Muutused t

1
Muutused tööturul Euroopa Liiduga liitumisel

• Kaia Philips, Ph.D
• Tartu Ülikooli majandusteaduskond
• Kaia.Philips_at_mtk.ut.ee

2
Ettekande eesmärk

• Kuidas Euroopa Liiduga ühinemine mõjutab Eesti
  tööturgu?
• Millised grupid on liitumisest enim mõjutatud?
• Millal erinevad mõjud võiksid avalduda Eesti
  tööturul?

3
Ettekande struktuur

• Migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid
• Milline on oodatav tööjõu sisse- ja väljavoolu
  tase? Kuidas migratsiooniulatust prognoositakse?
• Millised grupid on tööjõu vabast liikumisest enim
  mõjutatud?
• Milline on oodatav tööjõu struktuur pärast Eesti
  ühinemist Euroopa Liiduga?

4
Migratsioon

• Migratsioon on tööjõu selline liikumine, mille
  korral töökoha muutusega kaasneb ka elukoha
  muutus ühest riigist teise.
• Migratsioonina ei käsitleta pendelmigratsiooni
  (piiriülest migratsiooni), kus inimesed elavad
  ühes riigis ning käivad tööl teises riigis.

5
Tööjõu vaba liikumine

• Tööjõu vaba liikumine võimalus töötada EL
  liikmesriikide tööturgudel. Töötajaid ei tohi
  diskrimineerida rahvuse, usu, sooliste tunnuste
  jne baasil.
• Üleminekuperiood 232 aastat

6
Migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid

• Demograafilised protsessid
• Situatsioon tööturgudel
• Palkade ja sissetulekute erinevused
• Geograafiline asukoht
• Migratsiooni traditsiooni ja võrgustike olemasolu
• Kultuuri- ja keelebarjäärid
• Etnilised ja poliitilised probleemid
• Ootused jt tegurid

7
Demograafilised protsessid
8
Situatsioon tööturgudel
9
Sissetulekute erinevus
10
Peamised põhjused SaarPoll 2003
Põhjus 2000 2003
Soov saada suuremat palka 44,1 43,4
Raske öelda 3,8 13,5
Soov oma silmaringi avardada, saada uusi kogemusi 13,5 11,8
Soov saada töökohta, tööpuudus Eestis 15,5 10,4
Parem elukvaliteet välisriigis - 7,2
Soov ennast erialaselt täiendada 11,1 6,8
Isiklikud/perekondlikud põhjused 0,8 2,2
Eestis pole häid tööalaseid väljavaateid 3,9 1,9
Soov saada erialast tööd 2,8 1,3
Olen Eesti elus pettunud, tahan ära minna 4,4 1,1
Muu 0,1 0,4
KOKKU 100,0 100,0
11
Peamised takistused SaarPoll 2003
Takistused 2000 2003
Pere ja lähedased sõbrad on Eestis 23,8 22,8
Minu kodu on Eestis, ei taha ära minna 20,6 17,5
Raske öelda 5,0 16,4
Ei oska keelt 20,0 16,2
Minemisega kaasnevad suured kulud - 9,8
Kartus mitte läbi lüüa, mitte hakkama saada 7,5 3,4
Ebapiisav haridus 7,2 3,3
Ebapiisavad tööoskused 3,1 2,5
Ei meeldi sellega seonduv asjaajamine 3,6 2,4
Eestis on paremad tööalased väljavaated 2,8 2,3
Muu 3,6 2,1
Võõrad kombed, kultuur 2,0 1,1
Kardan, et ei leia seal endale sõpru, tuttavaid 0,8 0,2
KOKKU 100,0 100,0
12
Eestlased välismaal
13
Migratsiooni prognoosimise võimalused

• Eelnevate kogemuste projekteerimine tulevikku
• Erinevate migratsiooni mõjutegurite
  modelleerimine
• Arvamusküsitlused ja eksperthinnangud

14
Seniste ühinemiste kogemused

• Püütakse kasutada varasemate migratsioonivoogude
  kogemusi ning neid tulevikku prognoosida,
  eeldades, et minevikus kordunu leiab aset ka
  tulevikus
• EL lõunalaienemine 1980ndatel (Portugal,
  Hispaania ja Kreeka) 1995. aastal oli teistes EL
  riikides 0,3-1,3 rahvastikust

15
Migratsiooni mõjutegurite modelleerimine

• Analüüsitakse erinevaid migratsiooni mõjutavaid
  tegureid (makrotasandil) ja seeläbi hinnatakse
  erinevate riikide migratsioonipotentsiaali

16
Migratsiooni mõjutegurite modelleerimine
17
Migratsiooni mõjutegurite modelleerimine

• Peamised muutujad mudelites
• Majandus inimkapitali hulk, hõive
• füüsilise kapitali hulk
• välisinvesteeringud
• sissetulek
• Ühiskond demograafiline struktuur
• elustiil (tarbimine, hääletusõigus jpt)
• sissetulekute jaotus
• Poliitilised poliitiline situatsioon
• migratsioonipoliitika
• Riikide vahelised seosed
• kultuurilised seosed
• geograafilised seosed

18
Otsus migreeruda

• Migreerumisega kaasnevate kulude ja tulevaste
  tulude võrdlemine isiku tasandil
• Palju erinevaid tegureid ja nende omavahelisi
  seoseid, mis mõjutavad migreerumisotsust.

19
Küsitlused, eksperthinnangud

• Küsitakse inimestelt nende soovi migreeruda
• Küsitakse ekspertidelt arvamust
  migratsiooniulatuse kohta
• Saksamaal enne ühinemist soovis 35 migreeruda
  Ida-Saksamaalt, tegelik migratsioon oli 7.
• Eesti puhul on arvamusuuringud näidanud, et
  soovijate hulk on 2-14
• Ekspertide arvamused on väga varieeruvad

20
Muutused inimeste migreerumishinnangutes
Aeg Suure tõenäosusega küllalt suure tõenäosusega Suure tõenäosusega küllalt suure tõenäosusega Suure tõenäosusega küllalt suure tõenäosusega Suure tõenäosusega Suure tõenäosusega Suure tõenäosusega
Aeg 2000 2003 Muutus 2000 2003 Muutus
Alatiseks 9.6 8.8 -0.8 4.0 3.1 -0.9
Mõneks aastaks 24.5 22.9 -1.6 7.9 6.3 -1.6
Mõneks kuuks 41.3 34.8 -6.5 17.4 13.1 -4.3
Käiks aeg-ajalt tööl 43.0 34.8 -8.2 19.7 15.3 -4.4
21
Milline on oodatav migratsioonitase?

• EL riigid vajavad täiendavat tööjõudu
• EL tööturud vajavad teatud liiki
  spetsialiste-oskustöölisi
• IT, meditsiinitöötajad jt spetsialistid
• Ametnikud EL asutustes-organisatsioonides
• Kasvavad võimalused projektipõhiseks
  migratsiooniks
• EL tööturud vajavad teenindavasse sektorisse
  lihttöölisi
• Avarduvad võimalused minna välismaale õppima

22
Kes on potentsiaalsed lahkujad?

• Demograafilised tunnused
• Noored vs vanemad
• Sotsiaalmajanduslikud tunnused
• Hõivatud vs töötud vs mitteaktiivsed
• Kvalifitseeritud vs kvalifitseerimata tööjõud

23
Migreerumissoov sõltuvalt staatusest tööturul
Alatiseks Mõneks aastaks Mõneks kuuks Aeg-ajalt
Hõivatud 11,3 30,9 52,8 56,7
Õppurid 21,7 52,0 60,5 52,0
Töötud 10,2 21,6 34,1 36,4
Kodused 3,6 14,5 27,3 25,5
24
Sissetulekute erinevused
25
Järeldused Eesti kohta

• Massilist tööjõu väljavoolu ei prognoosita
• Migratsioon on eelkõige lühiajaline
• Peamine sihtriik Soome
• Suureneb kvalifitseeritud tööjõu liikumine
• Mitteametlikult töötamine muutub ametlikuks
• Kvalifitseeritud tööjõu defitsiidi tingimustes
  tuleb tööjõudu sisse vedada

26
Kirjandus (inglise keeles)

• Boeri, T., Brücker, H. (2001). Eastern
  Enlargement and EU- Labour Markets Perceptions,
  Challenges and Opportunities, IZA Discussion
  Paper No. 256
• Boeri, T, Brücker, H. (2001). The Impact of
  Eastern Enlargement on Employment and Labour
  Markets in the EU Member States. Commissioned by
  the Employment and Social Affaires DG of the EC.
• Kunz, J. (2002). Labour Mobility and EU
  Enlargement a Review of Current Trends and
  Debates, DWP. http//www.etuc.org/ETUI/Publication
  s/DWP/02Kunz.pdf
• Paas, T., Eamets, R., Masso, J., Rõõm, M. (2003)
  Labour market Flexibility and Migration in the
  Baltic States Macro Evidences. University of
  Tartu, Faculty of Economics and Business
  Administration Working Paper Series No 16.
• Straubhaar, T. (2001). Migration Policies and EU
  Enlargement, East-West Migration Will It Be a
  Problem?, Intereconomics, July/August 2001, pp.
  167-170.
• The Free Movement of Workers in the Context of
  Enlargement, European Commission Information
  Note, 2001. http//europa.eu.int/comm/enlargement/
  docs/pdf/migration_enl.pdf

27
Kirjandus (eesti keeles)

• Philips, K., Hinnosaar, M., Priinits, M., Võrk,
  A. (2003). Euroopa Liiduga ühinemise mõjud
  palkadele ja tööjõu vabale liikumisele.
  Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat, Tartu
  Ülikooli majandusteaduskond, Tartu, 108 lk.
• Kallaste, E., Philips, K. (2003). Tööjõu vaba
  liikumine - probleem või võimalus Eestile?
  Riigikogu Toimetised 7/2003, lk 119-128.
• Philips, K., Kallaste, E. (2003). Tööle EL
  liikmesriiki - lihtne või keeruline otsus?
  Sotsiaaltöö 4/2003, lk 7-9.
• Eamets, R., Philips, K. (2003) Tööjõu vaba
  liikumine kes läheb ja miks? Sotsiaaltöö
  5/2003, lk 14-16.
• Philips, K., Priinits, M., Võrk, A. (2003)
  Migratsiooniga kaasnevad probleemid Euroopa Liidu
  idalaienemisel. XI teadus- ja koolituskonverentsi
  ettekanded-artiklid, Berlin, Tallinn, lk 377-384.