V

1
VÕRTSJÄRVE VEEMAJANDUS JA VEETASEME REGULEERIMINE
Dr. Arvo Järvet, Tartu Ülikooli geograafia
instituut
2
Võrtsjärve aasta kõrgeima ja madalaima veetaseme
muutus
Veetase Keskmine muutus aastas 1.4 m ? ½ H
kesk. sügavus Abs. muutus 3 m gt H kesk. sügavus
3
Talve hüdroloogilised tingimused kalade suremise
korral
Aasta Veetase Jää paksus Jääkatte kestus Jääkatte lõpp O2 põhjakihis (mg/l)
1939 Väga madal Väga paks Keskm. Keskm. Pole andmeid
1948 Äärm. madal Paks Pikk Keskm. Pole andmeid
1967 Väga madal Keskm. Pikk Keskm. Pole andmeid
1969 Äärm. madal Paks Väga pikk Hiline 0.3
1979 Madal Väga paks Pikk Väga hilja 1.1
1987 Keskm. Väga paks Keskm. Hilja 0.8
1996 Äärm. madal Paks Äärm. pikk Väga hilja 0.0

4
Näiteid Võrtsjärve aktiivmahu ja passiivmahu
muutuse kohta erinevates talve tingimustes
5
Kõrge ja madala veetasemega päevade arv
6

•  Veetaseme reguleerimise KMH (1)
• 2003.a. sügisel algas KMH
• 2004.a. kevadel toimus KMH programmi avalik
  arutelu
• 31. märtsil 2004.a. esitati programm
  kinnitamiseks
• 13. augusti 2004.a. kirjaga nr 11-10/3226-2
  Keskkonnaministeerium teatas, et ei kinnita
  programmi.

7

•  Veetaseme reguleerimise KMH (2)
• MIKS KESKKONNAMINISTEERIUM EI KINNITANUD
  PROGRAMMI Peamiseks põhjuseks toodi asjaolu, et
  KMH käigus ei saa teha reguleerimise
  sotsiaal-majanduslikku analüüsi arendajal tuleb
  teostada kulu-tulu analüüs ehk välja selgitada
  veetaseme reguleerimise majanduslik otstarbekus.
  Kui sellised uuringud on läbi viidud ja need
  annavad projektile positiivse hinnangu, saab
  hakata läbi viima keskkonnamõjude hindamist.
• Kuid programmi avalikustamise ajal
  Keskkonnaministeeriumi Valgamaa
  Keskkonnateenistus rõhutas sotsiaal-majanduslike
  küsimuste analüüsi tähtsust!
• Ka keskkonnamõju hindamise seadus käsitleb
  vajadust hinnata kavandatava tegevuse mõju
  sotsiaalsele keskkonnale.

8

•  Veetaseme reguleerimise KMH (3)
• 24. septembril 2004.a. esitati täiendatud KMH
  programm teistkordselt Keskkonnaministeeriumile
  kinnitamiseks. Kaaskirjas märgiti, et veetaseme
  reguleerimise hüdroloogiline, ökoloogiline ja
  kalamajanduslik vajadus on aastaid tagasi välja
  selgitatud ning need seisukohad on esitatud
  arvukates teadus- ja rakendusuuringutes.
  Veetaseme reguleerimise sotsiaal-majanduslikud
  küljed tulevad käsitlemisele KMH-s, sest
  niisugused küsimused on Võrtsjärvega seoses KMH
  lahutamatuks osaks. Põhiküsimus reguleerimise
  vajalikkus ja viis (reguleerimisskeem) peab
  selguma KMH tulemusena.

9

•  Veetaseme reguleerimise KMH (4)
• Esitatud põhjendustele vaatamata
  Keskkonnaministeerium ei kinnitanud programmi
  (22. oktoobri 2004.a. kiri nr 11-10/3226-3) ja
  täiendavalt märgitakse vastuskirjas, et Euroopa
  Liidu veepoliitika raamdirektiivi kohaselt on
  nõue kavandatavale tegevusele vastupidine
  veekogude looduslikkuse taastamine. Tsiteerin
  kirja Seega on vaja väga põhjalikult ära
  selgitada, miks on vajalik senine looduslik
  veekogu muuta reguleeritavaks veekoguks. Enne
  2000. aastat läbiviidud uuringud on vananenud,
  oleks vaja teostada uued vastavad uuringud,
  arvestades uusi põhimõtteid veekogude kaitsel ja
  kasutamisel, mis on sätestatud veepoliitika
  raamdirektiivis.

10

•  Veetaseme reguleerimise KMH (5)
• Samal ajal ministeeriumi töötajad on meedias
  küsimusele Võrtsjärve reguleerimisest vastanud,
  et enne kui midagi ette võtta, tuleb hinnata
  tegevuse keskkonnamõju. Kuid ministeeriumi
  seisukohalt keskkonnamõju ei saa hinnata enne kui
  pole majanduslikult ära põhjendatud reguleerimise
  vajadus. Seega peaksime keskkonnakaitseliste
  abinõude rakendamise vajadust põhjendama läbi
  majandusliku tasuvuse!

11

•  Natura 2000 võrgustiku Võrtsjärve hoiuala
  kaitsekorralduskava (1)
• Kaitsekorralduskava eelnõus on märgitud, et
  veetaseme reguleerimine on ohustava tegurina
  keskmise potentsiaalse mõjuga ja see mõjutab
  kõiki vee- ja rannalinde. Metoodika või selgitus,
  kuidas niisugusele järeldusele jõuti, see puudub.
  
• Kaitsekorralduskavas on järve jätkuv roostumine
  loetud soodustavaks teguriks. Ka kalapüüki
  peetakse oluliseks lindude arvukuse vähenemise
  põhjuseks viimastel aastakümnetel. Esitatud
  viidetest nähtub, et tegemist ei ole mitte
  korrektse analüüsiga, vaid vastuoluliste
  hüüdlausetega!

12

•  Natura 2000 võrgustiku Võrtsjärve hoiuala
  kaitsekorralduskava (2)
• Tabelis Hoiuala kalastikku mõjutavad tegurid on
  järve reguleerimine tähistatud suure
  potentsiaalse ohutegurina, mis mõjutab jõgedes
  kudevaid liikisid. Kuid talvine ja kevadine madal
  veeseis on loetud suureks ohuteguriks peaaegu
  kõikidele Võrtsjärve olulistele kalaliikidele.
  NB! Järve eutrofeerumine, roostumine ja
  veesiseste taimede hulga suurenemine on loetud
  kalastikku soodustavaks teguriks!

13

•  Natura 2000 võrgustiku Võrtsjärve hoiuala
  kaitsekorralduskava (3)
• Võrtsjärve ökoloogilise seisundi parandamiseks
  hoiuala kaitsekorralduskavas on märgitud
  järgmist ei ole võimalik ette näha konkreetseid
  kaitsekorralduslikke tegevusi Võrtsjärve
  ökoloogilise seisundi parandamiseks, kuna see on
  vajalik lahendada komplekselt, arvestades kogu
  järve valgla seisundit, linnade puhastusseadmete
  seisukorda. Alategevused selleks peaksid tulenema
  Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskavast.

14

•  Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava (1)
• Võrtsjärv on loetud heas seisundis olevaks
  järveks, mis vastab EL Veedirektiivi kohaselt
  2015.a. taotletavatele eesmärkidele. Kuid
  Veedirektiivi kohaselt määratav järve
  veekvaliteedi näitaja fosfori järgi ei kinnita
  järve head seisundit. P ongi järve ökoseisundit
  kõige rohkem mõjutav reostuskomponent.

15

•  Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava (2)
• Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskavas on
  Võrtsjärve veemajanduse küsimused jäänud
  käsitlemata. Seda kinnitab veemajanduskava
  täiendamise peatükis kirjutatud tekst
  Veemajanduskava meetmekava läbivaatamise
  vajaduse võib esile kutsuda ka mõni alamvesikonda
  kavandatav suurprojekt (näiteks Võrtsjärve
  väljavoolu reguleerimine). Sellise projekti
  keskkonnamõju peab põhjalikult hindama ning
  vajaduse korral kaaluma veemajanduskava
  täpsustamist või ka projekti tagasilükkamist kui
  selle realiseerimiseks puuduvad veevarud või see
  toob kaasa vee seisundi olulise halvenemise.

