SISSEJUHATUS SEMIOOTIKASSE

1
SISSEJUHATUS SEMIOOTIKASSE

• SOSE O1.137
• Silvi Salupere
• 7.Loeng
• Pragmaatika. Kommunikatsioon märgid ja
  signaalid. R.Jakobson. Suhtlemispostulaadid ja
  presupositsioonid. Kõneaktid.

2
Pragmaatika

• uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest
  mõõtmest kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed
  reeglid. Et õigesti suhelda, on vaja teada
  kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald
  uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline
  mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või
  ebaedukus suhtlemisel.

3
Thure von Uexküll 3 semioosi

• informatsiooni või signifikatsiooni. Elutu
  keskkond, mis tegutseb kui kvaasi-saatja ilma
  semiootilise funktsioonita. Vastuvõtja, st
  elusühik, elussüsteem, peab omama kõiki
  semiootilisi funktsioone
• sümptomatisatsiooni. Saatjaks elusolend, kes
  edastab signaale (mis ei ole suunatud otseselt
  vastuvõtjale ja ei oota vastust) oma käitumise
  või asendi kaudu. Vastuvõtja võtab neid signaale
  vastu kui sümptom-märke.
• kommunikatsiooni. Saatja edastab vastuvõtjale
  teatud tähendusega märke.

4
KommunikatsiooniskeemShannon ja Weaver 1949
5
Saussurei kommunikatsioonimudel (üleval, all on
indiaanlaste kiri valgele mehele Valges Majas)

• pilt

6
Kirja tekst

• Dear mr president. We are of equal eye value/our
  horizons meet, i am from eagle totem my hand
  gestures in peace, four other men of my totem and
  one from catfish totem as well as a chief of
  bigger power than me wish friendship. Three of my
  men will live in houses like yours to promote
  equality.

7
Jakobsoni kommunikatsioonimudel (mustaga on
osised, punasega funktsioonid)
8
emotiivne (emotsioone tekitav, iseloomustab
saatjat)

• Väljendab kõneleja suhtumist teatesse.
• Emotsioon võib olla ka teeseldud.
• Keeles esindavad seda hüüdsõnad, nt Oot-oot või
  vokaali pikendus sõnas, nt miiis?.

9
konatiivne (tungiv) funktsioon (suunatud
adressaadile)

• leiab oma puhtaima väljenduse vokatiivis ja
  imperatiivis. Erinevus deklaratiivsest lausest
  seisneb asjaolus, et tungiv funktsioon ei pea
  tuginema tõesusele, st Joo! puhul ei saa
  küsida, kas joomine ka tegelikult aset leiab,
  küll saab seda teha aga joob joodi puhul.

10
faatiline funktsioon (oluline on kontakt ise)

• eelkõige kontrollimaks, kas kommunikatsiooni
  kanal (kontakt) töötab või ei, või siis
  kommunikatsiooni kehtestamiseks, pikendamiseks
  või lühendamiseks (ritualiseeritud vormelid,
  dialoogid, olulised on ka mittekeelelised märgid)

11
metakeeleline funktsioon (koodile suunatud)

• st saatja (adressant) ja vastuvõtja (adressaat)
  peavad kommunikatsiooni kehtestamiseks kasutama
  sama koodi ehk keelt (terminid jmt), et
  infovahetus osutuks võimalikuks.

12
viiteline (referentsiaalne) funktsioon (seotud
kontekstiga)

• Et sõnum oleks operatiivne, nõuab ta viidatavat
  konteksti, mis on adressaadi poolt haaratav ning
  kas verbaalne või verbaliseerimisvõimeline. See
  oleks keel üldises mõttes (mitte konkreetne, mis
  kuuluks juba metakeelelise funktsiooni
  valdkonda).
• Põhimõtteliselt võib öelda,et teised viis
  funktsiooni on kõik selles (viitelises
  funktsioonis) osalised vähemal või suuremal
  määral.

