Arthur Schopenhauer (1788-1860) - MAAILMATAHE

1
Kolm tahet

• Arthur Schopenhauer (1788-1860) - MAAILMATAHE
• Friedrich Nietzsche (1844-1900) VÕIMUTAHE
• Albert Schweitzer (1875-1965) -
• ELUTAHE

2
ALBERT SCHWEITZER1875-1965

• Saksa filosoof
• arst
• orelikunstnik
• Nobeli rahupreemia laureaat 1952

3
ALBERT SCHWEITZER

• "Aastaid olin ma ennast väljendanud sõnade
  abil...
• Ma tahtsin saada arstiks, et võiksin töötada,
  ilma et peaksin rääkima."

4
LAMBARÉNÉ 1

• "Selle asemel, et otsida käredais vaidlusis oma
  ideedele tunnustust, otsustasin ma oma elust teha
  oma argumendi."

5
LAMBARÉNÉ

• "Ma tahtsin kaitsta oma veendumusi tegudega, elu
  näite varal, mida ma elan, ja tööga, mida ma
  teen."

6
LAMBARÉNÉ

• 1905. aastal alustatud meditsiiniõpingud
  võimaldasid 1913. aastal minna Gaboni ja rajada
  haigla Ogoue jõe äärde Lambarénésse.

7
ELUTAHE

• "Ma olen elu, mis avaldab elutahet keset teisi
  elusid, mis avaldavad elutahet."
• või
• "Ma olen elu, mis tahab elada, keset elusid, mis
  tahavad elada."

8
ME EI TEA, KUST OLEME SAANUD SELLE PÜÜDLUSE...

• JA MISMOODI SEE MEIS IDANEMA HAKKAS. ME PEAME
  KATSUMA SEDA PÜÜDLUST JÄRGIDA, KUI ME EI TAHA
  REETA MEIS PEITUVAT SALAPÄRAST ELUTAHET.

9
AUKARTUS ELU EES

• "Me ronisime aeglaselt vastuvoolu, otsisime
  vaevarikkalt läbipääsu liivaseljakute vahel, sest
  oli kuiv aastaaeg. Istusin mõttesse vajunult
  laevatekil ja püüdsin leida lihtsat ja
  universaalset eetika põhimõistet."

10
AUKARTUS ELU EES

• Kolmanda päeva õhtul, kui me tegime endale teed
  läbi jõehobuste karja, sähvatas mu peas
  ootamatult ja iseenesest fraas
• "aukartus elu ees".

11
AUKARTUS ELU EES

• "Raudne uks avanes ja tee läbi tihniku tuli
  nähtavale. Ma olin leidnud oma tee ideeni, milles
  maailma ja elujaatamine ning eetika olid kõrvuti
  koos."

12
AUKARTUS ELU EES

• "Hea on elu edendada ja säilitada.
• Halb on elu kahjustada ja hävitada."

13
NOBELI RAHUPREEMIA kõne 1952

• "Inimesest on saanud üliinimene. Kuid oma jõult
  üliinimlik üliinimene pole tõusnud üliinimliku
  mõistuse tasemele."

14
Nobeli rahupreemia kõne

• "Meie südametunnistus peaks vapustuma nähes, et
  me kõik muutume seda ebainimlikumaks, mida
  lähemale jõuame üliinimesele."

15
ELUTAHE

• "Keegi meist ei tea, millist mõju võib ta oma
  eluga teistele avaldada. See on meie eest
  varjatud ja selleks peab jäämagi. Vaid
  vahetevahel tohime näha mõnd väikest kildu, et
  mitte julgust kaotada."

16
Vastutus

• "Üleisikulises vastutuses toimiv inimene peab
  tundma vastutust mitte ainult edusammude eest,
  mida ta ise saavutab, vaid ka mõtteviisi eest,
  mida ta koos kõigi teistega luua aitab."

17
LÕPP

• Albert Schweitzer suri septembris 1965 Lambarénés
  ja maeti sinnasamasse. Itkejad laulsid galoa
  keeles
• "Leani inina kende kende"
• "Rahu olgu sul maailmaga!"

18
Ka mina allun elutahte lõhestatusele. Tuhandel
viisil on minu eksistents teistega konfliktis. Ma
pean alluma paratamatusele elu kahjustada ja
hävitada. Kõndides üksildasel teerajal, toob mu
jalg hukku ja häda väikestele elusolenditele, kes
seal elavad. --- Oma toidu saan ma taimede ja
loomade hävitamise teel. Mu õnn kasvab
kaasinimeste kahjustamisest.
19
Tavaline eetika otsib kompromisse. Ta tahab
kindlaks teha, kui palju pean ma oma
eksistentsist ja õnnest ära andma ja kui palju
võin neist alal hoida muu elu olemasolu ja õnne
arvel. --- Seeläbi tekitab ta tohutu segaduse.
20
Elu ees aukartuse eetika ei tunnusta mingit
relatiivset eetikat. Heana laseb ta kehtida
ainult elu säilitamisel ja soodustamisel ning
kurjaks nimetab ta elu hävitamist ja
kahjustamist, sündigu see mis asjaoludel tahes.
--- Eetikas ei edene inimene mitte juhatust
saades, kuidas eetilisuse ja paratamatuse vahel
kompromisse teha, vaid ainult seeläbi, et kuuleb
eetilisuse häält ikka valjemaks muutuvat. Iial ei
tohi me nürineda.
21
Õiged oleme siis, kui me ikka sügavamalt
konflikte läbi elame. Puhas südametunnistus on
kuradi leiutis.
22
Elu ees aukartuse eetika nõuab

• et me kõik oleksime kunagi ja milleski inimesed
  inimeste jaoks. Neilt, kes ei või oma elukutses
  anda ennast inimestena inimestele ja kellel pole
  ka muud, millest loobuda, ootab ta, et nad
  ohverdaksid midagi oma ajast ja rahust ka siis,
  kui seda on neile napilt mõõdetud.

23
Hankige endale kõrvalamet,

• ütleb ta neile, silmatorkamatu, vahel salajanegi
  kõrvalamet. Tehke silmad lahti ja otsige, kus
  mõni inimene või mõni inimestele pühendatud töö
  vajab veidi teise inimese aega, veidi
  sõbralikkust, veidi osavõttu, veidi seltsi, veidi
  tööd. Vahest on see inimene, kellele sa võid
  midagi olla, üksildane või kibestunud või haige
  või oskamatu. Vahest on ta rauk või laps. Või
  mõni hea asi tarvitseb vabatahtlikke, kes võivad
  ohverdada mõne vaba õhtu või mõnda käiku teha.