Pinnamoe kujunemine v

1
Pinnamoe kujunemine välistegurite toimel

• Voolav vesi ja jää

2
Vihmavesi

• Vihmapiiskade kulutav tegevus tuleneb vee
  põrkumisest pinnasega
• Maapinnal voolav vihma- ja lume sulamisvesi
  haarab kaasa setteosakesi ning kannab need uude
  kohta

3
Vihmavesi
4
Uhtorg

• Uhtorg on kuiv või ajutise veevooluga
  uuristusorg
• Tekivad piirkondades, kus looduslik taimkate on
  hõre ning ajutine vooluvesi pääseb pehmet pinnast
  kergesti uuristama

5
Jõeorg

• Kui künka jalamile valgub nõlvadelt palju vett,
  voolab see edasi juba kiiremini ja uuristab
  maapinda tugevamini
• Kujunevad vooluveekogud
• Pika aja jooksul kujundab vooluvesi maapinda oru
  jõeoru

6
Lammorg

• Lammorg tekib siis, kui aeglaselt voolav jõgi
  kulutab peamiselt sängi külgi ja kaasa kantud
  setted tasapisi põhja vajuvad

7
Sälkorg

• Sälkorg tekib juhul, kui kiirevooluline jõgi
  uuristab peamiselt voolusängi põhja. Kiiresti
  voolav vesi suudab edasi kanda isegi suuri kive.

sälkorg Sloveenias
8
Kanjon

• Kanjon kujuneb seal, kus mägijõgi on voolanud
  kaua ja suure kiirusega kergesti kuluvatel
  kivimitel

Kanjon Colorado jõel
9

• http//www.geo.ut.ee/raivo/Orud.html

10
Mandrijääkilbid

• Polaaraladel, kus lund sajab rohkem, kui soojal
  alal sulada jõuab, ladestuvad üha uued lumekihid
  vanemate peale.
• Allpool olev lumi tiheneb, muutub jääks ning
  tekivad suured kilbikujulised jääväljad

mandrijääkilp Antarktikas
11
Liustik

• Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseeru
  misel tekkinud jäämass, mis on moodustunud
  maismaal, ei sula suvel täielikult ja liigub oma
  raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale
  akumulatsioonialast.

12
Mandriliustik

• Mandriliustik liigub keelekujuliselt
  mandrijääkilbi servast eemale ja kujundab
  pinnamoodi enda alla jääval alal

Beardmorei liustik Antarktisel
13
Mägiliustik

• Igijää koguneb ka mäestike kõrgemates osades, kus
  sajab lund ja valitsevad polaaraladega sarnased
  tingimused
• Mägiliustikud liiguvad palju kiiremini kui
  mandriliustikud

Kaskawulshi mägiliustik Kanadas
14
Liustiku- e. ruhiorg

• Ruhiorg on mägiliustike poolt kulutatud
  U-kujulise ristlõikega org

15
Jääaeg
Viimane jääaeg jäätumise maksimumi ajal u.16 000
a. e.Kr
16
Moreen
moreen

• Moreen on sorteerumata liustikusete.
• Kui jää liigub edasi, kraabib ta maapinda,
  purustab ja veab kaasa kivimeid
• Moreen sulab jääserva ees välja ja kuhjub
  suurteks vallideks

otsamoreen
17
Moreen Eestis
18
Pingo e. hüdrolakoliit

• Igikülmunud kiht asub teguskihi all ja seda
  nimetatakse  inertseks kihiks.
• Teguskihi suvine sulamine ja talvine külmumine
  põhjustab igikeltsa aladel eriliste pinnavormide
  - hüdrolakoliitide - teket.
• Hüdrolakoliit on kuppeljas või kühmutaoline
  küngas, mis tekib põhjavee külmumisel kaasneva
  paisumise tagajärjel.
• Hüdrolakoliit koosneb jäätunud südamikust ja seda
  ümbritsevatest setetest, milleks võib olla kas
  liiv, savi, turvas vms.

19
Pingo e. hüdrolakoliit
Pingod Tuktoyaktuki lähedal, Loodeterritoorium,
Kanada
Pingo jääst südamik
Pingo pärast jääsüdamiku sulamist
20
Lingid

• http//www.uwsp.edu/geo/faculty/ritter/geog101/tex
  tbook/mass_movement_weathering/water_erosion.html
• http//library.thinkquest.org/05aug/01448/
• http//www.kidsgeo.com/geology-for-kids/0074-erosi
  on-rivers-lakes-streams.php
• http//www.ipm.iastate.edu/ipm/icm/2005/5-2-2005/r
  educespringerosion.html

21
(No Transcript)