The 2002 Index of Economic Freedom

1
MAJANDUSE ABC 19A-1.
RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
(WSI.COM)
The 2002 Index of Economic Freedom Gerald P.
ODriscoll, Jr.,Kim R. Holmes Mary Anastasia
O'Grady
http//www01.imd.ch/
Global Competitiveness Report 2001-2002 http//www
.cid.harvard.edu/cr/index.html
1
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
2
MAJANDUSE ABC 19A-1.
RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
(WSI.COM)
The 2002 Index of Economic Freedom Gerald P.
ODriscoll, Jr.,Kim R. Holmes Mary Anastasia
O'Grady
Indeksi koostamise idee pärineb 80ndate lõpust.
Kriteeriumid aastast 1994. Tegemist on
majanduskasvu mõjutavate tegurite teoreetilise
analüüsiga. Kuigi majandusliku edenemise kohta on
mitmeid erinevaid teooriaid, on autorite range
sisukoht majanduslikult vabad riigid omavad
suuremat pikaajalise kasvu potentsiaali
The 2003 Index of Economic Freedom
Mida kõrgem score, seda suurem on valitsuse
sekku- mise määr ja seda vähem majanduslikku
vabadust.
Eesti Läti Leedu ________________________________
______________________________________________ 199
5 2,40 N/A N/A 1996 2,50 3,05 3,45 1997
2,50 2,95 3,10 1998 2,30 2,85 3,00 1999
2,35 2,75 3,05 2000 2,20 2,65 2,90 2001
2,05(14) 2,65(46) 2,55(42) 2002 1,80
(4) 2,50(38) 2,35(29) 2003 1,80
(6) 4,45(33) 2,35(29)
161 riiki 50 kriteeriumi (10 gruppi)
Vabad alla 1.95 Peamiselt vabad 2.00-2.95 Peam.
mittevabad 3.00-3.95 Surutud üle 4.00
2002 2001 2003
1. Kaubanduspoliitika (1) (1) (1) 2. Eelarveline
koormus (3,5) (3,5) (3,5) maksukoormus
(2) (2) (2) val.
kulud (5) (5)
(5) 3. Valitsuse sekkumise määr (2) (2) (2) 4.
Rahapoliitika (2) (3) (2) 5. Välisinvesteeringud
(1) (1) (1) 6. Pangandus ja finantsturg (1) (2) (1
) 7. Palgad ja hinnad (1) (2) (1) 8.
Omandiõigused (2) (2) (2) 9. Regulatsioon (2) (2
) (2) 10. Must turg (2,5) (2) (2,5)




2
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
3
MAJANDUSE ABC 19A-1.
RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
WSI.COM
(www.heritage.org)
Kriteeriumid
1. Kaubanduspoliitika a) keskmine tariifide
määr b) mitte-tariifi barjäärid c)
tollikorruptsioon
2. Valitsuse EA-koormus a) max. tulumaksu
määr b) keskmise maksumaksja maksumäär c) max.
ettevõtete maksumäär d) valitsuse kulutused
3. Valitsuse sekkumine majandusse a) valitsuse
tarbimine - SKTst b) valituse omandus
ettevõtetes c) valitsuse tulud riigiettevõtetest
ja valitsuse varad d) valitsuse osa toodangus
4. Rahapoliitika a) keskmine inflatsiooni määr
1991-2000
5. Kapitalivood ja välisinvesteeringud a)
välisinvesteeringute kood b) piirangud
välisomandusele ettevõtluses c) väliskapitali
õigus omandada maad d) välis- ja koduse kapitali
võrdne kohtlemine seaduse silmis e) piirangud
tulude väljaviimisele f) kohaliku
finantskapitali saadavus välisettevõtetele
6. Pangandus ja finantsid a) riigi osalus
panganduses b) piirangud välispankadele
sisenemiseks c) valitsuse surve
krediidipoliitikale d) valitsuse
regulatsioon e) vabadus pakkuda erinevaid
finants- ja kindlustusteenuseid
3
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
4
MAJANDUSE ABC 19A-1.
RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
WSI.COM
(www.heritage.org)
Kriteeriumid
7. Hinnad ja palgad a) miinimumpalga
seadused b) valitsuse sekkumine
hinnapoliitikasse c) ettevõtete subsideerimine
valitsuse poolt
8. Omandiõigused a) õigussüsteemi sõltumatus
valitsusest b) välisarbitraazhi lubatavus c)
riigistamine d) õigussüsteemi korrumpeerumine e)
õiguslahendite viibimine f) eraomandi kaitstus
9. Regulatsioon a) litsentsipiirangud
ettevõtetele b) litsentside saamise lihtsus c)
bürokraatia korrumpeerumine d) tööseadusandluses
sisalduvad piirangud e) tarbija ohutuse,
keskkonna ja tööohutuse alased regulats-d f)
ettevõtete reguleerimine
10. Must turg a) salakaubandus (smuggling) b)
omandiõiguste kaitstus, piraatlus c)
põllum.toodete pakkumine mustal turul d)
tööstustoodete pakkumine mustal turul e)
teenuste pakkumine mustal turul f)
transporditeenuste pakkumine mustal turul g)
must tööturg
4
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
5
MAJANDUSE ABC 19A-1.
RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
WSI.COM
(www.heritage.org)
Majanduslik vabadus ja SKT/el. kohta
Maailma arengutendentsid 74 riiki on muutunud
vabamaks, 49 vähem vabaks, 32 riiki on jäänud
samale tasemele. 156 järjestatud riigist 15 on
vabad 56 on peamiselt vabad 74 on
peamiselt mittevabad 11 surutud
(repressed) Top-10st 6 asuvad Põhja-Ameerikas
või Euroopas 4 Aasias Enamus surutuid
asub Lõuna-Sahaaras Aafrikas Aasia-Vaikse
Ookeani piirkonnas 2003 suurimad
edenejad Horvaatia Sloveenia Island
26 855
1999 OVP
12 569
3 582
3 229
Vabad
Peamiselt
Peam.
Surutud
vabad
mittevabad
10 vaatluse all olnud tegurist mõjutas
edenemist vabaduse suunas kõige rohkem
rahapoliitika (38 riigis). EA-koormus muutus
suuremaks 26 riigis ja kergemaks 18s.
Valitsuse sekkumise määr kasvas 27s ja kahanes
14s riigis. Must turg edenes enim
Põhja-Ameerikas ja Euroopas (17 riiki sai halvema
hinde). Jätkus eelmise aasta trend
omandiõiguste halvenemise suunas 22 riiki
halvenes ja vaid 2 paranes.
Üldtendents vabamates riikides tulu elaniku
kohta kasvab mittevabade riikide (üle
50) elanikud teenivad u. 1/3 vabade riikide
elanikega võrreldes /vt. Joonis/
vabadus teeb elu rikkamaks
5
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
6
MAJANDUSE ABC 19A-1.
RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
WSI.COM
(www.heritage.org)
Põhja-Ameerika ja Euroopa
Maailma kõige vabam piirkond (6 top-10st) See
tõestab Ronald Reagani ja Margaret Thatcheri
revolutsiooni mõjude edasikestmist vabaturu
domineerimine valitsuse domineerimise
asemel. Reformide edukus Iirimaal, Eestis,
Suurbritannias, Hispaanias ja põhja-riikides. Ise
loomulikud jooned deregulatsioon
privatiseerimine madalad maksud Valitsused on
taibanud, et üleregulatsioon pidurdab
investeeringuid ja kasvu. Iirimaal, kus veel
natuke aega tagasi olid ühed kõrgemad
ettevõtete maksumäärad nüüd on ühed madalamad
maailmas. Tulemus alates 1980 on Iirimaa kasv
olnud 80. Siiski püüavad paljud valitsused
hoida kinni suure heaolumajanduse mu- delist ja
seda oma kodanike vabaduse arvel. Näiteks
Prantsusmaa index halvenes, kuna valitsuse
sekkumise määr ma- jandusse kasvas. Prantsusmaal
golden share reegel annab valitsusele vetoõigu
se võtmefirmades strateegiliste otsuste
osas. Holland nii madal tööpuuduse tase, et peab
sisse importima tööjõudu. Sa- mal ajal on 10
elanikkonnast kuulutatud disabled need saavad
¾ viimasest palgast. Iirimaa index siiski on 0.15
halvem tänu mustale turule ja rahapoliitikale. Inf
latsioon oli 1999 1.64, aastal 2000 5,56.
Siiski on Iirimaa edene- Mine olnud 90ndatelkõige
kiirem OECD riikide hulgas. USA ja Suurbritannia
on veidi taganenud (must turg) Kanada edenes
tänu valitsuse EA-koormuse kahanemisele. Külma
sõja edukas lõpp võimaldab mitmetel endistel
sots.riikidel edeneda. 10 kiireima edeneja hulgas
on neid 3 sh Leedu ja Läti. Siiski on Balti
riiki- dest näidanud enim majanduslikku vabadust
Eesti (kogu maailma mastaa- bis). Eesti ei ole
mitte lihtsalt vaba vaid maailma üks vabamaid
majandu- si. Samuti on vabamaks muutunud
Skandinaavia riigid.
6
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
7
MAJANDUSE ABC 19A-1.
RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
2000 2001 2002 2003 1.
H-Kong 1. H-Kong 1. H-Kong 1. H-Kong 2.
Singapur 2. Singapur 2. Singapur 2. Simgapur 3.
Uus-Mer. 3. Iirimaa 3. Uus-Mer. 3. Lux. 4.
Bahrein 4. Uus-Mer. 4. EESTI 3. Uus-Mer. 4.
Lux. 5. Lux. 4. Iirimaa 5. Iirimaa 4. USA 5.
USA 4. Lux. 6. Taani 7. Iirimaa 7. Suurbr. 4.
Holland 6. EESTI 8. Austraalia 8. Holland 4.
USA 6. USA 8. Shveits 9. Austraalia 9.
Austraalia 9. Austraalia 8. Suurbr. 9.
Bahrein 9. Tshiili 9. Suurbr. 11. Kanada 9.
Shveits 9. Suurbr. 11. Soome 11. Tshiili 12.
Salvador 12. Taani 11. Island 11. Salvador 13.
Tshiili 12. Shveits 11. Holland 11. Taivan 14.