13
poeetiline funktsioon (suunatud teatele)

• kesksel kohal on sõnum ise (Eisenhoweri
  presidendikampaania hüüdlause I like Ike.)
• Kuigi me eristame keele kuut põhiaspekti,võime me
  paraku vaevalt leida verbaalseid teateid, mis
  täidaksid vaid ühte funktsiooni.

14
(No Transcript)
15
(No Transcript)
16
Kõneakti teooria

• L. Wittgenstein. Filosoofilised uurimused
  (1945-49)
• John L. Austin (1962) How to Do Things With Words
• John R. Searle (1969). Speech acts.
• Implikatuuriteooria Paul H. Grice (1975). Logic
  and Conversation.

17
Suhtlemispostulaadid

• Tavaliselt on kommunikatsioonis osalejatel üks
  eesmärk saavutada üksteisemõistmine. See on üks
  suhtlemise põhiprintsiipe, mida nimetatakse
  kooperatsiooniprintsiibiks. Sellest printsiibist
  lähtuvalt tuletas ameerika loogik Paul Grice
  universaalsed suhtlemispostulaadid, efektiivse
  suhtlemise reeglid

18
Suhtlemispostulaadid e implikatuurid

• Informatiivsuse (kvantiteet) (Sinu ütlus peab
  olema informatiivne)
• Tõesuse (kvaliteet) (Ära räägi seda, mida sa
  pead valeks, Ära räägi seda, milleks sul ei ole
  piisavalt alust)
• Relevantsuse (suhe) (Räägi seda, mis antud
  hetkel puutub asjasse)
• Väljenduse selguse (kord) (Väldi
  mitmetähenduslikkust, Räägi lühidalt)

19
P. H. GRICEi arvates

• sõna tähendus ei ole seotud tema referendiga,
  sellega millele ta viitab
• Tähendus on kasutamine (nagu Wittgensteinil)

20
Suhtlemispostulaadid

• Just suhtlemispostulaadid võimaldavad mõista
  hüüet Auto! kui hoiatust Ettevaatust, sa võid
  auto alla jääda. /Ehmata! Ja kohv/
• Rääkija võib tahtlikult kasutada mingit
  suhtlemispostulaati, et edastada oma mõtet
  varjatud kujul, nii et kuulaja peab selle mõtte
  ise tuletama kui implikatuuri. Nt kui õppejõud
  oma soovituskirjas õpilasele, kes pretendeerib
  õppejõu kohale, piirdub märkustega, et ta valdab
  hästi inglise keelt ja külastas järjepidevalt
  seminare, järeldab soovituse lugeja raskusteta,
  et professor ei hinda üliõpilast eriti kõrgelt,
  aga otse seda öelda ei taha. See järeldus põhineb
  informatiivsuse ja relevantsuse postulaadi
  rikkumisel. /Ettekanne oli väga huvitav, aga.../

21
Presupositsioonid

• on sarnased implikatuuridega, aga esimesed
  lähtuvad kõnelejast, teised kuulajast. Kaks
  erinevat tüüpi
• semantilised
• pragmaatilised (taustateadmised).
• Presupositsioonidel on kaks olulist funktsiooni -
  seos kultuurikontekstiga (mida välja öeldakse ja
  mida presupositsiooniks jäetakse, sõltub ajastust
  ja kultuurisituatsioonist) ja tekstuaalsuse roll
  (mis on ühe ütluse sisu (subposition), on teise
  ütluse eelinfo (presubposition)).

22

• Palju sarnaseid võtteid kasutatakse erinevates
  kõnefiguurides. Nii näiteks ütlustes Naine on
  naine (roos on roos) on samuti rikutud
  informatiivsuse postulaati (otseses tähenduses on
  nad mõttetud). Seetõttu püüab kuulaja leida mingi
  teise võimaluse nende mõtestamiseks (naine kui
  füüsiline olend naine kui kergemeelne olevus).
• Iroonia, metafoor, hüperbool kõik need
  ümbermõtestamise juhud loovad olukorra, kus
  tõesuse postulaadi rikkumine, st silmnähtav
  ütluse otsese tähenduse valesus sunnib kuulajat
  otsima ütluses varjatud mõtet.

