Marie Under

1
Marie Under

• 1883-1980

2
Marie õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas
13-aastaselt luuletama. Tema esimesed
luuletused olid saksakeelsed. Under käis
aastatel 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-,
hiljem viieklassilises saksa tütarlaste
erakoolis.

• Sündis 27. märtsil 1883. a Tallinnas.
• Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under
  ja Leena Under (sündinud Kerner). Nad olid
  hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid
  Tallinna.

3

• Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles.
• Aastatel 1901 1902 töötas ajalehe Teataja
  toimetuses.

4

• Aastal1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl
  Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis
  Kutišnosse Moskva äärelinna.
• Neil oli 2 last.

5

• Aastal 1906 pöördus Under tagasi Eestisse ja
  tegutses kutselise kirjanikuna peamiselt
  Tallinnas.
• Aastast 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses.

6

• 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes
  hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie
  luulematerjali kokku, et avaldada esimene
  luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl
  Hackerist ning abiellus Adsoniga.

Artur Adson ja Marie Under Soomes, 1921
7

Artur Adson ja Marie Under perekonnaga oma kodus
8

• Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet
  viljelevasse rühmitusse "Siuru. Marie oli
  rühmituse esimees, keda kutsuti printsessiks.
• Ta saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid",
  mis ilmus 1917. aastal.

"Siuru" , 1917 Ülemises reas seisavad vasakult
kunstnikud 1) Peet Aren, 2) Otto Krusten
Alumises reas istuvad vasakult 1) Friedebert
Tuglas, 2) Arthur Adson, 3) Marie Under, 4)
August Gailit, 5) Johannes Semper ja 6) Henrik
Visnapuu
9

Siurulasi, /1917/. Vasakult Henrik Visnapuu,
August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas,
Artur Adson.
10

• Sonett - keskaegsest itaalia kirjandusest
  põlvnev luulevorm, mis koosneb 14 värsist.
  Itaalia sonetis grupeeruvad 2 nelikvärssi ja 2
  kolmikvärssi, inglise sonetis järgneb 3
  nelikvärsile 1 kaksikvärss.
• Klassikaliselt sonetilt nõuti kõlavat, puhast,
  selget ja sünonüümiderikast keelt.

Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema
sisendav ja tundeid täis looming kujutab
elujanuselt armastust ja loodust. Hilisem,
mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja
varjupoole üle. 1944. aastal põgenes Under
Rootsi. Seal kirjutatud värssides võib tunda
koduigatsust.
11
Ants Laikmaa, 1904

• Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke
  vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja
  looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast
  päevast" (1928). Tema kõrgetasemeline
  ballaadilooming on kogutud raamatusse
  "Õnnevarjutus". 1981. aastal, üks aasta pärast
  surma, ilmus tema loomingut kokku võttev
  valikkogu "Mu süda laulab".

12
Underi sonettides võib märgata ka esmakordseid
erootilise luule arendusi eesti poeesias. Seni
polnud veel keegi kirjeldanud selliseid looduse
värve, lõhnu ja helisid, mis otsekui voogasid
üksteisesse ning kõlasid kokku naiseliku
armastustundega.

• Marie Under toob eesti luulesse õnneliku
  armastuse ning hinge- ja meelterõõmud. Luuletaja
  kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu
  oma olekuga.

13

• Marie Underi luulet on ilmunud vene, saksa,
  esperanto, inglise, prantsuse, rootsi, soome ja
  itaalia keeles.
• Under oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige
  ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni
  auliige.

14
Mälestuskivi luuletajale Hiiumaal

• Marie Under suri 25.septembril 1980. aastal
  Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule.