INTERREG ja ENI programmid Eestis perioodil 2014-2020

1
INTERREG ja ENI programmid Eestis perioodil
2014-2020

• Hannes Nagel
• Siseministeerium / Euroopa territoriaalse koostöö
  büroo
• 19.02.2014
• Täiendav info
• www.siseministeerium.ee/euroopa-territoriaalne-koo
  stoo

2
INTERREG/ENPI programmid 2007-2013

• Piiriülene koostöö
• Eesti-Läti-Vene ENPI
• Eesti-Läti
• Kesk-Läänemere
• Piirkondadevaheline koostöö
• ESPON 2013
• INTERACT II
• INTERREG IVC
• URBACT II
• Riikidevaheline koostöö
• Läänemere piirkonna

3
INTERREG/ENI programmid 2014-2020

• Piiriülene koostöö
• Eesti-Vene ENI
• Eesti-Läti
• Kesk-Läänemere
• Piirkondadevaheline koostöö
• ESPON 2020
• INTERACT III
• INTERREG EUROOPA
• URBACT III
• Riikidevaheline koostöö
• Läänemere piirkonna

4
Eesti-Läti programm 2014-2020

5
Üldinfo

• Eesmärk toetada piiriäärsete regioonide
  jätkusuutlikku arengut läbi ideede, mis aitavad
  riikidel areneda heanaaberliku koostöö kaudu
  pakkumaks programmi piirkonna inimestele paremaid
  võimalusi edukaks ja täisväärtuslikuks eluks.
• Programmipiirkond Eesti (Lääne-Eesti,
  Lõuna-Eesti) ja Läti (Riia, Kurzeme, Vidzeme ja
  Pieriga).
• Programmi rakendusasutused asuvad Eestis, kus
  auditeeriva ja korraldusasutuse ülesandeid täidab
  Siseministeerium.
• Igapäevaselt programmi administreeriv ühine
  sekretariaat paikneb Tartus, mille infopunkt asub
  Riias.

6
Toetussuunad ja rahastamine

• Programmil on neli toetussuunda
• aktiivne ja ligitõmbav ettevõtluskeskkond
• puhas ja hinnatud elukeskkond
• parem sadamate võrgustik
• integreeritud tööturg.
• Programmi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu
  fondist 38,05 miljoni euroga, millest toetusteks
  eraldatakse 35 miljonit eurot.
• Omafinantseerimise minimaalne määr projektides
  Eesti ja Läti kasusaajate jaoks on 15
  abikõlblikest kuludest.

7
Toetussuuna eesmärgid 1

• Toetussuund aktiivne ja ligitõmbav
  ettevõtluskeskkond keskendub kahele eesmärgile
• ettevõtluskeskkonna toetamine läbi tugitegevuste,
  mis julgustavad inimesi hakkama füüsilisest
  isikust ettevõtjaiks uute algatuste, ideede ja
  initsiatiivide loomine, mis toetavad valmisolekut
  piiriüleseks koostööks
• olemasolevate ettevõtete toetamine, mis suurendab
  nende innovaatilisust ning toob kaasa ühistoote-
  ja -teenusearenduse kompetentsi suurendamine
  kolmandate turgudega ühis-turunduse ning
  -kauplemise koordineerimine.
• Toetussuuna projektide tulemustena nähakse
  eelkõige nii ettevõtliku elustiili kui ka uute
  ettevõtete ja füüsilisest isikust ettevõtjate
  arvu suurenemist, kes on valmis piiriüleseks
  koostööks, osalema piiriüleste ettevõtlusvõrgustik
  e tegevuses ning juurutama ka ühisarendustooteid,
  -teenuseid ja tegevuste parendamist.
• Toetussuuna raames antavate toetuste maht on
  kokku 11,3 MEUR.

8
Toetussuuna eesmärgid 2

• Toetussuund puhas ja hinnatud elukeskkond
  keskendub kahele eesmärgile
• loodusressursside ja kultuuripärandi väärtuste
  ning nende säästliku kasutamise parandamine,
  kaasaarvatud nende potentsiaal turismi- ja
  puhketegevustes
• ressursside jätkusuutliku kasutamise edendamine
  igapäevases käitumises taaskasutuse,
  energiasäästlikkuse ja parema koostöö lahenduste
  edendamine veeressursi ühishalduses ning
  olemas-olevate ja uute tehnoloogiate laiemale
  tutvustamine ja juurutamine.
• Toetussuuna projektide tulemustena nähakse
  eelkõige kultuuri- ja looduspärandi säilimist ja
  kohandamist nii, et see tooks külastajaid köites
  kasu ka kohalikele kogukondadele, kohalike
  elanike igapäevakäitumise muutumist
  ressursi-säästlikumaks ning ühiste veeressursside
  haldamise parandamist.
• Toetussuuna raames antavate toetuste maht on
  kokku 8,6 MEUR.

9
Toetussuuna eesmärgid 3

• Toetussuund parem sadamate võrgustik keskendub
  ühele eesmärgile
• programmipiirkonna arendamine kergemini
  ligipääsetavaks, aktiivseks ja multifunktsionaalse
  te väikesadamate võrgustikuks, mille teenused
  põhineksid Eestis ja Lätis ühistel standarditel.
• Toetussuund on suunatud strateegilistele
  projektidele, mille tulemustena nähakse
  parendatud teenustega Eesti ja Läti väikesadamate
  võrgustiku tekkimist, mis toetab ja arendab
  mereliiklust Riia lahe sadamates koos uute
  teenuste loomise ja arendamisega.
• Toetussuuna raames antavate toetuste maht on
  kokku 6,7 MEUR.

10
Toetussuuna eesmärgid 4

• Toetussuund integreeritud tööturg keskendub
  ühele eesmärgile
• kogukondade algatuste edendamine töö- ja
  elukeskkonna sotsiaalsete ning füüsiliselt
  atraktiivsete tingimuste loomisel, et tõsta
  teadlikkust paindlikest ja nutikatest
  töömeetoditest nii tööandjate kui töötajate
  hulgas koostöö haridussektoriga, et paremini
  ühitada erialade kvalifikatsioone tööturu
  vajadustega ning infrastruktuuri parendamine, et
  tagada parem piirialaste maanteede mobiilsus.
• Toetussuuna projektide tulemustena nähakse
  eelkõige paremat informatsiooni ja tugiteenuste
  kättesaadavust mõlemal pool piiri, suuremat
  tööhõivet, inimeste töövõimaluste teadlikkuse
  kasvu ning suuremat tööjõu piiriülest mobiilsust
  maanteedel, mis ühendavad kahte riiki.
• Toetussuuna raames antavate toetuste maht on
  kokku 8,6 MEUR.

11
Abikõlblikud tegevused ja taotlusvoorud

• Projekti tegevuste hulka võivad kuuluda
  (mitteammendav loetelu) järgmised abikõlblikud
  tegevused
• investeeringud ja pilootinvesteeringud
• võrgustike loomine ja arendamine
• pehmed tegevused (nt. kogemuste vahetamine,
  teadlikkuse tõstmine, külastused, messid jne)
• Abikõlblike tegevuste täpsem loetelu on kirjas
  programmijuhendis.
• Avaüritused toimuvad ajavahemikul 3. märts 7.
  aprill
• Projektide ideevoor toimub aprillis mais
• Taotluste esitamise tähtaeg on septembri lõpus.

12
Abikõlblikud taotlejad ja lisainfo

• Programmi abikõlblikud taotlejad on
• regionaalsed ja kohalikud ametiasutused
• riiklikud organisatsioonid
• avaliku sektoriga võrdsustatud asutused
• valitsusvälised organisatsioonid
• eraettevõtted.
• Lisainfo asub Eesti-Läti programmi 2014-2020
  veebilehel www.estlat.eu
• Siseministeeriumi kontaktisik Hannes Nagel
  hannes.nagel_at_siseministeerium.ee (612 5172)

13
Eesti-Vene ENI programm 2014-2020

14
Üldinfo

• Eesmärk on toetada piiriäärsete regioonide
  ettevõtluse arendamist, edendada piirihaldust ja
  piiriülest liikuvust ning toetada hea
  valitsemistava edendamist kohalikul ja
  regionaalsel tasandil.
• Programmipiirkond Eesti (Kesk-Eesti, Kirde-Eesti
  ja Lõuna-Eesti) ja Venemaa (Leningradi ja Pihkva
  oblastid, Peterburi linn). Programmi toetustest
  võivad osa saada ka partnerid lähipiirkonnast
  (Põhja-Eesti), mis piirneb abikõlbliku alaga.
  Vajadusel on võimalus projektidesse kaasata
  partnereid Lätist ja Soomest.
• Programmi rakendusasutused asuvad Eestis, kus
  auditeeriva ja korraldusasutuse ülesandeid täidab
  Siseministeerium.
• Igapäevaselt programmi administreeriv ühine
  sekretariaat paikneb Tartus, mille harukontorid
  asuvad Pihkvas ja Peterburis.

15
Toetussuunad ja rahastamine

• Programmil on neli toetussuunda
• ettevõtluse ning väikese ja keskmise suurusega
  ettevõtete arendamine
• piirihaldus
• keskkonnakaitse
• hea valitsemistava toetamine kohalikul ja
  regionaalsel tasandil.
• Programmi maht on 16,8 miljonit eurot, millele
  lisanduvad Venemaa föderaaleelarve ja Eesti
  riigieelarve vahendid. Lõplik maht selgub aasta
  jooksul.
• Omafinantseerimise minimaalne määr projektides
  Eesti kasusaajate jaoks on 10 abikõlblikest
  kuludest.