Austria 14. Soome 11. Rootsi 15. Austria 14.
Kanada 15. Bahrein 15. Shveits 15. Holland 14.
Taani 15. Kanada 16. Bahrein 17. Argentiina 14.
EESTI 17. Bahama 16. Tshiili 17. Belgia 14.
Jaapan 17. Salvador 18. Kanada 19. Island 14.
ÜAE 17. Rootsi 19. Austria 19. Jaapan 20.
Belgia 20. Austria 19. Belgia 19. ÜAE 20.
Saksamaa 20. Belgia 19. Saksam. 22. Bahama 20.
Taivan 20. Saksamaa 22. Bahama 22. Tshehhi V 23.
Bahama 23. Küpros 22. Küpros 22. EESTI 23.
Küpros 23. Island 24. Barbad. 22. Soome 23.
Soome 23. ÜAE 24. ÜAE 22. Saksamaa 23.
Island 26. Barbados 26. Salvador 27. Taani 27.
Tshehhi V 26. Portugal 27. Norra 28. Itaalia 27.
Tai 26. Hispaania 27. Taivan 28. Norra 29.
Argentiina 29. Itaalia 29. Itaalia 28.
Portugal 29. L-Korea 29. LEEDU 29. LEEDU 31.
Rootsi 29. Rootsi 29. Taivan 29. Hisp. 32.
Tshehhi 32. Portugal 32. Ungari 33.
Iisrael 32. Tai 33. LÄTI 35.
Jaapan 35. Norra 35. Jaapan 35.
TinTobago 44. LÄTI 42. LEEDU 38. LÄTI 40.
Prants. .. 61. LEEDU 46. LÄTI 45.
Prantsusm. 44. Ungari 68. Argent.
The 2003 Index of Economic Freedom
7
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
8
MAJANDUSE ABC 19A-1.
RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
2002
2003
Global Free Trade Association Qualifying Countries
Global Free Trade Association Qualifying Countries
Liikmelisuse kriteeriumid
1. Vabakaubandus 2. Investeeringute vabadus 3.
Äritegevuse vabadus (madal regulatsioon) 4.
Omandi kaitstus
1. Austraalia 2. Tshiili 3. Taani 4. EESTI 5.
Soome 6. H-Kong 7. Island 8. Iirimaa 9. Lux. 10.
Uus-Mer. 11. Singapur 12. Suurbr. 13. USA
1. Austraalia 2. Botsvaana 3. Taani 4. EESTI 5.
Soome 6. H-Kong 7. Island 8. Iirimaa 9. Lux. 10.
Uus-Mer. 11. Singapur 12. Suurbr. 13. USA
Next in line
Next in line
1. Austria 2. Bahrein 3. Belgia 4. Kanada 5.
Küpros 6. Tshehhi 7. Salvador 8. Saksamaa 9.
Ungari 10. Iisrael 11. Itaalia 12. Holland 13.
Poola 14. Portugal 15. Hispaania 16. Rootsi 17.
Shveits 18. Tai 19. ÜAE
1. Austria 2. Bahrein 3. Belgia 4. Kanada 5.
Tshiili 6. Küpros 7. Salvador 8. Saksamaa 9.
Iisrael 10. Itaalia 11. Holland 12. Portugal 13.
Hispaania 14. Rootsi 15. Shveits
8
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
9
MAJANDUSE ABC 19A-1.
RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
SKT/elPPP(1999)
H-Kong (1)
Singapur (2)
Uus-Meremaa (3)
Eesti (4)
Iirimaa (4)
Luxemburg (4)
Holland (4)
USA (4)
Austraalia (9)
Tshiili (9)
Suurbr. (9)
Taani (12)
Shveits (12)
Soome (14)
Bahrein (15)
Kanada (15)
Bahama (17)
Salvador (17)
Rootsi (17)
Austria (20)
Belgia (20)
Saksamaa (20)
Küpros (23)
Island (23)
AÜE (23)
Barbados (26)
Portugal (26)
Hispaania (26)
Itaalia (29)
Leedu (29)
Taivan (29)
Tshehhi (32)
Ungari (32)
Tai (32)
Jaapan (35)
Norra (35)
TrinTobago (35)
Läti (38)
Prantsusmaa (45)
Venemaa (131)
0
5000
10000
15000
20000
25000
30000
35000
40000
9
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
10
MAJANDUSE ABC 19A-1.
RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
55 a. Top 5 hulgas
49 riiki 286 kriteeriumi
http//www01.imd.ch/
Tulemuste lühikokkuvõte
1. USA on ikka esimene peale 10-aastast kasvu ja
tempo aeglustumist 2. Singapur II ja H-Kong VI
koos muljetavaldava kasvuga (u. 19) 3. Top-10
hulgas 6 Euroopa riiki Soome III, Lux.
IV, Holl. V, Iiiri VII, Rootsi VIII,
Šveits X 4. Suurtest Eur. riikidest on Saksamaa
ees XII, Suurbr. 19, Hisp. 23,
Prantsusmaa 25, Itaalia 32 5. Jaapan (26)
kannatab edasi Korea (28), Malaisia (29), Hiina
(33), Tai (38) panevad langusele
paremini vastu, aga siiski langevad 6. Tšiili
(24), Brasiilia (31) ja Mehhiko (36) juhivad
Kesk- ja Ladina-Ams.
