanu eest!
17
Kasutatud kirjandus

• Conduct disorders in childhood and adolescence.
  Hill, J. Maughanm B. 2000, Cambridge University
  Press
• Laste ja noorukite psühhiaatria, Medicina, 2005
• Parenting, peer orientation, drug use, and
  antisocial behavior in late adolescence a
  cross-national study. Claes, M. et.al., 2005.
  Journal of Youth and Adolescence
• Psychology. 5-th edition. Gleitman, H. et al.
  1999
• Training for Parents of Young Children with
  Conduct Problems Handbook of parent training.
  Webster-Stratton, C., Hancock, L.1998