Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdep

1
Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs
e-õppe keskkonnas

• Silvi Metsar
• Teadusraamatukogude suveseminar 16.-17.08.04

2
KAVA

• Sissejuhatus
• Muutused ja uuendused kõrghariduses
• Teadusraamatukogude roll kõrghariduse kontekstis
• Inforessurssidele juurdepääs e-õppe keskkonnas
• Kokkuvõte

3
Nüüdisaegne ühiskond

• Infoühiskond
• Teadmisühiskond
• Teadmistepõhine ühiskond
• Võrguühiskond
• Internetiühiskond
• Informational mode of development (Manuel
  Castells, 1996)
• Castells, M. (1996). The Rise of The Network
  Society vol.1 of the information age economy,
  society and culture. Oxford Blackwell.

4
Competition
Cost efficiency
Change
ICT
Information explosion
Internationalization
Globalization
Collaboration
Market forces
Innovation
5
Muutused ja uuendused kõrghariduses
6
Muutused kõrghariduses

• Ülikoolid kogu maailmas on muutmas ja
• korrigeerimas oma arengusuundi kuues
• peamises kategoorias
• Kõrghariduse osatähtuse tõus elukestva õppe
  kontekstis
• Hariduse ja teadusuuringute rahvusvahelistumine
• Ülikoolide ja tööstuse ühistegevuse
  väljaarendamine
• Teadmiste tootmise tormiline kasv
• Teadmiste reorganiseerimine
• Uute võimaluste kasutamine.
• Virkus, S. and Wood, L. (2004). Change and
  Innovation in European LIS Education. New Library
  World, 105 (9/10). (in press).

7
Kõrghariduse vanad ja uued paradigmad (Kathy
Tiano)

• Old Paradigm
• Take what you can get
• Academic calendar
• University as a city
• Terminal degree
• University as ivory tower
• Student 18- to 25-year-old
• Books are primary medium
• Single product
• Student as a pain
• Delivery in classroom
• Multi-cultural
• Bricks mortar
• Single discipline
• Institution-centric
• Government funded
• Technology as an expense

• New Paradigm
• Courses on demand
• Year-round operations
• University as idea
• Lifelong learning
• University as partner in society
• Cradle to grave
• Information on demand
• Information reuse
• Student as a customer
• Delivery anywhere
• Global
• Bits bytes
• Multi-discipline
• Market-centric
• Market funded
• Technology as differentiator

8

• Old and new paradigms of HE, Kathy Tiano (cited
  in Inglis et al, 2002 22)
• Allikas
• Inglis, A., Ling, P. and Joosten, V. (2002),
  Delivering Digitally managing the transition to
  the knowledge media, 2nd edn, London, Kogan Page.

9
Trendid ja arengusuunad I

• Kõrgharidusinstitutsioonide (KHI) arvu pidev
  kasv
• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) tugev
  mõju nii õppetegevuse organiseerimisele kui ka
  õppekavade kujundamisele ja läbiviimisele
• Kõrgharidusmaastiku mitmekesistumine (lisandunud
  on uued tegijad)
• UNESCO (2003). Report on trends and developments
  in higher education in Europe in the context of
  the follow-up to the World Conference on Higher
  Education . WCHE 5 - 1998-2003 Document
  prepared by European Centre for Higher Education
  (UNESCO-CEPES). Meeting of Higher Education
  Partners, Paris, 23-25 June 2003.

10
Trendid arengusuunad II

• Kõrgharidusturu tekkimine rahvuslikul,
  regionaalsel ja globaalsel tasandil
• Kasvav vajadus akadeemilise kõrghariduse ühtsete
  kvaliteedinõuete, akrediteerimise ja
  kvalifikatsiooni tunnustamise kokkulepeteks, st
  ühtse Euroopa võrgustiku loomise järele
• Vajadus välja arendada kvalifikatsioonivõrgustik,
  mis on suunatud õppetsüklite sarnasele
  järjestusele, hindamisele (AP-d) ning võimalusele
  nende ülekandmiseks ECTS (European Credit Tranfer
  System)
• UNESCO (2003). Report on trends and developments
  in higher education in Europe in the context of
  the follow-up to the World Conference on Higher
  Education . WCHE 5 - 1998-2003 Document
  prepared by European Centre for Higher Education
  (UNESCO-CEPES). Meeting of Higher Education
  Partners, Paris, 23-25 June 2003.

11
Trendid ja arengusuunad III

• Vajadus motiveerida kõrgharidusinstitutsioone
  innovatiivsusele ja ettevõtlikkusele
• Vajadus vähendada erinevusi arenenud riikide ja
  üleminekuperioodi riikide kõrghariduse arengutes
  
• Elukestva õppe programmide väljaarendamine,
  pakkumine
• UNESCO (2003). Report on trends and developments
  in higher education in Europe in the context of
  the follow-up to the World Conference on Higher
  Education . WCHE 5 - 1998-2003 Document
  prepared by European Centre for Higher Education
  (UNESCO-CEPES). Meeting of Higher Education
  Partners, Paris, 23-25 June 2003.

12
Uuendused

• Uued tehnoloogiad
• Üliõpilase-keskne õpe
• Traditsioonilise KH innoveerimine uute ja
  alternatiivsete õppimisvõimaluste rakendamine
  (e-õpe)
• E-õppe keskkonna loomine
• Nn mittetraditsiooniliste õppijatele võimaluste
  avamine uute programmide ja kursuste loomise
  kaudu (avatud ülikool, täiendkoolitus)
• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (ITK)
  vahendite toel kollaboratiivse ehk koosõppimise
  ja õpetamise rakendamine.

13
Collis van der Wende

• The traditional lecture has still remained the
  core medium for many HE institutions with ICT
  serving as a complement to already existing
  instructional tools.
• Collis, B. Van der Wende, M. (2002). Models of
  Technology and Change in Higher Education An
  International Comparative Survey on the Current
  and Future Use of ICT in Higher Education.
  Report, December 2002, Center for Higher
  Education Policy Studies (CHEPS), Twente.

14
Teadusraamatukogu roll kõrghariduse kontekstis
15
Muutused teadusraamatukogudes
ITK arengud
TEADUS-RAAMATUKOGU
Uued maj.mudelid. Uus õiguslik võrgustik
Digitaalinfor-matsiooni mõjutused
Uued õppimise ja õpetamise kontseptsioonid
16
Uued stsenaariumid

• Üliõpilaskonna koosseisu mitmekesistumine
• E-kirjastamine
• Digitaalressursside levitamise ja kasutamise
  intensiivistumine
• Kasvav nõudmine/vajadus traditsiooniliste
  inforessursside järele
• Uued õppimise viisid (IKT-baseeruvad distantsõpe,
  e-õpe)
• Digiressursside pidevkasutus.
• Brophy, P. (2001). The Library in the
  Twenty-first Century New Services for the
  Information Age. London Library Association
  Publishing

17
Inforessurssidele juurdepääs e-õppe keskkonnas
18
Inforessurssidele juurdepääs

• Juhised, instruktsioonid
• Kasutajakoolitus
• Infokirjaoskus

19
Information Literacy Umbrella
Patrica Senn Breivik.
20
Infokirjaoskuse definitsioon

• Information literacy - the ability to recognise
  when information is needed and to locate,
  evaluate, and use effectively the needed
  information

American Library Association. Presidential
Committee on Information Literacy (1989). Final
Report. Chicago American Library Association.
21
Juurdepääsu hõlbustamine

• Juhiste koostamine inforessursside
• kasutamiseks ja hindamiseks
• Juhendmaterjalide esitamine näidistundides, st
• auditoorselt
• Kursuste (nt infootsingu läbiviimise
  näidiskursused)
• loomine ja levitamine veebi kaudu
• Üliõpilaste ja õppejõudude toetamine kirjanduse
• loetelude koostamisel
• Online-tuutorite süsteemi väljatöötamine
• Infokirjaoskuse ainekursuse lülitamine
• õppekavadesse.

22
Raamatukoguhoidjate rollid

• Partnerlus teaduskondade ja erialaspetsialistidega
  informatsiooni levitamisel ja juurdepääsu
  juhendamisel
• Informatsioonile juurdepääsu tõhustamiseks
  juhendprogrammide loomine
• Üliõpilaste ja õppejõudude õpetamine
  informatsioonile juurdepääsu hõlbustamiseks ja
  info hindamiseks
• Konsulteerimine inforessurssidega seotud
  probleemide korral.

23
Raamatukoguhoidjate rollid

• Ülikooli infopoliitika väljaarendamine ja selle
  mõjutamine
• Informatsioonile juurdepääsuks vajalike
  töövahendite loomine
• Informatsiooni valik/selekteerimine,
  organiseerimine, säilitamine
• Kasutatavate infotehnoloogiate tutvustamine ja
  nende efektiivse kasutamise tagamine.