Märkimist väärivad arengutendentsid
1. Kui aasta 2000 oli tormaka kasvu, siis 2001
kasvu aeglustumise aasta 2. USA ja Jaapan, kes
esindavad 46 maailma majandusest - kannatasid
mõlemad languse all, mis mõjutab kogu
maailma 3. Massilised investeeringud
tehnoloogilisse infrastruktuuri 2000 on säili-
tanud konkurentsivõime USAs, Aasias ja
Põhja-Euroopas 4. Plahvatus aktsiaturgudel
(mai2000 väärtus 30 000 mljrd.) pakkus
odavat kapitali 5. IT ja
telekommunikatsiooni sektor kannatab turu
jahtumisest ja uute tehnoloogiate
juurutamise hilinemisest 6. Tehnolooogia
sektoris ekspordist suuresti sõltuvad Aasia
riigid võivad kannatada saada 2001 7. 9
kuuga on aktsiaturgude väärtus kahanenud 4 500
mljrd. jättes paljud
ettevõtted ilma fondidest 8. Euro on kaotanud
15,6 oma väärtusest vastu. Euroopas
import-inf- latsiooni oht 9. Energiast
sõltuvad riigid (Norra, Venemaa) on kasvatanud
tulusid 10. Kasv sõltub üha enam
intellektuaalsest võimust. Konkurents
ajude pärast on teravnemas.
10
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
11
MAJANDUSE ABC 19A-1.
RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
http//www01.imd.ch/
The 2001 World Competitiveness Overall Scoreboard
Top 16
Middle 16
score 2001 2000 1999 USA 100 1
1 1 Singap. 87.7 2 2 2 Soome 83.4
3 4 5 Lux. 82.9 4
6 3 Holland 81.5 5 3 4 H-Kong 79,5
6 12 6 Iirimaa 79,2 7
5 8 Rootsi 77,9 8 14 14 Kanada 76,9
9 8 10 Šveits 76,8 10
7 7 Austrl. 75,9 11 10 11 Saksam. 74,0
12 11 12 Island 73,7 13
9 13 Austria 72,5 14 15 18 Taani 71,8
15 13 9 Iisrael 67,9 16 21 22
score 2001 2000 1999 Belgia 66,0 17
19 21 Taivan 64,8 18
20 15 Suurbr. 64,8 19 16 19 Norra 63,1
20 17 16 U-Mer. 61,7 21
18 17 EESTI 60,2 22 Hisp. 60,1 23
23 20 Tšiili 59,8 24 25 25 Prants. 59,6
25 22 23 Jaapan 57,7 26
24 24 Ungari 55,6 27 26 26 Korea 51,1
28 28 41 Malais. 50,5 29
27 28 Kreeka 49,9 30 34 32 Bras. 49,7
31 31 34 Itaalia 49,6 32
32 30
Up and coming
Score 2001 Hiina 49,5 33 Portugal 48,4
34 Tšehhi 46,7 35 Mehhiko 43,7
36 Slovak. 43,6 37 Tai 42,7
38 Slov. 42,5 39 Filip. 40,6 40
Score 2001 India 40,4 41 Argent. 37,5
42 Türgi 35,4 43 Venem. 34,6
44 Kolumb. 32,8 45 Poola 32,0
46 Venets. 30,7 47 Indon. 28,3 48
11
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
12
MAJANDUSE ABC 19A-1.
RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
http//www01.imd.ch/
STEPHEN GARELLI IMD World Competitiveness Yearbook
2001
Why do Nations Compete?
Lühidalt selleks, et tõsta elatustaset. Parim
viis mõõta SKT el. Kohta (kohandatuna OVP
järgi). Kahjuks ei sisalda SKT paljusid asju,
mida inime- sed peavad oma elustandardi osaks
keskkond, isiklik julgeolek jne. Kaasajal
arvatakse üha enam, et jooksva kasvu eesmärgid
peavad sisalda- ma ka selle mõju tulevastele
generatsioonidele. OECD ametlik kasvu
defi- nitsioon määr, millega riik võib
vaba ja õiglase konkurentsi tingimustes toota
maaIlmaturul konkurentsivõimelisi kaupu ja
teenuseid säilitades ja kasvatades samal
ajal oma inimeste reaaltulu pikaajalises
perspek- tiivis. Majanduste avatus on
otseses seoses konkurentsivõimelisuse ja
elatus- tasemega. Miks riigid siiski soostusid
avanema. Vastus peitub SDs. Juba Keynes tõestas,
et languse põhjuseks 30ndate alguses oli asjaolu,
et ena- mus riike kasutas protektsionismi.
Bretton Woodsi üks eesmärke oli
libe- raliseerida maailmakaubandus. Kaasajal on
WTO liikmete tariifid keskmiselt alla 4. OECD on
oma loomi- sest alates sõdinud kapitali, kaupade
ja teenuste vaba liikumise eest. Ettevõtted
konkureerivad kapitali pärast väliste
otseinvesteeringute täht- sus. Konkurentsivõimel
isus nõuab siiski majanduslike imperatiivide
balanssee- ritust sotsiaalsete väärtustega, mis
tulenevad riigi ajaloost, väärtussüstee- midest
ja traditsioonidest. The Cube theory.
