Lev Tolstoi (1828 -1910)

1
Lev Tolstoi (1828 -1910)

• TPL 2014

2
Lev Tolstoi

• Inimene on nagu murd lugeja on see, mis ta on,
  nimetaja aga see, mida ta endast mõtleb. Mida
  suurem on nimetaja, seda väiksem on murd.
• On ainult üks viis teha lõpp kurjusele teha
  head kurjadele inimestele.

3
Lapsepõlv

• Lev Tolstoi sündis 9. sept 1828. a. Tema vanemad
  kuulusid kõrgaristokraatia hulka ja neil oli
  Tuula lähistel Jasnaja Poljanas mõis, kus
  kulgeski tulevase kirjaniku lapsepõlv.
• Lev Tolstoi oli kõigest kaheaastane, kui ta ema
  suri ja pärast isa äkilist surma jäi
  üheksa-aastane poiss orvuks. Tolstoide lapsi
  kasvatasid sugulastest hooldajad.
• Lapsena oli Tolstoi isepäine, jonnakas ja julge,
  kuid samal ajal õiglane ja aus. Talle õpetati
  häid käitumismaneere, samuti võõrkeeli.
• Suur mõju oli mõisapargil ja läheduses asuval
  külal.

4

• Jasnaja Poljana mõis

5

• Jasnaja Poljana mõisa sisevaade

6
Lev Tolstoi vendadega
7
Noorus

• 1841 sai tema hooldajaks Kaasanis elav tädi.
• 1844 astus Tolstoi Kaasani ülikooli idakeelte
  teaduskonda. Esimesel ülikooliaastal ei köitnud
  õpingud Tolstoid .
• Järgmisel aastal jätkas õpinguid
  õigusteaduskonnas.
• Sel perioodil algasid noormehe vaimsed
  otsingudta luges palju ja keskendus üha enam
  küsimustele elu eesmärgist ja inimese omadustest.
  
• Ta töötas enese jaoks välja ranged elureeglid,
  mis nõudsid tahte, töökuse ja kõlbeliste omaduste
  kasvatamist.

8
Noor mõisnik

• 1847. a kevadel lahkus Tolstoi teadlikult
  ülikoolist, et õppida iseseisvalt koos praktilise
  tegevusega Jasnaja Poljana mõisas.
• Esimeseks kavandas ta talupoegade elujärge
  parandada.
• Samal aastal hakkas ta pidama päevikut, kus
  püüdis järjekindlalt uurida iseennast.

9
Sõjaväeteenistuses

• Pääsemaks ummikust, läks Tolstoi koos vend
  Nikolaiga 1851. aastal Kaukaasiasse, kus võttis
  osa sõjategevusest, nt 1854. aastal osales ta
  Sevastoopoli kaitsmisel.
• Kaukaasias alustas Tolstoi korrapärase
  kirjanikutööga.

10
Sevastoopoli jutustused

• Jutustused moodustavad triloogia Sevastoopol
  detsembrikuus (1854), Sevastoopol mais (1855),
  Sevastoopol 1855. aasta augustis (1855).
• Jutustused sündisid autori enda vahetutest
  muljetest ja elamustest Krimmi sõjas ja
  Sevastoopoli kaitsmisel.

11
Muutused Sevastoopoli jutustustes

• Sevastoopol detsembrikuus antakse ülevaade
  sisse piiratud linna argipäevast.
• Sevastoopol mais kritiseeritakse
  tsaariarmeed. Autor näitab vastuolu sõdurite ja
  ohvitseride vahel.
• Sevastoopol 1855. aasta augustis kirjutas
  Tolstoi pärast Sevastoopoli langemist. Jutustuse
  peategelane on rahvas, kes jätab linna maha,
  lootes vaenlasele tulevikus kätte tasuda.

12
Noor kirjanik

• 1852 ilmus Sovremennikus Tolstoi esimene
  kirjanduslik teos, jutustus Lapsepõlv.
• Triloogia järgmised osad on Poisiiga ja
  Noorus. Nendes teostes annab kirjanik tüüpiline
  pildi aadlilapse ja nooruki elust XIX sajandi
  Venemaal.
• Tolstoi püüdis kujutada konflikti inimese ja
  ühiskonna vahel, näidates, kuidas haridus,
  kultuur ning seltskond inimest moonutab.
• Tolstoi sai tuntuks.

13
Haridusalane tegevus

• 1857. a reisis Tolstoi Prantsusmaale, Šveitsi,
  Itaaliasse ja Saksamaale.
• Kirjanik polnud Lääne-Euroopast vaimustuses.
  Kõige masendavama mulje jättis talle
  giljotineerimise pealtnägemine ühel Pariisi
  väljakul.
• Süvenes ka Tolstoi eitav suhtumine poliitikasse
  igasugune võim kaasinimeste üle oli Tolstoi
  arvates ebakõlbeline.
• Pärast Venemaale naasmist avas Tolstoi Jasnaja
  Poljanas talulastekooli (1859), kutsus sinna
  noori õpetajaid ja õpetas ka ise, kirjutas ise
  õppekirjandust (sh aabitsa) ja finantseeris selle
  väljaandmist.
• Pedagoogikas pooldas ta vabakasvatuse ideed
  koolis käisid talulapsed, millal tahtsid, ja
  tegelesid sellega, mis huvi pakkus. Õpetaja
  ülesanne oli õpetada nii huvitavalt, et lastel
  tekiks tahtmine ise õppida.

14
Tolstoi mõtteid pärisorjusest

• 1850. aastate lõpp oli Venemaal ühiskondlik
  tõusuaeg. Pärast lüüasaamist Krimmi sõjas oli
  selge pärisorjusliku maana jääb Venemaa igati
  Lääne-Euroopast maha.
• Tolstoi veendus üha enam, et pärisorjuse
  kaotamine on Venemaal möödapääsmatu. Ta pooldas
  ka inimese kõlbelist ümberkujundamist, tema
  psüühika muutmist.

15
Vastuolud võimudega

• Aastatel 1859-1860 oli kirjanik oma kubermangus
  vahemeheks mõisnike ja talupoegade
  tüliküsimustes.
• Tolstoi kaitses talupoegade huve ja seepärast
  tekkis tal kohalike aadlikega teravaid tülisid.
• Tsaarivalitsus seadis sisse salajase järelvalve
  Jasnaja Poljana kooli üle, kus õpetasid ka
  ülikoolist rahutuste pärast väljaheidetud.
• Kirjaniku äraolekul korraldati Jasnaja Poljanas
  läbiotsimine, mis vihastas kirjanikku nii, et ta
  kavatses isegi Venemaalt jäädavalt lahkuda.

16
Tolstoi abikaasa

• 1862. a armus Tolstoi 18-aastasesse sihvakasse
  mustaverd kaunitarisse ja tegi neiule
  abieluettepaneku, mille see ka vastu võttis.
• Sofja (Sonja) Bersiga oli Tolstoil 13 last.
• Tolstoi loominguline tegevus kindlustas pere
  majandusliku jõukuse.

17
Tolstoi naine ja lapsed
18
(No Transcript)
19
Lev Tolstoi lapselapsega
20

• Tolstoi koos perekonnaga tennist mängimas

21
Loomingust

• 1860. aastate algul tunnetas Tolstoi endas
  erilist loomisjõudu. Ta kirjutas Kunagi ei ole
  ma oma vaimseid ja isegi kõiki kõlbelisi jõude
  tundnud niivõrd vabadena.
• Tolstoi kavatsused muutusid töö käigus alati
  suuremaks, kui algul oli planeeritud, ja nii jäi
  mõnigi teos poolikuks või lõpetamata ning
  kirjanik alustas uut.

22
Suured plaanid I

• 1863. a sügisel alustas Tolstoi ajaloolise
  romaani kirjutamist.
• Esialgu oli teosel kaks pealkirja Dekabristid
  ja Dekabrist, impulsiks vanematelt saadud
  kirjad dekabristidelt.
• Tolstoi kavatses kirjutada Siberist asumiselt
  naasnud dekabristide elust, kuid see teos jäi
  lõpetamata.

23
Suured plaanid II

• Kirjanik alustas uut teost, kus tahtis kujutada
  rahva ajaloo mõttelist arengut, näidates, miks
  dekabrism ei jõudnud massidesse.
• Uus teos sai pealkirjaks Kolm epohhi (1856 -
  dekabristide saabumine Siberist, 1825
  dekabristide ülestõus, 1812 dekabrismi sünd).
• Kirjanik hakkas süvenenult uurima ajalugu ja
  romaanist kujunes eepos, süntees dekabristidest
  ja dekabrismist, perekonnaelust ja ajaloost.