23
John Langshaw Austin

• keskendus kõneakti tüübile, mida ta nimetas
  performatiivseks
• Performatiiv kõnetegu, siin on tegemist
  kõneaktiga, kus kõneleja lisaks ütlemisele ka
  teeb midagi millegi ütlemine tähendab millegi
  tegemist (Austin, 1962).
• Performatiivsed kõneaktid sisaldavad
  performatiivseid verbe (nt ma väidan, arvan,
  kinnitan, kuulutan jmt).

24
Kõneaktid

• Lokutiivne kõneakt, väljenduslik. Grammatiliselt
  õigesti koostatud lause, millel on tähendus
• Illokutiivne kõneakt (küsimine, vastamine,
  lubamine jne), kõnetegu. Väljendab midagi.
• Perlokutiivne kõneakt kutsub üles, stimuleerib
  mingit tegevust.

25
Kommarid ahju! (väljavõte ekspertiisiaktist)
http//www.postimees.ee/1563623/semiootikud-ei-pid
anud-kommarid-ahju-sarki-vaenu-ohutavaks

• lokutiivne (öeldakse midagi, kasutades seejuures
  normaalkeele grammatikat ja tähenduslikke sõnu)
• illokutiivne (lausung on sotsiaalne, avalik, sel
  on konkreetne suunitlus ehk intentsioon mida
  saab selgitada nii grammatilise ülesehituse, kui
  ka sotsiokultuurilise konteksti kaudu)
• perlokutiivne (lausung püüdleb teatavatele
  mõjutulemustele, mis puudutavad muid inimesi
  peale kõneleja).

26
(väljavõte ekspertiisiaktist)

• Antud lausungis on ka performatiivsuse tunnuseid
  see kuulub lubavate performatiivide (promisory
  performatives) hulka, mis kirjeldavad olukordi,
  nagu nad võiks/peaks olema tulevikus. Olles
  hüüdlause, millel on performatiivi tunnused, on
  KOMMARID AHJU! pigem kirjeldatav kui
  perlokutiivne (mitte üksnes lokutiivne) kõneakt,
  mille üldtunnuste hulka kuuluvad niisugune
  veenmine, hirmutamine, valgustamine, innustamine,
  mille eesmärk on tegelik sotsiaalne mõju ehk
  käitumuslik tulem.

27
Suhtlusaktid e. kommunikatiivsed aktid vastavad
mudelis illokutsionaarsete aktide poolt
genereeritud perlokutsionaarsetele aktidele.

• Näiteks kommunikatiivne akt Veenmine läbi
  informeerimise seisneb selles, et panna teine
  uskuma mingit propositsiooni, öeldes, et see on
  tõene.
• Jaan ütleb "Sajab vihma", kavatsusega
  informeerida Helenit sellest faktist.
• Helen kuuleb seda lauset ja tuvastab Jaani
  kavatsuse informeerida teda sellest faktist.
  Lisaks sellele otsustab Helen, et Jaan kavatseb
  panna teda uskuma, et sajab vihma.
• Helen vaatleb selle fakti enesestmõistetavust
  (evidentsi), sh ka see fakt, et Jaan ütles, et
  sajab.
• Helen jõuab arvamusele, et sajab.

28
Näide mittekeelelisest suhtlusest agent annab
konspiratiivkorteri ohutusest teada lillepotiga
aknal.

• Aknale lillepoti asetamine (kas kommunikatiivse
  kavatsusega või ilma selleta) on lokutsionaarne
  akt.
• Kui agent paneb lillepoti aknale, et anda
  signaal, siis ta teostab illukutsionaarse akti.
• Kui külastaja näeb lillepotti ja tuvastab, et
  ohtu ei ole, siis on tegemist perlokutsionaarse
  aktiga.