12
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
13
MAJANDUSE ABC 19A-1.
RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
http//www01.imd.ch/
STEPHEN GARELLI IMD World Competitiveness Yearbook
2001
Why do Nations Compete?
Kas ikka riigid konkureerivad? Kas mitte
ettevõtted ei ole need, kellest ole- neb
konkurentsivõime? Viimased 30 a. on valitsuste
majanduslik vastutus oluliselt suurenenud.
Maksupoliitika ja subsiidiumid väliskapitalile.
Parimal moel paistab rahvaste konkurents silma
võitluses ajude pärast (hariduse ja know-how
valdkonnas). Määravaks osutud riigi võime
luua efektiivne haridussüsteem ja parandada
tööjõu oskuste taset. Selles vald- konnas
paistavad silma Ida-Aasia riigid.
Ajalooline perspektiiv
Klassikalised majandusteadlased mõõtsid
konkurentsivõimet tootlike te- gurite statistika
alusel (maa, töö, kapital). Rikardo kuulus
suhtelise eelis- seisundi teooria oli katse
seletada konkurentsivõimet. Hiljem on
majan- dusteadlased aru saanud, et
konkurentsivõime ei olene vaid tootmisest. Miks
näiteks ei toimunud Tangide dünastia Hiinas (7.
saj. e. kr.) industri- aalset revolutsiooni,
kuigi selle tehnoloogiline tase (paberraha,
nafta, teras) oli üle Suurbritannia 18. saj.
taseme. Vastuse andsid Marx ja Engels,
kes tõestasid, et määravaks on riigi
sotsio-ökonoomiline keskkond. Hiina oli suletud
süsteem Inglismaal oli olemas dünaamiline klass
kodanlus, kes püüdis teha raha. 20. saj.
teadlased on seisukohti täiendanud. Schumpeter
juhtis tähelepanu ettevõtluse rollile. Robert
Solow (MIT) uuris USA kasvu tegureid
1948-1982 ning avastas tehnoloogilise
innovatiivsuse ja kasvava know-how rolli. Michael
Porter (Harvard) diamond approach. Seega
sisaldab konkurentsivõime erinevaid dimensioone.
1965 USA tead- lased R.Farmer ja B.Richman
maatrix-lähenemine 4 valdkonda poliitili- ne
ja õiguslik, hariduslik, sotsio-kultuuriline,
majanduslik mis mõjusid koos ettevõtlusfunktioonid
ega nagu planeerimine, marketing ja
tootmine. Nimetatud lähenemine on aluseks
tänapäeva (sh IMD) metodoloogiale.
13
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
14
MAJANDUSE ABC 19A-1.
RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
http//www01.imd.ch/
Konkurentsivõime kultuurilised aspektid
Tegurite hulgas, mis määrab riigi
konkurentsivõime, on ka väärtushinnan- gute
süsteem. 1900 alguses uuris Saksa filosoof Max
Weber seoseid kul- tuuri ja majanduse vahel
Protestantlik eetika, protestantism ja
kapitalis- mi vaim. Järeldus riigid ei
konkureeri vaid toodetega, mida nad
oskavad valmistada, vaid ka hariduse ja
väärtussüsteemidega. Väärtused läbivad 4
arengustaadiumi 1. Kõva töö inimesed on
täiesti pühendunud riigi korporatiivsetele
ees- märkidele ja töötavad palju tunde
(Korea) 2. Rikkus inimesed küll töötavad
kõvasti, kuid pööravad rohkem tähele- panu oma
isikliku tulu suurendamisele (Singapur) 3.
Sotsiaalne osalus inimesed on vähem huvitatud
kõvast tööst ning tegelevad rohkem ühiskonna
kujundamisega (USA, Euroopa 1960ndate lõpus) 4.
Eneseteostus inimesed tegelevad oma isikliku
elu kujundamisega (USA ja Euroopa
tänapäeval). Selle evolutsiooni käigus toimub
üleminek kollektiivsetelt väärtustelt individuaal
setele väärtustele (Jaapan). Kaasaegne Ida-Aasia
väärtussüsteem baseerub Confuciuse
printsiipidele /kõva töö, lojaalsus,
distsipliin, säästmine ja haridus/ See vastab
suuresti protestantlikule eetikale, mis
domineeris Euroopas ja Ameerikas 19. sajandil ja
mis pani aluse industriaalsele revolutsioonile.
14
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
15
MAJANDUSE ABC 19A-1.
RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
http//www01.imd.ch/
Käitumismudelid BEHAVIOR MODELS Three different
models of society
STEPHEN GARELLI IMD World Competitiveness Yearbook
2001

• 1. The South European Model vähe
  infrastruktuuri ja äriregulatsiooni,
• vähe sotsiaalset kaitstust,
  varimajandus, madal tööjõukulu
• soodustab leidlikkust
• The North European Model tugev rõhuasetus
  stabiilsusele, sotsiaal-
• sele konsensusele ja reguleeritusele
• on kasulik pikaajalises perspektiivis
• The Anglo-Saxon Model deregulatsioon,
  privatiseerimine, töö paind-
• likkus, kõrge riskivalmidus
• soodustab ettevõtlikkust

• LÕUNA-EUR.
• Odav tööjõud
• Vähe struktuure
• Varimajandus
• Itaalia, Hisp.,
• Port., Türgi,
• SRÜ

• PÕHJA-EUR.
• Pikaajalisus
• Sotsiaalne kon-
• sensus
• Tööjõu stabiilsus.
• Saks., Holl.,
• Austria, Sveits,
• Jaap., Taivan

SOTSIAALSELT VASTUTUS- RIKAS LOKAALNE KESKKOND

• ANGLO-SAXI
• Deregulatsioon
• Tööjõu paind-
• likkus
• Riskivalmidus
• USA, Kanada,
• Suurbrit., Singap.
• Hong Kong

KONKURENTSIVÕIMELINE GLOBAALNE ÄRIKESKKOND
Viimasel 10 aastal toimunud nihe
15
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
16
MAJANDUSE ABC 19A-1.
RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
http//www01.imd.ch/
Tehnoloogia mõju
Viimasel 20 aastal on riikide konkurentsivõimele
enim mõju avaldanud the- noloogiline revolutsioon
arvutid, telekommunikatsioon ja
internet. Tänapäeval ei mõelda infrastruktuuri
all mitte ainult teid, sadamaid ja len- nuvälju.
Odav ja efektiivne telekommunikatsioon, internet
ja mobiiltelefo- nid eristavad tänapäeval
rahvaid. Tehnoloogia mõjutab samuti haridust.
USA, Suurbr. Ja Prantsusmaa kavat- sevad lülitada
kõik koolid internetti (Eesti tiiigrihüpe).
Soomes ja Rootsis on väga levinud kaugõpe läbi
interneti. Siiski jääb enamuses riikides
vajaka oskustest IT alal. Seetõttu on
konkureeriva riigi prioriteediks inimeste
hari- mine, kes oleksid võimelised kasutama ja
opereerima uut kõrgtehnoloogi- list
infrastruktuuri. Iirimaa on olnud edukas
valmistamaks ette haritud IT spetsialiste
välisfirmadele ja on seetõttu muutnud riigi
väliskapitalile vä- ga külgetõmbavaks. Internet
on tekitanud e-kommertsi, oksjonid ja e-turu, mis
ei tunne riigipiire. See omakorda stimuleerib
riike edendama arenenud tehnoloogilist
infra- struktuuri. Samal ajal tekitab see
ülesandeid ka valitsuste ette. Kuidas maksustada
internetis tekkivaid tulusid? (tax on intangible
transactions) USAs eeldatak- se, et iga
konkreetse tulu kohta tehti võrgus mingi kogus
kulusid järelikult neid tulusid saab ja tuleb
maksustada. Aastal 2003 luuakse USAs
interne- tis 10 SKTst. Kuidas saab valitsus
kontrollida netikompaniid mis saab tegutseda
igas võimalikus võrku ühendatud riigis ilma et
peaks selles rii- gis end registreerima? Netifirm
ad võivad kergesti kõrvale hiilida
sotsiaalseadusandlusest. Kuidas uutes tingimustes
kindlustada (Prantsusmaal) 35-tunnine töönädal
ning (Šveitsis) ettevõtete piiritletud
lahtiolekuajad. Kas netifirma peab olema
nä- dalavahetusel suletud. Privaatsuse küsimus
kõikvõimalike andmepanka- de loomine rikub
privaatsust. Ja lõpuks. Tehnoloogia loob ka
täiendavaid riske häkkerlus. Julgeoleku- problee
mid. Riigi tehnovõrkude hävitamine võib
põhjustada suurema kahju kui traditsiooniline
sõjaline rünnak. Ka terrorism on
kõrgtehnoloogiline
16
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
17
MAJANDUSE ABC 19A-1.
RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
http//www01.imd.ch/
Konkurentsi kuldreeglid GOLDEN RULES OF
COMPETITIVENESS

1. Stabiilne õiguslik keskkond
2. Paindlik majandusstruktuur
3. Investeeringud traditsioonilisse ja
   tehnoloogilisse infrastruktuuri
4. Erasäästud ja kodused investeeringud
5. Agressiivne ekspordipoliitika, välisinvesteeringut
   e ligimeelitamine
6. Valitsemissektori kvaliteet, kiirus ja
   läbipaistvus
7. Otsene seos palga taseme, tootlikkuse ja maksude
   vahel
8. Sotsiaalne struktuur palgaerinevuste
   kahandamine, tugev keskklass
9. Investeeringud haridusse (eriti kesk-eri), pluss
   eluaegne täiendõpe
10. Globaalsuse ja lokaalsuse ühendamine,
    väärtussüsteemide säilitamine

STEPHEN GARELLI IMD World Competitiveness Yearbook
2001
Barcelona bluesMar 13th 2002 From The Economist
Global Agenda
The Lisbon process was launched in large part
because the EU count- ries recognised they were
falling behind the United States economically.
In 1991 America's GDP per person was 42 greater
than the EU average by the end of 2001 the gap
had widened to 54. At Lisbon, Europeans were
promised a programme of economic reforms that
would make the EU the most competitive and
dynamic knowledge-based economy in the world by
2010.