24
Uued teadmised ja oskused

• Pedagooglised teadmised
• Tehnoloogilised oskused
• Intellektuaalomandi kaitsega seotud teadmised
• Suhtlemisoskused
• Läbirääkimisoskused
• ...

25
Küsimused

• Kui palju on raamatukoguhoidjaid, kes täidavad
  kvalifitseeritud õpetaja rolli?
• Kas oleks mõttekam, et õpetajad arendaksid oma
  teadmisi ja oskusi infospetsialistidena, -
  ekspertidena?

Brophy, P. (2001). The Library in the
Twenty-first Century New Services for the
Information Age. London Library Association
Publishing
26
Piirangud, kitsendused, takistused ...(Peacock,
J.)

• Kasutajakoolituse ebapiisav tähtsustamine
• Vähene arusaamine tõsiasjast, et
  raamatukoguhoidjad peavad olema üheks vajalikuks
  osapooleks õppimis- ja õppimisprotsessis
• Raamatukoguhoidjaid ja teadlasi-õppejõude ei
  nähta õppetegevuses võrdväärsete partneritena
• Eksisteerib vastuseis/-meelsus lülitamaks
  raamatukogu kui partnerit õppetegevusse ning
  ülikooli projektidesse
• Puudub koostegevuseks vajalik julgustamine ja
  motiveerimine, samuti finantseerimine
• Ebapiisav arusaamine, et infokirjaoskus on üks
  vajalikest üldteadmistest ja et raamatukogul on
  täita tähtis roll infokirjaoskuse arendamisel ja
  levitamisel.

Peacock, J. (2000). Teaching Skills for Teaching
Librarians postcards from the edge of the
educational paradigm. COMLA Seminar 2000 User
Education for User Empowerment Christchurch, New
Zealand 19 20 October 2000.
27
Information literacy (IL) education

• Whilst much attention has been paid to IL by
  American policy-makers, librarians and academics,
  the results are still relatively narrow, giving a
  potentially superficial guide to the nature of a
  curriculum for IL in HE.

Johnston, B. Webber, S. (2003). Information
literacy in higher education a review and case
study. Studies in Higher Education, 28 (3),
335-352.
28
Kokkuvõte

• Teadusraamatukogude tulevikurolli ennustamine
  tänamatu tegevus.
• Tulevikustsenaariumid
• pessimistlikud
• optimistlikud.

29
Pessimistlik stsenaarium

• Pessimistlik stsenaarium on see, kui
  raamatukoguhoidja muutub arhivaari sarnaseks ja
  raamatukogud raamatute, mida keegi enam ei loe,
  muuseumideks. Sealjuures tunnetades, et
  ühiskonnana tuleb raamatukogud säilitada ning
  tundes süütunnet, et kunagi olid meil
  suurepärased raamatukogud, kuid nüüd on Internet
  võtnud üle nende funktsioonid ja meil ei ole enam
  niisuguseid raamatukogusid. Sellises
  situatsioonis võtame me tööle mõned inimesed, kes
  näitavad neid raamatukogusid turistidele, lubavad
  raamatuid puudutada ja näha, millised need
  imelikud vanad objektid välja nägid. Siis on
  raamatukoguhoidjal tõepoolest väga eriline roll
  paljude inimeste jaoks, kuid tegelikkuses on ta
  väga ebareaalne isik.
• P. Brophy. Intervjuu ajakirjale Infofoorum
  2003, nr 7
• http//www.tpu.ee/i-foorum/ifoorum7/foorum7.htm

30
Optimistlik stsenaarium

• Juba praegu on mul rohkem infoallikaid ja
  informatsiooni kui ma olen võimeline omandama. Ma
  vajan kedagi, kes informatsiooni filtreeriks. See
  tähendab, et ta peab mõistma minu ainevaldkonda.
  Kasutades selleks tehnoloogia võimalusi ja muid
  oskusi on nende põhiline roll. See on optimistlik
  stsenaarium.
• Optimistlikku stsenaariumi võiksin ma kirjeldada
  oma kogemustest lähtuvalt. Mulle meeldiks
  raamatukoguhoidja, kes töötab minuga käsikäes,
  kes mõistab minu infovajadust ja suunab minu
  tähelepanu informatsioonile, uutele
  publikatsioonidele, mis on minu töö jaoks
  relevantsed. Ja ainult neile infoobjektidele.
  Seega, nad peaksid informatsiooni filtreerima.
• P. Brophy. Intervjuu ajakirjale Infofoorum
  2003, nr 7
• http//www.tpu.ee/i-foorum/ifoorum7/foorum7.htm

31

• Tänan tähelepanu eest!