24
Suured plaanid III

• Otsingud viisid ta mõttele, et teose sündmustik
  ei tohi alata 1812. a võiduga, vaid tuleb
  alustada 1805. a lüüasaamisega.
• 1865. a ilmus teos 1805. aasta, mis sai
  järgneva romaani alguseks.
• Mustandis oli romaani pealkiri Lõpp hea, kõik
  hea.

25
Sõda ja rahu (1863-1869)

• Visa ja nõudliku töö tulemusena ilmus 1868.
  aastal 4-köiteline epopöaromaan Sõda ja rahu.
• Et ennetada teose negatiivset vastuvõttu
  kriitikute poolt, kirjutas Tolstoi artikli, kus
  ta püüdis selgitada oma seisukohti.
• Ta rõhutas, et pole ajaloolane ja seetõttu on
  rõhk inimestel, mitte ajalool.
• Teos tekitas elavat vastukaja nii kriitikute kui
  ka sõjaväelaste hulgas, aga enamasti oli see
  negatiivne.
• Tolstoi elas seda rängalt üle, tahtis isegi
  enesetappu sooritada, kuid soov jätta endast
  midagi väärtuslikku maha oli tugevam.

26
Sõda ja rahu
Andrei Bolkonski

• Sõda ja rahu on vene ja Lääne-Euroopa
  kirjanduse esimene epopöaromaan. Tolstoi tahtis
  teadlikult kirjutada rahva ajalugu ja see
  eeldas suure mahuga teost. Teost iseloomustavad
  mõtte avatus, ajaloo ja olustiku täpsus ning
  tegelaste peen psühholoogiline eritlus.

27
Tegelasi Pierre bezuhhov
Sergei Bondartšuki filmis (1965)
28
Peterburgi kõrgem seltskond
Sergei Bondartšuki filmis (1965)
29
Sõda ja rahu

• Andrei Bolkonski ja Nataša Rostova
  http//www.youtube.com/watch?v2ecR-Ww5H4Efeature
  related

30
Andrei Bolkonski ja Napoelon Austerlitzi
all Sergei Bondartsuki filmis (1965)

• Sõja ja rahu tegevuse areng ulatub Moskvast ja
  Venemaa lõputuist avarusist Kesk-Euroopasse.
• Ka ajaline haare on suur tegevus kestab 20
  aastat.
• Kesksel kohal on 1812. aasta isamaasõja
  sündmused.
• Tolstoi jagab oma suurteoses sõja kahte liiki
  üks on Vene armee sõjakäigud Napoleoni vastu
  1805. ja 1807. aastal, teine on 1812. aasta
  isamaasõda.

31
Sõda ja rahu

• Teose idee selgrooks on väide, et ajalooprotsess
  on stiihiline ja samal ajal ette määratud. See on
  jumalik ettemääratus, inimene ei saada ajaloos
  üksikult midagi korda, kuid on protsessiga
  tihedalt seotud. Seega saab ajalooliseks
  suurmeheks olla inimene, kes mõistab oma kohta ja
  rolli ajaloolises protsessis. Suurmeest
  iseloomustavad lihtsus, headus ja kõrge eetika,
  seega on kirjaniku kontseptsioonide järgi
  romaanis ainult üks ajalooline isiksus Kutuzov.
  
• Romaanis tegutsevad suured inimkooslused
  (hiigelarmeed, partisanisalgad, sõjavangide
  hulgad, põgenikud jne.) Peategelane, kes määrab
  süžee käigu, loo alguse ja lõpu, on rahvas.
  Tolstoi eitab täielikult üksikisiku osa ajaloos.
• Oma tegelasi luues arvestab ta järgmist skeemi
  varanduslik seisukord, ühiskondlik positsioon,
  armastus, poeetilisus, mõistus, perekondlikkus.

32
Sõda ja rahu

• Kuigi pärast Sõja ja rahu ilmumist oli Tolstoi
  saavutanud ülemaalise kuulsuse, oli kirjanik
  sügavas depressioonis ja otsustas kirjutada oma
  luigelaulu, mida loeks vähemalt kaks põlvkonda
  pärast teda.
• Selleks teoseks pidi saama uute põhimõtete järgi
  kirjutatud aabits. Eelkõige pidi aabits olema kui
  elu õpik, mitte konkreetne keelaja-käskija
  moraali seisukohalt.
• Aabits koolides ei juurdunud, sest oli liiga
  raskepärane.