17
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
18
Global Competitiveness Report 2001-2002 http//www
.cid.harvard.edu/cr/index.html

• Growth Competitiveness Index (GCI) koosneb 3
  alaindeksist
• tehnoloogia tase majanduses
• avalike institutsioonide kvaliteet
• kasvu makromajanduslikud tingimused
• mis avaldavad mõju keskmise perioodi (5 a.)
  kasvule

• Arenenud riikides (worlds core economies) on
  alaindeksite
• osakaalud
• tehnoloogia 1/2
• avalikud inst-d 1/4
• makroting-d 1/4
• Teistes riikides (none-core economies) vastavalt
• tehnoloogia 1/3
• avalikud inst-d 1/3
• makroting-d 1/3

• Current Competitiveness Rankings (CCI) sisaldab 3
  alaindeksist
• CCI indeks
• company operations strategy ranking
• rahvusliku ettevõtluskeskkonna kvaliteediindeks

CCI Comp. Nat.bus. oper. envir. Soome 1 2 1
USA 2 1 2 Holland 3 3 3 Saksamaa 4 4 4 Sveits
5 5 5 Rootsi 6 6 6 Singapur 10 15 9 Jaapan 15
8 18 Hong Kong 18 21 16 EESTI 27 32 26 LÄTI 4
2 35 43 LEEDU 49 47 48 Venemaa 58 54 56
19
Global Competitiveness Report 2001-2002 http//www
.cid.harvard.edu/cr/index.html
Current competitiveness ranking
2001 2000 Soome 1 1 USA 2 2 Holland 3 4 Sa
ksamaa 4 3 Sveits 5 5 Rootsi 6 7 Suurbritannia 7
8 Taani 8 6 Austraalia 9 10 Singapur 10 9 Kanad
a 11 11 Prantsusmaa 12 15 Austria 13 13 Belgia
14 12 Jaapan 15 14 Island 16 17 Iisrael 17 18 H
ong-Kong 18 16 Norra 19 20 Uus-meremaa 20 19 Taiv
an 21 21 Iirimaa 22 22 Hispaania 23 23 Itaalia
24 24 Lõuna Aafrika 25 25 Ungari 26 32 EESTI 27
Korea V 28 27 Tsiili 29 26 Brasiilia 30 31
Portugal 31 28 Sloveenia 32 Türgi 33 29 TrTo
bago 34 Tsehhi V 35 34 India 36 37 Malaisia
37 30 Tai 38 40
2001 2000 Slovakkia 39 36 Jamaica 40 Poola
41 41 LÄTI 42 Kreeka 43 33 Jordaania 44 35
Egiptus 45 39 Uruguai 46 Hiina 47 44 Panama
48 LEEDU 49 Costa Rica 50 Mehhiko 51 42 M
auritius 52 38 Argentiina 53 45 Filipiinid 54 46
Indoneesia 55 47 Kolumbia 56 48 Sri
Lanka 57 Venemaa 58 Dominikaani
V 59 Ukraina 60 Rumeenia 61 Vietnam 62 53
Peruu 63 49 Salvador 64 51 Zimbabve 65 50 Vene
tsueela 66 54 Nigeeria 67 Bulgaaria 68 55 Guat
emaala 69 Paraguai 70 Nikaraagua 71 Ecuador
72 57 Bangladesh 73 Honduuras 74 Boliivia 7
5 58
20
Global Competitiveness Report 2001-2002 http//www
.cid.harvard.edu/cr/index.html
Rankings of growth competitiveness component
indexes
GCI Techn. Pub.Inst. Macro. Soome 1 3 1 10 US
A 2 1 12 7 Kanada 3 2 11 13 Singapur 4 18 6 1
Austraalia 5 5 8 17 Norra 6 7 16 5 Taivan 7 4 24
15 Holland 8 14 5 9 Rootsi 9 6 7 29 Uus
Meremaa 10 11 4 14 Iirimaa 11 28 18 2 Suurbritann
ia 12 10 9 12 Hong Kong 13 33 10 4 Taani 14 12 3
31 Sveits 15 24 13 3 Island 16 19 2 34 Saksamaa
17 15 17 19 Austria 18 16 15 26 Belgia 19 13 22
24 Prantsusmaa 20 17 20 22 Jaapan 21 23 19 18 His
paania 22 27 23 11 Korea V 23 9 44 8 Iisrael 24
26 14 61 Portugal 25 25 25 35 Itaalia 26 31 27
23 Tsiili 27 42 21 21 Ungari 28 21 26 38 EESTI
29 8 29 43 Malaisia 30 22 39 20 Sloveenia 31 30
30 39 Tshehhi 37 20 53 49 Hiina 39 53 50 6 LEE
DU 43 41 34 56 LÄTI 47 34 48 59 Venemaa 63 60
61 57 Ukraina 69 63 71 73 Zimbabve 75 72 69 75
21
MAJANDUSE ABC 19A-1.
RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
Global Competitiveness Report 2001-2002 http//www
.cid.harvard.edu/cr/index.html
Põhilised tehnoloogiaalase innovatsiooni riigid
Patendid milj. el. Kohta 80ndad
koht 2000 koht Sveits 189,6 1 182,1 4 USA 165,8
2 308,7 1 Jaapan 101,2 3 246,6 2 Rootsi 94,3 4 177
,2 5 Saksam. 85,1 5 123,6 7 Holland 51,9 6 78,1 11
Kanada 50,3 7 11,2 9 Suurbr. 43,2 8 60,6 16 Prant
s. 43,0 9 64,4 14 Iisrael 42,1 10 135,0 6 Austria
40,3 11 62,1 15 Soome 37,0 12 119,4 8 Taani 31,7 1
3 82,3 10 Belgia 26,4 14 67,8 13 Norra 22,6 15 36,
7 20 Austrl. 21,4 16 36,7 20 Itaalia 16,4 17 29,7
22 Uus-Mer. 15,2 18 28,0 23 Taivan 12,8 19 210,3
3 Island 9,0 21 61,6 17 Iirimaa 8,8 22 32,4 21 H-K
ong 5,4 23 26,3 24 Singap. 2,4 26 54,3 19 Korea 1,
3 28 70,1 12
Average annual US utility patents granted per
million Population in 1980s
US utility patents granted per million
population In 2000
21
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
22
Global Competitiveness Report 2001-2002 http//www
.cid.harvard.edu/cr/index.html
Technological core economies
Technological none-core economies
Tehnol. koht indeks USA 6,42 1 Kanada 6,37 2 S
oome 6,35 3 Taivan 6,19 4 Austrl. 6,05 5 Rootsi 5,
81 6 Norra 5,77 7 KoreA 5,66 8 Suurbr. 5,56 9 U-Me
rem. 5,55 10 Taani 5,54 11 Belgia 5,54 12 Holland
5,54 13 Saksam. 5,49 14 Austria 5,45 15 Prants. 5,
44 16 Singap. 5,44 17 Island 5,41 18 Jaapan 5,28 1
9 Sveits 5,27 20 Iisrael 5,27 21 Iirimaa 5,20 22 I
taalia 5,01 23 H-Kong 4,93 24
Tehnol. koht ICT koht indeks indeks EESTI 5,68
1 5,88 1 Tsehhi 5,39 2 5,45 5 Ungari 5,39 3 5,30
6 Malaisia 5,36 4 5,16 9 Portugal 5,27 5 5,68 2 Hi
sp. 5,23 6 5,63 3 Slovak. 5,18 7 5,26 7 Sloveen. 5
,18 8 5,47 4 K-Rica 4,97 9 4,69 18 LÄTI 4,82 10 5,
02 12 Poola 4,75 11 4,90 13 Mehhiko 4,70 12 4,60 2
2 Maurit. 4,67 13 4,77 17 Kreeka 4,62 14 5,14 11 T
ai 4,54 15 4,23 29 Filip. 4,53 16 4,12 31 LEEDU 4,
46 17 4,67 19 Tsiili 4,45 18 5,20 8 Hiina 4,05 29
4,04 32 Venemaa 3,78 36 4,16 30 India 3,54 42 3,4
3 44 Nigeeria 2,44 51 2,16 50
The New York Times (Thursday November 22, 2001 )
BRUSSELS, Belgium (AP) - The European Union's
economy is falling further behind the U.S.
economy, largely because of a failure to
embrace new technologies, said a EU report
released Thursday
Business investment in the information and
communications technology sectors in 1999
reached 2.4 percent of GDP in the EU, compared
to 4.5 percent in the United States, the
report found.
23
MAJANDUSE ABC 19A-1.
RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
Global Competitiveness Report 2001-2002 http//www
.cid.harvard.edu/cr/index.html
Macroeconomic environment index
Makro keskk. Singap 5,52 1 Iirimaa 5,20 2 Sv
eits 5,18 3 H-Kong 5,12 4 Norra 5,08 5 Hiina 5,04
6 USA 4,97 7 Korea 4,94 8 Holland 4,88 9 Soome 4,8
2 10 Jaapan 4,66 18 Sloveen. 4,02 39 EESTI 3,94 4
3 LEEDU 3,66 56 Venem. 3,64 57 LÄTI 3,58 59 Zimbab
v. 1,93 75
Makro stab. Singap 5,37 1 Norra 5,35 2 Soome
5,25 3 Holland 5,13 4 Rootsi 5,13 5 Sveits 5,13 6
Korea 5,03 7 Hisp. 5,03 8 Prants. 50,1 9 Itaalia
4,98 10 Hiina 4,83 15 Ungari 4,64 22 Jaapan 4,52
29 Venem. 4,52 30 Sloveen. 4,41 32 EESTI 4,39 36 U
SA 4,17 42 LÄTI 4,03 46 LEEDU 3,66 53 Zimbabv. 2,5
0 75
Riigi kred.reiting Sveits 7,00 1 Saksam. 6,92
2 Holland 6,87 3 Prants. 6,83 4 USA 6,82 5 Suurbr
. 6,79 6 Norra 6,67 7 Austria 6,57 8 Kanada 6,48 9
Taani 6,47 10 Soome 6,42 11 Jaapan 6,40 12 Slove
en. 4,63 27 EESTI 3,81 36 LÄTI 3,25 44 LEEDU 3,11
48 Venem. 1,82 68 Ukraina 1,08 73 Zimbabv. 1,00 75
23
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL