Millenium Development Goals

1
Aastatuhande arengueesmärgid
-kui palju sa nendest tead?
2
Aastatuhande Deklaratsioon

• Allakirjastatud 189 riiki ja ÜRO organisatsiooni
  aastal 2000 (sh. ka Eesti)
• 8 Aastatuhande arengueesmärki (MDGs) mille
  mõõdetavad tulemused peaks saavutama aastaks 2015
  
• Jagatud vastutus (rikkad/ arenevad riigid)
• Täitmise monitooring (viimane aruanne 2013)
• Ülemaailmsed kodanike kampaaniad

3
Üks Euro (1) on väärt u. 1,25 Kui mitu inimest
elab maailmas vähem kui ühe euriga päevas?
U. 1,4 miljardit1,400,000,000
Viiskümmend miljonit 50,000,000
Viissada miljonit500,000,000
Umbes kaks miljardit2,000,000,000
4
Umbes 1,2 miljardit inimestelab vähem kui 1,25
dollariga päevas
850 miljonid (iga kaheksas inimene) ei saa
piisavalt toitu. Iga kuues laps (100 miljonid
last kokku) kannatab pideva alatoitumise tõttu.
5
Eesmärk 1 Likvideerida äärmine vaesus
ja nälg

• Vähendada poole võrra inimeste arvu, kelle
  elatis on väiksem kui 1 USA dollar päevas
• Vähendada poole võrra inimeste arvu, kes elavad
  näljas

• Olukord 2013
• Äärmine vaesus vähenenud 47 protsendist aastal
  1990 22 protsendini aastal 2010. U. 700 miljonid
  inimest vähem elab äärmises vaesuses nüüd kui
  aastal 1990.
• Regioonide vahel ja riigide sees ebavõrdsus
  kasvanud
• Üleilmne majanduskriis toonud vaeseid juurde
• Konfliktid toidavad vaesust ja nälga (2012 45
  miljonid inimest sunnitud kodust lahkuma
  konflikti tõttu)

6
Mitmel lapsel maailmas pole võimalust käia koolis?
Üle 55,000,000(viiskümmend viis miljonit)
Üle 300,000,000 (kolmsada miljonit)
Vähem kui 3,000,000 (kolm miljonit)
Umbes 1,000,000 (üks miljon)
7
Umbes 57 miljonil lapsel pole võimalust koolis
käia. Sellele on mitu erinevat põhjust mõnikord
pole piisavalt õpetajaid või koole või lapsed
elavad liiga kaugel lähimast koolist. Mõnikord
pole vanematel raha maksta koolivormide ja
õpikute eest või lapsed peavad käima tööl või
jääma koju hoolitsema haigete vanemate, õdede ja
vendade eest.Või siis võib kooli minek olla
liiga ohtlik...
8
Eesmärk 2 saavutada üleilmselt alghariduse
kättesaadavus
tagada, et kõikidel poistel ja tüdrukutel on
võimalik omandada algharidus täies mahus

• Olukord 2013
• Laste kooliskäimine on paranenud märgatavalt
  eriti Sahara-taguses Aafrikas ja Afganistanis
• Aga areng on liiga aeglane, et saavutada
  püstitatud eesmärk aastaks 2015
• Eriti tüdrukud, maapiirkondade, vaeste
  perekondade ja puuetega lapsed jäävad ikka
  haridusest ilma

9
Kui paljud maailma parlamentaarikutest on naised?
5
50
20
60
10
31 jaanuari 2013 seisuga naiste osakaal maailma
parlamentides oli 20.4 Ainult 6s parlamendis
pole üldse naisi (Haiti, Palau, Qatar,
Micronesia, Vanuatu, Nauru). Saudi-Araabias said
naised aastal 2013 esimest korda parlamenti.
11
Eesmärk 3 Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust
ja luua naistele enam eneseteostusvõimalusi
tagada, et tüdrukutel oleks poistega võrdsed
kooliskäimisvõimalused põhi- ja keskkoolitasemel
2005. aastaks ning kõikidel haridusastmetel 2015.
aastaks.

• Olukord aastal 2013
• Tüdrukute põhikoolis käimine on kasvanud
  märgatavalt viimase 10 aasta jooksul mõned
  regioonid jäänud arengust maha
• Teise ja kolmanda astme hariduses naisi vähem kui
  põhihariduses
• Naiste osalus palgatöös ja poliitikas tõusnud

12
Kõige vaesemates riikides sureb iga üheksas laps
enne tema viiendat sünnipäeva. Mis nendest ei
aita hoida last tervena?
rohud
mänguasjad
puhas vesi
toit
13
Mänguasjad ei aita hoida last tervena.
Väiksed lapsed, nagu kõik inimesed, vajavad
toitu, puhast vett ja rohtusid, kui nad on
haiged.
14
Eesmärk 4 Vähendada laste suremust
Vähendada aastaks 2015 kahe kolmandiku võrra
vastsündinute ja alla viieaastaste laste suremust.
Olukord 2013 -Alla 5-aastaste suremus vähenenud
41 aastast 1990. -Siiski aastal 2011 umbes 6.9
miljonid last (19,000 iga päev) sureb peamiselt
ravitavatesse haigustesse.
15
Mis on kõige tavalisem surmapõhjus teismeliste
tüdrukute hulgas arengumaades?
Autoavariid
Narkootikumid
Rasedus ja sünnitamine
Vägivald
16
Veerand miljonit naist sureb igal aastal
arengumaades raseduse ja sünnitamise tõttu.
Tervislik toitumine, puhas vesi ja regulaarsed
tervisekontrollid aitavad hoida lapseootel emad
tervena.
17
Eesmärk 5 Parandada emade tervislikku olukorda

• Vähendada aastaks 2015 kolme neljandiku võrra
  nende naiste arvu, kes surevad sünnitusel või
  selle tagajärjel.

• Olukord 2013
• Statistika kogumine raske ülesanne
• Ida-ja Lõuna-Aasias ning Põhja-Aafrikas emade
  suremus vähenenud 2/3
• Vaid pooled arengumaade naistest käib raseduse
  ajal tervisekontrollis/nõustamisel vähemalt neli
  korda

18
Umbes 3000 inimest sureb iga päev malaariasse.
Kuidas malaaria levib?
Köhimise kaudu
Sääsehammustustest
Reostunud vee kaudu
Haavade kaudu
19
Malaariat levitavad sääsed ning see haigus
nõuab üle miljoni inimese elu iga aasta. Pool
maailma elanikest elab malaaria aladel. Haiguse
vastased rohud võivad olla vaese inimese jaoks
kallid, agapestitsiidiga sääsevõrkaitab
vähendada malaariasse haigestuvate inimeste
arvu.
20
Eesmärk 6 Võidelda HIV/AIDS, malaaria jt.
haigustega
Peatada HIV/AIDSi levik Peatada malaaria ning
teise suuremate haiguste levik

• Olukord 2013
• HIV levik aeglustunud siiski 2,5 miljonid
  inimest saab viiruse iga aasta (Aafrika 1/20,
  Kesk-Aasia, Kaukasus)
• 8 miljonid inimest sai antiretroviraalsed ravi
  aastal 2011
• Sääsevõrkude kasutamine kasvanud aitanud ära
  hoida 1,1 miljonid surma
• Tuberkuloosihaiged saavad praegu paremini ravi
  kui varem

21
Vesi on hädavajalik elule ja tervisele. Kui palju
inimesi maailmas ei saa kasutada puhast ja
ohutut joogivett?
Umbes 100 miljonit (100,000, 000)
Üle ühe miljoni (1,000,000)
1,1 miljardi (1,100,000,000)
760 miljonid (760 000 000)
22
Rohkemal kui 760 miljonil inimesel maailmas ei
ole ligipääsu puhtale joogiveele. Puhas vesi on
problemiks eriti maapiirkondades.
23
Eesmärk 7 Tagada loodussäästlikum keskkond
Jätkusuutlik areng on osa riigi poliitikast ja
programmist peatada keskkonna ressursside
kadumine Vähendada poole võrra inimeste arvu,
kellel puudub ligipääs puhtale joogiveele ja
sanitaartingimustele Saavutada märkimisväärne
eluolude paranemine 100 miljonile
slummielanikule aastaks 2020
24
Eesmärk 7 Tagada loodussäästlikum keskkond

• Olukord 2013
• Rohkem kui 2.1 miljardid inimest on saanud
  ligipääsu puhtale veele aastast 1990
• 863 miljonid inimest arengumaades elab slummides
  (kasvav number)
• Süsinikdioksiidi päästud kasvanud rohkem kui 46
  aastast 1990
• Kolmandik merekaladest ülekalastatud
• Bioloogiline mitmekesisus ohus

25
Millised alljärgnevatest riikidest on pidanud
lubadust kulutada riigi SKPst 0,7 ametlikuks
arenguabiks? (2 õiged vastust)
USA
Suurbritannia
Luksemburg
Rootsi
26
Arengukoostöö

• Alates 1970 aastast on lääneriigid lubanud anda
  riigi SKTst 0,7 ametlikuks arenguabiks (ODA)
• Aastal 2012 kulutati maailmas 125.6 miljardid
  ametlikuks arenguabiks (0.29 doonorite
  SKTst)
• Seni on ainult Taani (0.80), Luksemburg (0.89),
  Holland (0.81), Norra (0.89) ja Rootsi(1.03)
  pidanud kinni 0.7 kokkuleppest (2006a
  protsendid)
• EL eesmärk uutele riikidele on 0,17 SKTst 2010
  ja 0,33 2015

27
Eesmärk 8 Luua ülemaailmne partnerlusvõrk
arengu edendamiseks

• Reformid kaubandus ja finantssüsteemides
• Fookus kõige vähem arenenud riikidele
• Ametlik arenguabi (ODA)
• Arengumaade võlgade lahendamine
• Ligipääs elementaarsete taskukohaste ravimitele
  ja uute tehnoloogiatele (edasiminekuid aga suured
  regionaalsed erinevused)

28
Mitut MDGd sa mäletad?
3-5
1-2
9
7-8
29

1. Likvideerida äärmine vaesus ja nälg
2. Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus
3. Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua
   naistele enam eneseteostusvõimalusi
4. Vähendada laste suremust
5. Parandada emade tervislikku olukorda
6. Võidelda HIV/AIDS, malaaria jt haigustega
7. Tagada loodussäästlikum keskkond
8. Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu
   edendamiseks

30
Loe/saa teada rohkem
ÜRO aastatuhande kampaania http//www.un.org/mill
enniumgoals/ GCAP http//www.whiteband.org/ MDG
monitor http//www.mdgmonitor.org Millennium
Development Goals Report 2013
31
Sustainable development goals (post-2015
MDGs) Inimareng, vaesuse vähendamine Uued
väljakutsed teadmiste lünk riigide vahel, muutuv
rahvastik, suurenev ökoloogiline jalajälg, rahu
ja turvalisus, valitsemise ja vastutuse
puudujäägid erinevatel tasanditel OSALE Vali
endale tähtsad teemad http//www.myworld2015.org/