Rahvusvaheline rahas

1
Rahvusvaheline rahasüsteem(valuutade
vahetuskursid)

• Makromajandus
• Gümnaasiumi majandusõpetus

2
Bimetallism

• Kasutusel nii hõbe kui kuld
• Toimisid paralleelselt
• Nende vahel kindel kokkulepitud pariteet
• Kindel hinnasuhe
• Kehtis 1823. aastani (hõbeda tootmise kasv)
• 1879 oli täielikult asendatud

3
Kullastandard

• 19. sai. Keskpaigast I maailmasõjani
• Enamikes tööstuslikult arenenud riikides
• Rahaühiku väärtus kulla suhtes fikseeritud
• USA 1/20 untsi kulda
• (1 unts31 1035g)
• 15 USA
• Raha vahetus kulla vastu vaba (pank kohustatud
  seda tegema)

4
Riik B
Riik A
Ekspordi ülekaal
Negatiivne kaubandusbilanss
Positiivne kaubandusbilanss
kuld
Raha pakkumine suureneb
Raha pakkumine väheneb
Hinnad alanevad
Hinnad kasvavad
Ekspordi ülekaal
Negatiivne kaubandusbilanss
Positiivne kaubandusbilanss
kuld
Raha pakkumine väheneb
Raha pakkumine suureneb
5
Vabalt ujuv kurss

• I MS finantseerisid paljud riigid raha juurde
  trükkimist
• Inflatsioon tõstab või langetab raha hinda
• Rahakurss kujuneb vastavalt raha nõudmisele ja
  pakkumisele
• Tulemuseks suur kursi kõikumine

6
Fikseeritud vahetuskurss (1944-1973)

• Bretton Woodsi konverents 1944.a. juulis
• 44 riiki ? ühiste maailmamajanduse aluste
  kindlaksmääramine
• Loodi IMF ja Arengupank (IBRD)
• WTO jäi loomata
• Riigid sidusid oma valuuta USA -ga
• USA käes maailma kullavarud
• Kulla toodang väike, riikidel ei jätku ? USA
  lihtsam

7
Bretton Woodsi süsteem

• Kulla hind 35 untsilt ? kullastandard
• Ülejäänutel fikseeritud kurss USA suhtes
• 1 DEM 0,27
• 1 2,40
• Lubatud kõikumine 1 või -1

Lubatud kõikumine 1
Fikseeritud kurss USA suhtes
8
Bretton Woodsi lagunemine

• Riigi keskpank kauples valuutaturul kursi
  hoidmiseks
• Kurssi võis muuta (devalveerida/revalveerida)kuni
  10
• Üle 10, siis IMF loaga kursimuutus
• Riigid ostsid oma reservideks USA

9
USA

• USA ei allunud üldisele korrale tema
  inflatsiooni maksid ka teised kinni
• USA maksebilanss oli pidevalt negatiivne
• USA müüs kulda
• Müüs riigi võlakirju (sisevõlg) välisvõlg
• Võlg 1957 oli 7,9 miljardit
• 1971 oli 47,1 miljardit

10
Bretton Woodsi lagunemine

• 1971 august Suurbritannia nõudis ametlikku
  garantiid oma dollarireservide konverteeritavuse
  kohta
• USA loobus dollari ja kulla fikseeritud kursist
• 1973. a süsteem lagunes

11
Euroopa valuutamadu

• 1972 1979 ? algatajad Saksamaa, Prantsusmaa,
  Holland, Belgia, Lux., Itaalia
• VAHETUSKURSS TUNNELIS
• Kokkuleppelised vahetuskursid riikide vahel ja
  kõikumise vahemikud
• Kui vahetuskurss kõigub rohkem, kohustub riigi
  valitsus vabaturule sekkuma
• USA suhtes ujuv kurss

12
ECU Euroopa rahaühik

• 1979 Euroopa Rahasüsteemi loomine
• ECU (eküü) rahaühik vaid arvestuslik
• Koosnes 11 riigi rahvusvaluutast
• 50 moodustasid DEM ja FRC
• Üksteise kursid määrati ECU suhtes
• Lubatud oli keskkursist 2,25 kõikumist
• Valuutaspekulatsioonid SOROS
• 1992 Srbr. Ja Itaalia vabalt ujuma

13
Tänapäev

• Ujuv kurss ? USD, CAD
• Reguleeritud ujumine ? JPN, Iisrael, Austraalia,
  Uus-Meremaa, SRBR
• Euroopa ühisraha ? euro
• Fikseeritud vahetuskurss, seotud tugeva valuutaga
  
• USD ? Leedu, Iraak, Argentiina, Venetsueela
• EUR ? Mali, Togo, Benin jne.