16

•   Hookus-pookus avalikkusega (1)
• 2006.a. augustis ilmus ajakirjas Eesti Loodus
  keskkonnaspetsialisti Madis Metsuri artikkel
  teemal Võrtsjärve veetase jääbki kõikuma.
  Artikkel, milles on kohati objektiivset infot, on
  tervikuna tendentslik (põhimõtteliselt Võrtsjärve
  reguleerimise vastu), pealiskaudne ning autori
  järeldused ja soovitused ei põhine korraktsel
  analüüsil tegelikult analüüsivat osa selles
  artiklis ei olegi.
• Kui autor oleks suvatsenud Võrtsjärve
  ökoseisundit puudutavad kirjatööd läbi lugeda,
  siis oleks ta saanud aru, et järve ökoseisundi
  parandamise esmane ja kõige olulisem abinõu on
  madala veetaseme vältimine. Seda saab teha ainult
  veetaseme reguleerimisega.

17

•   Hookus-pookus avalikkusega (2)
• Ajakirja Eesti Loodus 2005.a. maikuu numbris
  ilmus intervjuu Jaak Tambetsiga, kus küsitav
  annab Võrtsjärve teemal järgmise selgituse
  Hiljuti tegeldi päris tõsiselt temaatikaga, mis
  oleks võinud Eesti riigi kohtusse viia Emajõe
  algusesse Võrtsjärvele kavandati paisu ehitust.
  See oleks võinud kogu piirkonna veest sõltuva
  suure loodussüsteemi sassi lüüa. Lähedal asuv
  Alam-Pedja looduskaitseala vee-elustik, ent ka
  lamminiidud ja -metsad sõltuvad suuresti Emajõe
  veeseisust. Kuid järgnevad aastad on Võrtsjärves
  olnud väga veerohked. Paisuehituse ärahoidmisel
  oli suuri teeneid Keskkonnaministeeriumil.

18

•   Hookus-pookused avalikkusega (3)
• Esitatust saab teha mõned järeldused
• Kuidas on võimalik tegeleda paisu ehitamisega kui
  pole tehtud KMH
• Kuidas on võimalik öelda, et Võrtsjärve veetaseme
  reguleerimine võib mõjutada negatiivselt
  Alam-Pedja Looduskaitseala kui pole ilmunud
  ühtegi kirjutist selle kohta, kuidas sealsed
  liigid, kooslused või elupaigad sõltuvad Emajõe
  veetasemest
• kui Keskkonnaministeeriumil oli suuri teeneid
  paisuehitamise ärahoidmisel, kas see tähendab, et
  Keskkonnaministeerium otsustas peatada Võrtsjärve
  veetaseme reguleerimise KMH, kasutades selleks
  ebaeetilisi võtteid.

19

•   KOKKUVÕTTEKS (1)
• Võrtsjärve veetaseme reguleerimise puhul on kõige
  suurem asjatundmatus seotud sellega, et
  Keskkonnaministeeriumi ametnikud, arvavad ainsaks
  reguleerimisvahendiks betoonpaisu ehitamist järve
  väljavoolule. Tegelikult on reguleerimise
  tehnilisi võimalusi mitu ning kõnesoleva
  veetaseme reguleerimise KMH puhul ei ole keegi
  rääkinud ega kirjutanud paisu ehitamisest
  Rannu-Jõesuusse. Kõigepealt tuleb selgitada
  reguleerimisega seotud keskkonnamõjud koos
  sobivaima reguleerimisskeemi valikuga, seejärel
  asuda tehnilise lahenduse juurde. Oponendid aga
  kritiseerivad nn jäiga paisu ehitamist, mis
  sulgeb Emajõe vaba voolu jõe lähtel. Kuid keegi
  pole reguleerimisvajaduse ja selle KMH käigus
  niisugusest rajatisest juttugi teinud.

20

•   KOKKUVÕTTEKS (2)
• Võrtsjärve veetaseme reguleerimise
  mittevajalikkust põhjendatakse ka sellega, et
  järve kalanduse seisukohalt võib olla odavam
  kalurite saamata jäänud tulu maksta ja jätta järv
  rahule. Kuid
• 1) 1970-ndatel aastatel tuli reguleerimist
  põhjendada kalanduse huvidega, sest muud
  võimalust ei olnud.
• 2) Nüüd võime reguleerimist põhjendada sisulise
  vajadusega, milleks on järve halb ökoseisund.
• Erinevaid poliitilisi ja ideoloogilisi tegureid
  tuleb arvestada, mitte esitada lahmivat kriitikat
  seoses kalandusega.

21
Murelikult, kuid ikka lootusrikkalt lõpetades