33
Tolstoi Sõja ja rahu kirjutamise ajal 1868
34
Anna Karenina (1873-1877)

• Peagi hakkas Tolstoi kavandama romaani oma
  kaasajast, perekonnaelust ning naise ja mehe
  vahelistest suhetest.
• Tolstoi nimetas oma vaimseks isaks Puškinit. Teda
  võlusid Puškini lihtsus ja pöördumine kohe
  sündmuste juurde ilma venitava sissejuhatuseta.
  Anna Kareninat alustaski ta kohe sündmustest
  (perekonnaskandaal) ja algvariandis oli Anna nime
  asemel Tatjana.

35

• Anna Kareninas kujutab autor pöördelist ajastut
  perekonna-suhete lagunemise kaudu.

36

• Võtmeks teosest arusaamisel kirjutas Tolstoi
  romaani algusesse epigraafi Minu päralt on
  kättemaksmine ja mina tasun inimene ei saa
  olla teise elu üle kohtunik, seda võib olla
  ainult jumal. Kõigele halvale, mida inimene teeb,
  järgneb kannatus, mis tuleneb ainult jumalalt,
  mitte teistelt inimestelt.

37
Anna Karenina

• Tolstoi kasutab pöördelise ajastu
  iseloomustamiseks abielunaise ja vallalise mehe
  armulugu, mis ometi tõstab nad üldisest massist
  kõrgemale tänu kirglikule armastusele.
• Tolstoi, perekonna kui ühtse terviku pooldaja, on
  ägedalt ühiskonnas valitseva võltsmoraali vastu.
• Kõrgseltskonnas ei panda pahaks
  abielutruudusetust ja petmist, kui see ei toimu
  avalikult. Anna kui abielunaise suhe noore nägusa
  ja vallalise mehega poleks mingi tähelepanuväärne
  sündmus, kui seda oleks püütud kombekohaselt
  varjata.
• Anna ja Aleksei Vronski teevad igavikulise vea
  nad samastavad õnne täitumise kõikide soovide
  täitumisega.
• Anna on noorelt ja armastuseta abiellunud, tema
  senises elus on olnud vaid üks tõeline roll
  olla armastav ema.
• Nüüd, kus temast saab armastav naine, jääb puudu
  esimesest rollist. Anna ei suuda oma teist last
  armastada nagu poeg Serjožat ning pikkamööda
  kustub ka armastus, mille ühiskond on hukka
  mõistnud, teisenedes hüsteeriliseks kiivuseks.
  Armastusest on kadunud rõõm, võlu ja
  teineteisemõistmine, alles on vaid valu ning nii
  tekib kibestunud naisel soov teha armastatule
  haiget.

38

• Anna raudteejaamas

39
(No Transcript)
40
(No Transcript)
41
Anna Karenina

• Teose teise, tänapäeva seisukohast olulisema
  paari moodustavad Kitty ja Levin.
• Levin on kirjaniku autoportree tema kaudu
  avaldab ta omaenda hingepiinad, kahtlused ja
  filosoofilised seisukohad.
• Levin, haritud ja varakas mees, suudab lahkuda
  linnast, et asuda elama maale. Kuid ta ei suuda
  olla õnnelik, sest teda vaevavad vastusteta
  küsimused elumõttest.
• Pääsemine tuleb talupoegade lihtsat ja
  looduslähedast eluviisi jälgides, mis avab ta
  silmad, milline on jumalale meelepärane elu.
• Romaani mustandis on Pascali aforism Inimene on
  mõtlev pilliroog, millega Tolstoi tahtis
  rõhutada oma seisukohta, et inimene on võimeline
  tõusma loodusest kõrgemale ja tajuma oma tühisust.

42
Väiksemad ja keskmised žanrid

• Jutustuses Kreutzeri sonaat (1889) peab Tolstoi
  egoismi ja silmakirjalikkuse algrakuks sellist
  perekonda, kus sõnad varjavad kõlvatust.

43
Romaan Ülestõusmine (1889-1899)

• Ülestõusmises teostab Tolstoi unistuse kujutada
  kogu Venemaad alt üles talupoegadest kõrgete
  riigiametnikeni, provintsivanglast Peeter-Pauli
  kindluseni ja pealinnast Siberini.
• Viimasel loominguperioodil sattus Tolstoi
  teravasse vastuollu tsaarivalitsuse ja kirikuga.
  Sinodi ülemprokurör süüdistas kirjanikku
  kõlblusmeele puudumises. Mitmed Tolstoi hilisemad
  teosed pidid ilmuma üksnes välismaal ja neid
  toodi salaja Venemaale.
• 1901. aastal, varsti pärast romaani
  Ülestõusmine ilmumist pani sinod Tolstoi
  kirikuvande alla kui valeprohveti. Tolstoi
  kuulutamine ketseriks ja ususalgajaks suurendas
  aga kirjaniku populaarsust Venemaal veelgi.

44
Tolstoilus

• Tolstoi oli ise igasuguse vägivalla vastu, sest
  vägivald kutsub esile vägivalla ka vastaspoolelt.
  
• Talupoegade viletsuse peamiseks põhjuseks pidas
  ta maapuudust. Nii kujunesidki Tolstoi vaated
  1880. ja 1890. aastail terveks vaadete
  süsteemiks, õpetuseks, mis levis tolstoiluse nime
  all.
• Tsaarivalitus nägi Tolstois suurt ohtu.
  Ajakirjanduses kirjutati Meil on kaks tsaari
  Nikolai II ja Lev Tolstoi. Kumb neist on tugevam?
  Nikolai II ei suuda Tolstoile midagi teha, ei
  suuda kõigutada tema trooni, kuna Tolstoi
  kahtlemata kõigutab Nikolai II ja tema dünastia
  trooni.

45
Tolstoi põllul
46
Ilja Repini portree Tolstoist, 1887

• Tolstoi õpetuse sisu kristlik ligimesearmastus,
  patriarhaalne eluviis, isiklik enesetäiustamine,
  kurjale vägivallaga mittevastupanemine kui
  kurjaga võitlemise vahend.
• J.-J. Rousseau pooldajana uskus Tolstoi, et laps
  sünnib sellesse ilma täiuslikuna, kõik halb
  tuleneb kasvatuse ja hariduse kaudu ühiskonnast.

47
Probleemid perekonnas

• Tolstoi perekonnatragöödia seisnes selles, et
  naine ei saanud aru mehe talupoeglikust
  elulaadist.
• Tolstoi ise heitles perekonna heaolu ja oma tõe
  vastuolu vahel.
• Tolstoi oli väga komplitseeritud isik ta seadis
  endale pidevalt uusi eluülesandeid, mida ta täita
  ei suutnud, tegeles kogu elu enesearendamise ja
  täiuslikkuse poole püüdlemisega.
• Ta eeldas, et naine võtab vastuvaidlematult omaks
  kõik, mis mehele on tähtis. Kui seda ei juhtunud,
  oli ta sügavalt õnnetu, kuid ei hakanud naisele
  midagi vägisi peale suruma, pigem elas aastaid
  mõttega lahkuda jäädavalt kodust.

48

• Lev ja Sofia Tolstoi

49
Tolstoi uisutamas 1898
50
Tolstoi perekonna ja tuttavate ringis 1898
51
80-aastane Tolstoi
52
Viimane ülesvõte koos abikaasaga 1910
53
Tolstoi surm

• Elu lõpus ütles Tolstoi lahti oma õigustest
  mõisamaale ja varandusele, ka oma omandiõigustest
  teostele, mis olid kirjutatud enne 1880. aastate
  keskpaika. Kogu vara ja teoste kirjastamis- ning
  müügiõigused andis ta perele.
• 1908. aastal, kui kirjanik sai 80-aastaseks,
  keelas tsaarivalitsus isegi tema juubeli
  tähistamise.
• 1910. aastal lahkus kirjanik kodust. Tal ei
  olnud kindlat plaani, kuhu minna. Kodust
  lahkumine ja sõiduga seotud raskused käisid
  82-aastase kirjaniku tervisele üle jõu. Ta
  haigestus rongis kopsupõletikku ning oli sunnitud
  peatuma Astapova jaamas Rjazani-Uurali raudteel.
  Haigus ägenes ja võttis ähvardava iseloomu.
• Tolstoi suri 20. nov 1910. aastal.

54
Astapovo jaam
55
Tolstoi matused

• Tolstoi suri 20.11.1910 Astapovo raudteejaamas.
• Talupojad kandsid kirjaniku põrmu õlgadel jaamast
  Jasnaja Poljanasse.

56
Tolstoi matused
57
Jasnaja Poljana vaated
58
Jasnaja Poljana vaated

• Tolstoi haud mõisa pargis

59
Allikad