Veterinaars

1
Veterinaarsünnitusabi ja - günekoloogia

• Sissejuhatus ja ajaloost

2
Teadus mis tegeleb emasindiviidiga, seoses
patoloogilise protsessiga väljaspool tiinuse-,
sünnituse ja poegimisjärgset järku (kitsam mõiste)
Teadus mis tegeleb emasindiviidiga, tema
normaalse füsioloogiaga ja ka patoloogiaga
sünnist kuni surmani (laiem mõiste)
Günekoloogia
Ülimalt arenenud humaanmeditsiinis Veterinaarmedit
siinis taandub ahtruse ja sigimatuse probleemidele
3
Tegeleb emasindiviidiga, tiinuse, sünnituse ja
tiinusjärgsel perioodil (laiem mõiste)
Sünnitusabi
Ülesandeks kitsamas mõttes on välja töötada
teaduslikult põhjendatud võtted ja meetodid raske
sünnituse abistamiseks
Mõlemad nii veterinaargünekoloogia ja
sünnitusabi kui ka kunstlik seemendus on
kliinilise veterinaaria osa Nende ülesandeks on
välja töötada mõjusad abinõud maksimaalse arvu
elujõuliste järglaste saamiseks
4
Ajaloost

• Peaaegu sama vana kui loomade kodustamine
  (lihtsamad sünnitusabi võtted)
• Esimesed kirjalikud ülestähendused 4 saj. e.m.a.
• Aristoteles (lootekestad, loote toitumine, asend
  emakas)
• Vana Rooma I sajand Columella (abort,
  väärarendid, loote tükeldamine emaihus
  (embrüotoomia), liiga suur järglane
• Absyrtus (emaka reponeerimine, tupe
  väljalangemine, emaka väljalangemine, juhised
  märadele sünnitusabi andmiseks)
• Chironi (teos Mulomedicine, kuhu oli koondatud
  kõik tolleaegsed teadmised veterinaariast

5

• Keskajal puuduvad erilised arengud veterinaarias
• 1562 Fallopius (munajuha avastamine)
• 1573 Coiter (avastas ja kirjeldas kollakeha)
• 1598 Ruini teos Anatomia del cavallo, kus I
  peatükk oli pühendatud loomade sünnitusabile
• 1672 De Graaf (ovulatoorne folliikul)
• 1677 Van Leeuwenhoek (spermide avastamine)
• 1780 Spallanzani

6
18 sajand

• Uurimistööde elavnemine seoses esimeste
  veterinaariakoolide avamisega (1762)
• Vitet 1772 (absoluutselt suur loode, kitsas
  vaagen, väga tugevad lootekestad, näbaväädi
  mähkumine ümber loote (raske sünnituse põhjus))
• Rohlews 1779 (detailne läheneva sünnituse
  tunnuste kirjeldus, loote normaalsed ja
  patoloogilised asendid)
• 1808 esimene sünnitusabi õpik (Jörg) (loote
  vesitõve, mumifikatsiooni kirjeldus, kõõluste
  anküloos ja kontraktuur väärarengute korral)
• Esimene desinfektsioon 1830 Güntheri poolt

7
Õpikud

• 1867 Harnes ja 1876 Frank (kasutusel ka Tartu
  veterinaariakoolis)
• 1909 Williams, Stoss 1928 ja Benesch 1930
  (kasutusel Tartu ülikooli loomaarstiteaduskonnas)
  
• Sulfoonamiidid 1935, antibiootikumid 1939
• Hormoonide avastamine
• Raske sünnitus kirurgia eriosa

8
Õpetamisest Eestis

• 1808 Peterburis eriettevalmistus loomaarstidele
  (Peterburi meditsiini kirurgia akadeemia)
• Esimesed veterinaaria kõrgkoolid 1848 Tartus,
  1851 Harkovis, 1873 Kaasanis
• Enne II Maailamasõda Tartu Ülikoolis iseseisev
  distsipliin (dots. Tomberg ja Ass. Tillmann)
• Pärast sõda dots. V. Sepp ja prof. Leo Valge
  (teadustöö põhisuundadeks poegimisjärgsed
  ainevahetushaigused)
• I. Müürsepp (veiste sigimatuse küsimused ja
  biotehnoloogia)

9

• Alates 1976 a. - 2006 Dots. M. Jalakas (uurimused
  veise normaalsest ja patoloogilisest sünnitusest,
  obsteetrilisest pelvimeetriast ja udara
  kandeaparaadi kinnitusest)
• Alates 1993 K. Kask (uurimused veise
  poegimisjärgsest järgust ja endometriidist)