16
Lisainfo

• Programmi esitatakse Euroopa Komisjonile
  heakskiitmiseks hiljemalt 30.06.2015.
• Täpsem informatsioon asub Eesti-Läti-Vene
  programmi 2007-2013 veebilehel www.estlatrus.eu
• Siseministeeriumi kontaktisik Julia Koger
  julia.koger_at_siseministeerium.ee (612 5282)

17
Läänemere piirkonna programm 2014-2020

18
Üldinfo

• Eesmärk on tugevdada integreeritud territoriaalse
  arengu ja lõimumise koostööd uuenduslikuma,
  paremini ligipääsetavama ja jätkusuutlikuma
  Läänemere piirkonna nimel.
• Lisaks tegeleb programm nende riskide ja
  võimalustega, mis vajavad riikideülest sekkumist
  ja mida ei saa liikmesriigid üksi lahendada.
• Programmipiirkond EL liikmesriikidest Eesti,
  Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Soome, Taani ja
  Saksamaa liidumaad (Alam-Saksi, Berliin,
  Brandenburg, Bremen, Hamburg, Mecklenburg-Vorpomme
  rn ja Schleswig-Holstein Lüneburgi linn).
• Lisaks osalevad programmis partnerriikidena
  Norra, Valgevene ja Venemaa (Arhangelski,
  Kaliningradi, Leningradi, Murmanski, Novgorodi,
  Pihkva ja Vologda oblastid Karjala ja Komi
  Vabariik Neenetsi autonoomne ringkond ning
  Peterburi linn).

19
Toetussuunad ja rahastamine

• Programmil on neli toetussuunda
• innovatsioonivõime
• loodusvarade tõhus majandamine
• säästev transport
• makroregionaalse koostöö institutsionaalne
  suutlikkus.
• Programmi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu
  fondist 322,9 miljoni euro ja Euroopa
  naabruspoliitika instrumendist (ENI) 8,8 miljoni
  euroga, millest toetusteks eraldatakse 264
  miljonit eurot.
• Omafinantseerimise minimaalne määr projektides
  Eesti kasusaajate jaoks on 15 abikõlblikest
  kuludest.

20
Toetussuuna eesmärgid 1

• Toetussuund innovatsioonivõime keskendub
  kolmele erieesmärgile
• teadus- ja innovatsioonitaristu
• arukas spetsialiseerumine
• mittetehnoloogiline innovatsioon.
• Toetussuuna projektide tulemustena nähakse
  innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtu
  edendamist turul, mis suurendavad seeläbi nii
  taristu kui ka selle kasutajate suutlikkust.
  Ühtlasi toetatakse kasvuvõimaluste edendamist,
  mis suurendavad innovatsiooniprotsessides
  osalejate suutlikkust rakendada aruka
  spetsialiseerumise lähenemist ja
  mittetehnoloogilise innovatsiooni edendamist
  Läänemere piirkonnas, mis aitavad tõsta
  innovatsiooniprotsessides osalejate suutlikkust.
• Toetussuuna raames antavate toetuste maht on
  kokku 84,4 MEUR.

21
Toetussuuna eesmärgid 2

• Toetussuund loodusvarade tõhus majandamine
  keskendub neljale erieesmärgile
• selge vesi
• taastuvenergia
• energiatõhusus
• ressursitõhus sinine kasv.
• Toetussuuna projektide tulemustena nähakse
  Läänemere ja regionaalsete vete keskkonnaseisundi
  parandamist, energiatõhususe suurendamist,
  säästva taastuvenergia tootmise ja kasutamise
  kasvu, mis suurendavad nii veemajanduse tõhusust
  toitainete sissevoolu ja ohtlike ainete heidete
  vähendamisega ning tõstavad energia planeerimises
  ning energiaga varustamises osalevate avaliku ja
  erasektori esindajate suutlikkust. Samuti
  toetatakse säästvat ja ressursitõhusat sinist
  kasvu, et suurendada sinise majandusega seotud
  riigiasutuste ja valdkonnas tegutsejate
  suutlikkust.
• Toetussuuna raames antavate toetuste maht on
  kokku 84,4 MEUR.

22
Toetussuuna eesmärgid 3

• Toetussuund säästev transport keskendub viiele
  erieesmärgile
• transpordiviiside koostalitlusvõime
• kaugete ja demograafilistest muutustest mõjutatud
  alade ligipääsetavus
• mereohutus
• keskkonnasõbralik laevandus
• keskkonnasõbralik linnaline liikumiskeskkond.
• Toetussuuna projektide tulemustena nähakse kauba
  ja inimeste transpordi tõhususe suurendamist
  põhja-lõuna ja ida-lääne suunal koostalitlusvõime
  kaudu ning kõige kaugemate alade ja
  demograafilistest muutustest mõjutatud
  piirkondade ligipääsetavuse parandamist
  majanduslikult tõhusate lahenduste abil. Samuti
  toetatakse keskkonnasõbralike transpordisüsteemide
  edendamist linnapiirkondades, et suurendada
  linnavaldkonnas tegutsejate suutlikkust ning
  mereohutust ja turvalisust, et parandada
  merevaldkonnas tegutsejate suutlikkust.
• Toetussuuna raames antavate toetuste maht on
  kokku 65,9 MEUR.

23
Toetussuuna eesmärgid 4

• Toetussuund makroregionaalse koostöö
  institutsionaalne suutlikkus keskendub kahele
  erieesmärgile
• seemnerahastus
• makropiirkondliku koostöö koordineerimine.
• Toetussuuna projektide tulemustena nähakse
  piiriülese koostöö suutlikkuse suurendamist ELi
  Läänemere piirkonna strateegia rakendamisel ja
  partnerriikidega ühisprioriteetide kujundamisel.
  Samuti toetatakse avaliku sektori asutuste ja
  Läänemere piirkonna organisatsioonide piiriülese
  koordineerimise suutlikkuse tõstmist ELi
  Läänemere piirkonna strateegia rakendamisel ja
  partnerriikidega ühiste prioriteetide rakendamise
  hõlbustamisel.
• Toetussuuna raames antavate toetuste maht on
  kokku 13,2 MEUR.

24
Rakendamine ja taotlusvoorud

• Programmi rakendusasutused asuvad Saksamaal, kus
  korraldus- ja sertifitseerimisasutuse ülesandeid
  täidab Investitionsbank Schleswig-Holstein ning
  auditeeriva asutuse ülesandeid Ministerium für
  Justiz, Kultur und Europa des Landes
  Schleswig-Holstein.
• Igapäevaselt programmi administreeriv ühine
  sekretariaat paikneb Rostockis, mille harukontor
  asub Riias.
• Esimene taotlusvoor 02.12.2014 02.02.2015
• Teine taotlusvoor algab novembris 2015

25
Abikõlblikud tegevused

• Projekti tegevuste hulka võivad kuuluda
  (mitteammendav loetelu) järgmised abikõlblikud
  tegevused
• koostöötegevused ja pilootinvesteeringud
• pehmed tegevused (nt. kogemuste vahetamine,
  teadlikkuse tõstmine, külastused, messid jne)
• Abikõlblike tegevuste täpsem loetelu on kirjas
  programmijuhendis.

26
Abikõlblikud taotlejad ja lisainfo

• Programmi abikõlblikud taotlejad on
• riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud
  avalik-õiguslikud asutused ja organisatsioonid
• avaliku sektoriga võrdsustatud asutused
• haridus- ja teadusasutused
• mittetulundusühingud, sihtasutused
• eraettevõtted.
• Lisainfo asub Läänemere piirkonna programmi
  2014-2020 veebilehel www.interreg-baltic.eu
• Siseministeeriumi kontaktisik Kadri Jushkin
• kadri.jushkin_at_siseministeerium.ee (612 5106)

27
INTERREG EUROOPA programm 2014-2020

28
Üldinfo

• Eesmärk on tugevdada regionaalpoliitikat läbi
  majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise.
• Lisaks soodustab programm EL hõlmavat heade
  tavade vahetamist ja kapitaliseerimist
  piirkondliku tasandiga seotud osaliste hulgas
  ning vajaduse korral toetab ka ETK-eesmärkide
  rakenduskavade parendamist, et ajakohastada
  poliitikaid ja teisi programme.
• Samal ajal panustavad programmi toetussuunad ka
  Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika strateegia
  Euroopa 2020 eesmärkide saavutamisse.
• Programmipiirkond hõlmab kõiki Euroopa Liidu
  liikmesriike lisaks Norrale ja Šveitsile.

29
Toetussuunad ja rahastamine

• Programmil on neli toetussuunda
• teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ja
  innovatsiooni tugevdamine
• VKE-de konkurentsivõime suurendamine
• vähese CO2-heitega majandus
• keskkond ja ressursitõhusus.
• Programmi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu
  fondist 426,3 miljoni euroga, millest toetusteks
  eraldatakse 359 miljonit eurot.
• Omafinantseerimise minimaalne määr projektides
  Eesti kasusaajate jaoks on 15 abikõlblikest
  kuludest.

30
Toetussuuna eesmärgid 1

• Toetussuund teadusuuringute, tehnoloogia
  arendamise ja innovatsiooni tugevdamine
  keskendub kahele eesmärgile
• teadus- ja innovatsioonitaristu ning võimekuse
  täiustamine teaduse ja innovatsiooni alase kõrge
  kvaliteedi ning eelkõige Euroopa huvides
  tegutsevate pädevuskeskuste töö edendamise
  valdkonnas
• ärialaste teadusuuringute, innovatsiooni alaste
  investeeringute ja ettevõtete vaheliste
  sünergiate toetamine, toodete ja teenuste
  arendamine klastrite loomine ning innovatsiooni
  soodustamine läbi aruka spetsialiseerumise ja
  võtmetehnoloogiate toetamise, mis põhinevad
  innovatsiooni soodustavatel tegevustel.
• Toetussuuna projektide tulemustena nähakse
  selliste piirkondlike poliitikate ja programmide,
  rakendamise täiustamist, mis toetavad
  piirkondlikes innovatsiooni-ahelates loodavat
  reaalset innovatsiooni meetmetega, mis on seotud
  näiteks uuringukesksete klastrite arendamisega,
  kolme osalejaga koostööprojektide toetamisega
  ning ettevõtjate innovatsioonialasele tegevusega.
  
• Toetussuuna raames antavate toetuste maht on
  kokku 84,4 MEUR.

31
Toetussuuna eesmärgid 2

• Toetussuund väikese ja keskmise suurusega
  ettevõtete konkurentsivõime suurendamine
  keskendub ühele eesmärgile
• väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate
  suutlikkuse toetamine majanduskasvuks
  piirkondlikel, riiklikel ja rahvusvahelistel
  turgudel ning innovatsiooniprotsessides
  osalemisel.
• Toetussuuna projektide tulemustena nähakse
  väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate
  loomisele, arendamisele ja kasvule suunatud
  piirkondlike poliitikate ja programmide
  täiustatud rakendamist, mis toetaksid ettevõtteid
  ka nende arengus, kasvus ning innovatsioonis
  osalemises.
• Toetussuuna raames antavate toetuste maht on
  kokku 84,4 MEUR.

32
Toetussuuna eesmärgid 3

• Toetussuund vähese CO2-heitega majandus
  keskendub ühele eesmärgile
• vähese CO2-heitega strateegiate edendamine kõigil
  territooriumidel, eriti linnapiirkondades ning
  mitmel transpordiliigil põhineva säästliku
  linna-liikuvuse edendamine ja vastavate
  kohanemismeetmete leevendamine.
• Toetussuuna projektide tulemustena nähakse vähese
  CO2-heitega majandusele üleminekut käsitlevate
  piirkonna arendusmeetmete ja programmide,
  eelkõige majanduskasvu ja tööhõivesse
  investeerimise programmide ning vajadusel ka ETK
  eesmärgi programmide elluviimise täiustamist.
  Samuti toetatakse energiatõhususe suurendamist,
  majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimist
  taastuvatest allikatest saadava energia osakaalu
  suurendamist üldises energiaallikate
  kombinatsioonis, taastuvenergia tootmist ja
  jaotamist ennetades seejuures võimalikku
  negatiivset mõju bioloogilisele mitmekesisusele
  või veele ning ettevõtete ja kodumajapidamiste
  energiatarbimisele, liiklusvahendite ja muude
  allikatega seotud kasvuhoonegaaside heitmete
  vähendamist.
• Toetussuuna raames antavate toetuste maht on
  kokku 84,4 MEUR.

33
Toetussuuna eesmärgid 4

• Toetussuund keskkond ja ressursitõhusus
  keskendub ühele eesmärgile
• loodus- ja kultuuripärandi säilitamine,
  kaitsmine, edendamine ja arendamine
• tööstuse toetamine üleminekul ressursitõhusale
  majandusele, loodussäästliku majanduskasvu,
  ökoinnovatsiooni ja keskkonnatoime juhtimise
  edendamine avalikus ja erasektoris.
• Toetussuuna projektide tulemustena nähakse
  piirkondlike looduspärandi, bioloogilisuse
  mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele,
  edendamisele, arendamisele ja kultuuripärandi
  toetamisele suunatud arendusmeetmete ja
  programmide tõhustamist. Samuti toetatakse
  loodussäästlikul majanduskasvul ja
  ökoinnovatsioonil põhinevate regionaalsete
  ressursitõhusale majandusele üleminekut toetavate
  piirkondlike arengupoliitikate ja programmide
  tõhustamist ja keskkonnatoime juhtimise
  parandamist.
• Toetussuuna raames antavate toetuste maht on
  kokku 84,4 MEUR.

34
Rakendamine ja taotlusvoorud

• Programmi korraldusasutus, mille ülesandeid
  täidab Région Nord-Pas de Calais Conseil régional
  ning auditeerivasutus, mille ülesandeid täidab
  Commission Interministérielle de Coordination des
  Contrôles des actions cofinancées par les Fonds
  structurels, asuvad Prantsusmaal.
• Belgias asuva sertifitseerimisasutuse ülesandeid
  täidab Provincie Oost-Vlaanderen. Igapäevaselt
  programmi administreeriv ühine sekretariaat
  paikneb samuti Prantsusmaal (Lilles).
• Esimene taotlusvoor juuni keskpaik juuli
  keskpaik 2015
• (Nõustamine algab märtsist 2015).

35
Abikõlblikud tegevused

• Projekti tegevuste hulka võivad kuuluda
  (mitteammendav loetelu) järgmised abikõlblikud
  tegevused
• koostöötegevused
• pilootinvesteeringud
• tegevuskavade väljatöötamine (kohustuslik)
• piirkondliku innovatsioonitaristu poliitikate
  uurimine ja analüüs
• kohtumised ja tegevused koos kohalike
  sidusrühmadega
• kogemuste vahetamine ja teadlikkuse tõstmine (nt.
  koolitamine, juhendamine, nõustamine,
  e-õppeplatvormide kavandamine jne)
• konverentsid, koolitused, seminarid, töötoad
• tegevuskava tulemuste seire ja analüüs (2.
  etapp)
• katsemeetmed (2. etapp).
• Abikõlblike tegevuste täpsem loetelu on kirjas
  programmijuhendis.

36
Toetatavate tegevuste tüübid

• Piirkondadevahelise koostöö projekti eesmärk on
  täiustada projektis osalevate piirkondlike
  poliitikate rakendamist, toetades kogemuste
  vahetamist ja heade tavade jagamist
  piirkondlikku tähtsust omavate osalejate vahel
  konkreetse eesmärgiga valmistada ette koostööst
  õpitu integreerimist piirkondlikesse poliitikasse
  ning tegevustesse.
• Reeglina koosnevad need projektid kahest etapist
• esimene etapp (1-3 aasta) poliitikaalase
  kogemuse vahetamine ja üksteiselt õpitu
  rakendamiseks valmistumine. Etapi lõpus koostab
  iga partnerpiirkond tegevuskava koostööst õpitu
  integreerimiseks oma piirkondlikku poliitikasse
  ja/või programmi (meetmed, ajakava, tööetapid,
  vastutavad osalejad, kulud (kui on) ja
  rahastamisallikad).
• teine etapp (4-5 aasta) tegevuskava elluviimine,
  ent nende tegevuste reaalset rakendamist ei
  rahastata INTERREG Euroopa programmi vahenditest.
  Programm teostab seiret, kuidas iga partner
  koostatud tegevuskava oma piirkonnas ellu viib.

37
Toetatavate tegevuste tüübid

• Teadusuuringuid, tehnoloogia arengut ja
  innovatsiooni käsitleva poliitika õppeplatvorm
  (platvorm) temaatilised platvormid pakuvad
  tegevusi ja teenuseid kogu regionaalpoliitikas
  osalejate ja sidusrühmade kogukonnale, ennekõike
  neile, kes osalevad majanduskasvu-, tööhõive- ja
  ETK-programmides üle Euroopa. Konsortsium koosneb
  vastava valdkonna teadlastest. Õppeplatvorme
  rahastatakse terve programmiperioodi jooksul.
•  
• Täiendavad üksikasjalikud eeskirjad mõlema etapi
  ja platvormi kohta asuvad programmijuhendis.

38
Abikõlblikud taotlejad ja lisainfo

• Programmi abikõlblikud taotlejad on
• riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi
  institutsioonid ja nende allasutused
• ühtekuuluvuspoliitika rakendusasutused,
  poliitikat kujundavad asutused
• haridus- ja teadusasutused
• mittetulundusühingud, sihtasutused
• avaliku sektoriga võrdsustatud asutused.
• Lisainfo asub INTERREG EUROOPA programmi
  2014-2020 veebilehel www.interreg-europe.eu
• Siseministeeriumi kontaktisik Kadri Jushkin
• kadri.jushkin_at_siseministeerium.ee (612 5106)

39
URBACT III programm 2014-2020

40
Üldinfo

• Eesmärk on edendada Euroopa linnade
  jätkusuutlikku ja integreeritud arengut toetades
  avaliku sektori ja sellega võrdsustatud
  organisatsioonide vahelist koostööd Euroopa Liidu
  liikmesriikidest, Norrast ja Šveitsist.
• Lisaks toetab programm integreeritud linnaarengu
  planeerimisele ja vastavate strateegiate
  rakendamise võimekuse kasvatamisele.
• Programmipiirkond hõlmab kõiki Euroopa Liidu
  liikmesriike lisaks Norrale ja Šveitsile.