29
Kõneaktide klassifikatsioon (J. Searle 1979)

• representatiivsed - rääkija võtab vastutuse
  väljendatava väite tõesuse eest informeerima,
  eitama, jaatama, kinnitama
• direktiivsed - rääkija püüab mõjutada kellegi
  kavatsusi ja käitumist nõudma, käskima, kutsuma,
  küsima, paluma /Kommarid ahju!/
• komissiivsed - rääkija võtab vastutuse mingi
  tulevase akti eest kohustuma, lubama /Kommarid
  ahju!/
• ekspressiivsed - rääkija väljendab
  psühholoogilist seisundit või reaktsiooni
  vabandama, õnnitlema, tänama, kutsuma
• deklaratiivsed - rääkija täidab kõneaktiga mingit
  konventsionaalset või rituaalset tegevust
  ristima, innustama, alistuma, määrama
  (vrd Jakobsonil
  referentsiaalne, emotiivne, poeetiline,
  konatiivne, faatiline, metakeeleline)

30
Umberto Eco kommunikatsiooniteooria

• Lähtub Jakobsoni arusaamast kõikehõlmavast
  kommunikatsioonist.
• Kesksel kohal KOODI mõiste.

31
Kood on mudeli kujul esitatud struktuur, mis
toimib fundamentaalse reeglina rea uute teadete
loomisel

• Kõiki koode saab kõrvutada üldise koodi alusel,
  mis on neist lihtsam ja universaalsem.
• Eksisteerib märgirepertuaar (teatav loetletav
  hulk sümboleid). Kood tuletab neist sümboleist
  erinevuste ja opositsioonide süsteemi ja sätestab
  ühildumise reeglid. Leksikood tekib kui
  tähenduslike opositsioonide süsteem (ei pruugi
  sisaldada reegleid). Seetõttu on tema osaks
  lisatähenduste (konnotatsioonide) tekitamine.
• Lisandub subkoodi mõiste.

32
Esteetilise teates võib esile tõsta järgmised
informatsioonitasandid (Eco tsiteerib Max Benset)

• füüsiliste kandjate /kõnes toon, intonatsioon,
  häälduse eripära, visuaalses värvid, faktuur,
  muusikas tämbrid, sagedused, intervallid jne/
• diferentsiaalsete elementide, mis eristuvad
  paradigmaatilisel teljel /foneemid, samastused,
  rütmid, värsimõõt, positsioonilised suhted,
  topoloogia keel jne/
• süntagmaatiliste seoste grammatiliste,
  proportsioonide, perspektiivi, muusikaliste
  intervallide jne
• denotatiivsete tähenduste vastavad koodid ja
  leksikoodid
• konnotatiivsete tähenduste retoorika,
  stilistilised leksikoodid, kujutavate võtete
  kogum, suured süntagmaatilised blokid jne
• ideoloogiliste ootuste (globaalsete suhestuste
  tasand) avangard kasutab uudselt koodi ja
  sellega muudab ka ideoloogiat, kust see kood on
  pärit

33
Esteetiline kommunikatsioon

• ei allu ei kvantitatiivsele loendusele ega ka
  struktuursele süstematiseerimisele. Avatud
• samal ajal seisab selle kogemuse taga midagi
  niisugust, mis peaks kahtlemata omama struktuuri,
  kusjuures kõigil oma tasanditel, muidu ei oleks
  see kommunikatsioon, vaid reflektoorne reageering
  stiimulile.
• teate esteetiline funktsioon seisneb selles, et
  anda meile edasi midagi uut ja senitundmatut.
  Loob uue idiolekti, uued seosed. Seotud eelkõige
  Jakobsoni konatiivse, apellatiivse (suunatud
  adressaadile) funktsiooniga.

34
Eco skeem

• Presupositsioon kui eelteadvus, eelteadmine.
  Ühised PRSd on konteksti tähtsaim osa. Mängib
  olulist rolli igasuguses kõneaktis ja
  kommunikatiivses situatsioonis. Tavaliselt on
  inimene oma PRS õigsuses veendunud. Just seetõttu
  saame partneri väljenditest rohkem infot
  (üleinterpreteerimine), kui ta meile teatab.
  Kõneleja võib kasutada presupositsioonina ka
  valet kommunikatsiooni lihtsustamiseks.

35
Ekslik dekodeerimine
massikommunikatsiooniseelnevad presupositsioonid
(eelootused) eksitavad
presupositsioonid
36
Avatud tekst suletud tekst

• avatud tekst mudel, mis fikseerib meie
  maailmas olemise kahemõttelisuse. Avatud teos
  välistab ühese dekodeerimise võimaluse, avab
  teksti hulgale interpretatsioonidele, muudab
  autori ja lugeja vahekorda.
• Suletud tekst kitsas interpreteerimise
  võimalus, nt maakaart või kasutusjuhend. Roosi
  nimi on avatum kui A. Christie kriminaalromaanid

37
Üle- ja alakodeerimine interpretatsiooniprotsessis

• Saatja (kirjanik, kunstnik, ajakirjanik,
  helilooja, režissöör etc) kodeerib mingi teksti
  ning vastuvõtja püüab seda dekodeerida. Kuid
  alati tekib nihe, üks-ühele vastavust tegelikus
  kommunikatsiooniprotsessis ei ole. Keeruliste
  tekstide puhul ei toimu mitte dekodeerimine (see
  on võimatu), vaid need tekstid ekstrakodeeritakse,
  st lugeja/vaataja/kuulaja kasutab oma
  harjumuspärast koodi.
• Eco eristab üle- ja alakodeerimist.
  Ülekodeerimise puhul otsitakse sügavust, mida
  tekstis tegelikult ei ole. Alakodeering aga
  primitiviseerib, keerulises tekstis nähakse
  eelkõige lugu.

38
MOEKEELE FUNKTSIOONID Supernoova 2003 Liisi Eesmaa
Emotiivne funktsioon on seotud igasuguse
eristumisega moe vallas. Konatiivne aga moe
ülemisel redelipulgal annab juhised, kusjuures
algselt väljendub konatiivsus eelkõige moodsuse
imperatiivis, mida allapoole, seda olulisemaks
muutub selle kõrval müümise imperatiiv.
39
MOEKEELE FUNKTSIOONID Giorgio Armani 2003
sügis/talv
Faatiline funktsioon on kõrgmoes täiesti
kõrvaline. Väljendub eelkõige klubi- ja
vormiriietuses ning siis, kui riietuse eesmärgiks
on anda märku valmisolekust suhtluseks.
40
MOEKEELE FUNKTSIOONID Gianni Versace 2003
kevad/suvi
Referentiivse funktsiooni eesmärgiks on
tarbijaskonnale teada anda, mis on mood ja mis ei
ole. Sõltub kultuurikontekstist. Samuti aitab
mittemoe ja moe eristust toonitada metakeeleline
funktsioon, kus teine eesmärk on koodist
teavitamine. Kultuuriliste, etniliste
riietumisviiside puhul on tegemist erilise
moevormiga, kus eristus toimub mitte kultuuri või
ühiskonnagrupi siseselt, vaid püütakse eristuda
teisest kultuurist, teisest rahvusgrupist.
41
MOEKEELE FUNKTSIOONID Alexander McQueen 2003
sügis/talv
Poeetiline funktsioon domineerib eelkõige kõrgmoe
vallas ja eriti selle ühes alaliigis haute
coutureis, kus moodi tehakse moe enda pärast.
42
MOEKEELE FUNKTSIOONID Kuulsuste mood Carmen Kass
Niisiis on moes kõige domineerivamad funktsioonid
emotiivne ja konatiivne. Emotiivne kuna mood
baseerub eneseväljendusel, enesenäitamisel. Kuid
emotsioonid, mida väljendatakse, kuuluvad
disaineritele, on nende ideed ja mõtted
konatiivne funktsioon.