41
Toetussuund ja rahastamine

• Programmil on üks toetussuunda
• kohaliku võimekuse suurendamine säästva ja
  integreeritud linnaarengu edendamisel.
• Programmi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu
  fondist 74,3 miljoni euroga, millest toetusteks
  eraldatakse 69,8 miljonit eurot.
• Omafinantseerimise minimaalne määr projektides
  Eesti kasusaajate jaoks on 15 abikõlblikest
  kuludest.
• Programmi raames ei toetata suuremahulisi
  projekte.

42
Toetussuuna eesmärgid 1

• Toetussuund kohaliku võimekuse suurendamine
  säästva ja integreeritud linnaarengu edendamisel
  keskendub 10 eesmärgile, mille hulgast peavad
  projektivõrgustikud mõnele konkreetsele
  valdkonnale keskenduma. Eesmärgid vastavad ELi
  konkurentsivõime strateegia Euroopa 2020
  eesmärkidele.
• Toetussuuna raames võrgustikuprojektidele
  eraldatavatest vahenditest 70 eraldatakse
  järgmisele viiele eesmärgile
• teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni arengu
  tugevdamine
• siire CO2 tõhusa majandusarengu suunas kõigis
  ettevõtlusharudes
• keskkonnakaitse ja ressursitõhusus
• sotsiaalne sidusus ja vaesusega võitlemine
• tööhõive ja tööjõu mobiilsuse edendamine.

43
Toetussuuna eesmärgid 1

• Toetussuuna vahendite ülejäänud 30 puhul on
  linnadel vabamad käed oma võrgustikuprojektide
  temaatiliseks sihistamiseks, kuid need peavad
  haakuma järgmisi viie eesmärgiga
• IKT kasutamise ja ligipääsu parandamine
• väikese ja keskmise suurusega ettevõtete
  konkurentsivõime edendamine
• kliimamuutustega kohandumine ja riskide
  juhtimine
• säästva transpordi ja olulise transporditaristu
  arendamine
• hariduse, oskuste ja elukestva õppe ning hariduse
  infrastruktuuri edendamine säästva ja
  integreeritud linnaarengu vallas.
• Toetussuuna alt on võimalik toetada kolme tüüpi
  koostöövõrgustikke
• linnaarenduse valdkondades kogemuste vahetamise
  ja neist õppimise koostöövõrgustikud
• säästva ja integreeritud linnaarengu kavandamise
  koostöövõrgustikud
• Integreeritud linnaarengu arengukavade
  rakendamise alased koostöövõrgustikud.

44
Rakendamine ja taotlusvoorud

• Programmi rakendusasutused asuvad Prantsusmaal,
  kus korraldus- ja sertifitseerimisasutuse
  ülesandeid täidab Commissariat Général à
  lEgalité des Territoires ning auditeeriva
  asutuse ülesandeid Commission Interministérielle
  de Coordination des Contrôles des Opérations
  cofinancées par les Fonds Européens.
• Igapäevaselt programmi administreeriv ühine
  sekretariaat paikneb samuti Prantsusmaal
  (Île-de-France), mille riiklikuks kontaktpunktiks
  Eestis on Siseministeeriumi regionaalarengu
  osakond.
• Esimene taotlusvoor märts 2015.

45
Abikõlblikud tegevused

• Projekti tegevuste hulka võivad kuuluda
  (mitteammendav loetelu) järgmised abikõlblikud
  tegevused
• kogemuste vahetamine ja teadlikkuse tõstmine (nt.
  koolitamine, juhendamine, nõustamine,
  e-õppeplatvormide kavandamine jne)
• konverentsid, koolitused, seminarid, töötoad (sh.
  õppevisiidid, programmi poolsed koolitused,
  programmi suveülikoolid jne)
• projektidega seotud uuringute ja analüüside
  koostamine
• integreeritud linnaarengu strateegiate,
  arengukavade ja projektivaldkondades kohalike
  tegevuskavade koostamine
• ühised turundustegevused (nt. teadlikkuse
  tõstmine, turundusüritused, külastused, messid,
  reklaam jne)
• kohalike huvigruppide kaasamisüritused
• turuanalüüs, tasuvusuuringud, uuringud.
• Abikõlblike tegevuste täpsem loetelu on kirjas
  programmijuhendis.

46
Abikõlblikud taotlejad ja lisainfo

• Programmi abikõlblikud taotlejad on
• linnad (linnavalitsused, ametid)
• linnaosavalitsused
• funktsionaalsed linnapiirkonnad (üldjuhul peab
  olema mingi juriidiline esindusinstitutsioon ja
  omavalitsuste vaheline koostöövorm või ühine
  haldusvorm)
• regionaalsed ja riiklikud institutsioonid, mille
  põhimääruse või põhikirjaliste tegevuste hulka
  kuuluvad linnaarenguga seonduvad ülesanded
• ülikoolid ja uurimisasutused.
• Lisainfo asub URBACT III programmi 2014-2020
  veebilehel www.urbact.eu
• Siseministeeriumi kontaktisik Eedi Sepp
• eedi.sepp_at_siseministeerium.ee (612 5149)

47
ESPON 2020 programm

48
Üldinfo

• Eesmärk on läbi viia regionaalse suunitlusega
  uuringuid ja analüüse, mis aitavad tõhustada
  Euroopa Liidu regionaalpoliitikat, parandada
  teadmisi Euroopa territoriaalsest terviklikkusest
  ja toetada ELi liikmesriikide planeerimisalast
  koostööd.
• Lisaks toetab programmi Euroopa tasandil
  ruumilise planeerimise ja regionaalarenguga
  tegelevate teadlaste koostöövõrgustike tekkimist
  ja arendamist.
• Programmipiirkond hõlmab kõiki Euroopa Liidu
  liikmesriike lisaks Liechtensteinile, Islandile,
  Norrale ja Šveitsile.

49
Toetussuund ja rahastamine

• Programmil on üks toetussuund
• territoriaalsed andmed, teadmussiire, uuringud,
  instrumendid ja teavitustegevus.
• Programmi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu
  fondist 51,7 miljoni euroga, millest toetusteks
  eraldatakse 41,3 miljonit eurot.
• Omafinantseerimise minimaalne määr projektides
  Eesti kasusaajate jaoks on 15 abikõlblikest
  kuludest.

50
Toetussuuna eesmärgid 1

• Toetussuund territoriaalsed andmed,
  teadmussiire, uuringud, instrumendid ja
  teavitustegevus keskendub viiele eesmärgile
• teostada uuringuid territoriaalsete aspektide
  selgitamiseks ja territoriaalse teadmuse
  jagamiseks
• pakkuda teadmussiiret ja analüütilist tuge
  poliitika kujundusprotsessidele
• edendada Euroopa territoriaalset seirevõrku ja
  territoriaalse analüüsi töövahendeid
• laiendada territoriaalsete analüüside ulatust ja
  kasutuselevõttu
• arendada programmi näol välja konkreetne
  administratiivne tööriist, mis oleks võimeline
  andma professionaalset vajaduspõhist sisendit ja
  erapooletut tuge poliitikaprotsessidesse.
• Toetussuuna projektide tulemustena nähakse
  võrreldava territoriaalse dünaamika alase
  statistika, analüüside ja teabe koostamist kõigi
  struktuurifondide programmide rakendajaile, et
  investeeringuid ja sekkumist paremini suunata
  ning tekitada sünergiat erinevate sektorite
  poliitikate vahel.
• Toetussuuna raames antavate toetuste maht on
  kokku 41,3 MEUR.

51
Rakendamine

• Programmi rakendusasutused asuvad Luksemburgis,
  kus korraldus- ja sertifitseerimisasutuse
  ülesandeid täidab Ministère du Développement
  durable et des Infrastructures ning auditeeriva
  asutuse ülesandeid Ministère des Finances.
• Igapäevaselt programmi administreeriv ühine
  sekretariaat paikneb samuti Luksembourgis. Samuti
  on igas programmis osalevas liikmesriigis
  kontaktpunkt, mille ülesanne on jagada
  liikmesriigis teavet programmi rakendamise kohta.

52
Abikõlblikud tegevused

• Projekti tegevuste hulka võivad kuuluda
  (mitteammendav loetelu) järgmised abikõlblikud
  tegevused
• koostöövõrgustike loomine
• uuringud, publikatsioonid, analüüsid
• kogemuste vahetamine ja teadlikkuse tõstmine (nt.
  koolitamine, juhendamine, nõustamine,
  e-õppeplatvormide kavandamine jne)
• konverentsid, koolitused, seminarid, töötoad
•  
• Programmi tegevused on suunatud laiale
  sihtgrupile nii Euroopa, riikliku kui kohaliku
  tasandi poliitikakujundajatele ja -rakendajatele
  (eriti ühtekuuluvus-poliitika ja planeeringute
  raames) samuti ülikoolidele, akadeemikutele,
  erasektori esindajatele jt.
• Abikõlblike tegevuste täpsem loetelu on kirjas
  programmijuhendis.

53
Abikõlblikud taotlejad ja lisainfo

• Programmi abikõlblikud taotlejad on
• programmi korraldusasutus
• Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus (ETKR)
• Lisainfo asub ESPON 2020 programmi 2014-2020
  veebilehel www.espon.eu
• Siseministeeriumi kontaktisikud Eedi Sepp ja
  Sigrid Soomlais
• eedi.sepp_at_siseministeerium.ee (612 5149)
• Sigrid.soomlais_at_siseministeerium.ee (612 5109)

54
Tänan!
hannes.nagel_at_siseministeerium.ee Uudiskirjaga
liitumine etc_at_siseministeerium.ee