Museograafia

1
Museograafia

• Muuseumitöö

2
ICOMi muuseumide eetikakoodeks (Barcelona 2001)

• On erialase eneseregulatsiooni vahend
• Ei ole seaduste suhtes ülimuslik kuid täidab
  tühimikud
• Tingitud kommertssektori pealetungist (turism
  teenindus äri)

3
Institutsionaalne eetika

• Juhtorganid peavad edendama kõiki muuseumi
  tegevuse aspekte (kogumine säilitamine
  uurimine vahendamine)
• Muuseumil peab olema selge põhikirjaline dokument
  (eesmärgid ülesanded tegevusviisid)
• Muuseumil peab olema läbipaistev ja selge
  rahastamine
• Muuseum peab tagama hooned, mis on kogude
  säilitamiseks turvalised
• Muuseumi juhtkond peab tagama, et siin töötaks
  kvalifitseeritud kaader
• Soovitavad on tugiorganisatsioonid (side
  avalikkusega)
• Moraalne kohustus tegutseda hariduse vallas kuna
  muuseumil on monopol originaalsele
  tõestusmaterjalile
• Muuseum peab olema külastajatele ja uurijatele
  avatud asutus (arvestades turvanõuetega)
• Avalik info peab olema aus, täpne, objektiivne ja
  teaduslikult põhjendatud
• Peab olema kogudepoliitika
• Kogutavate esemete päritolu peab olema selge
  (seaduslik omandamine)
• Välitööd peavad vastama seadusele (eriti
  arheoloogia)
• Kogust väljaarvamine peab olema seaduslik

4
Ametialane käitumine

• Lähtekoht tegemist on ühiskonna varadega (ka
  era-, juriidilise isiku muuseum)
• Eetiline suhtumine museaalidesse (nt inimsäilmed
  isiklikud intiimsed esemed)
• Muuseum on avaliku usalduse objekt
  (informatsiooniga ei tohi manipuleerida)
• Informatsioon peab olema teaduslikult põhjendatud
  muuseum ei ole koht muinasjuttude vestmiseks
  (va teatraliseeritud sündmused, kus osalejaid
  vastavalt ka hoiatatakse)
• Vältima peab huvide konflikti (kollektsionäärid
  ei peaks töötama muuseumis)
• Konfidentsiaalsusnõuete täitmine on väga tähtis
  (tundlik info museaalide annetajate kohta)

5
VILJANDI MUUSEUMI TÖÖTAJAD
Direktor majandus-haldusküsimused personal avalikud suhted
Asedirektor (Teadusdirektor) - numismaatika Faleristika sisuline töö - uurimistööd publikatsioonid ekspositsioon kuraatorite juhendamine ja juhtimine
Peavarahoidja - kunstikogu museaalide arvelevõtmine kogumistöö juhendamine museaalide liikumisega seotud paberitöö
Kuraator/koguhoidja - arhiiv etnograafia loodus/foto raamatukogu museaalide kirjeldamine uurimistöö näitused giiditöö andmesisestus
Konservaator/IT spetsialist säilitamine hoiutingimused konserveerimine restaureerimine IT problemaatika kujundustööd
Muuseumipedagoog/ kuraator ekspositsioon näitused suhtlemine pressiga lasteüritused
Sekretär palgad, ülekanded asutuse juhi abistamine
Kassapidaja piletid meened
Järelvaataja ekspositsioonisaalide valve esialgsed selgitused külastajatele
Koristaja koristamine asutuse siseruumides
Kojamees koristamine jmt väljaspool
6
MUUSEUMIKOGU STRUKTUURVILJANDI MUUSEUMI NÄITE
PÕHJALVM KOGU 130 000

• Muuseumikogu jaguneb alakogudeks
• Alakogud omakorda jagunevad kollektsioonideks,
  mis võivad olla muuseumi sees moodustatud
  kollektsioonida aga ka juba eelnevalt
  süstematiseeritud kollektsioonid.

7
Ajalookogu - VM Aj Museaalid grupeeritakse ja
süstematiseeritakse esemeliikide kaupa edasi
kronoloogiliselt

• Mööbel
• Relvad
• Portselan
• Klaas
• Vimplid
• Pitsatid
• jne

• Mööbel nt barokk pseudostiilid vmt
• Relvad külmrelvad tulirelvad keskaeg, uusaeg,
  I ms, II ms jne

8
Arheoloogiakogu VM Agrupeeritakse ja
süstematiseeritakse kollektsioonide järgi ja siis
kronoloogiliselt

• Kiviaeg
• Pronksiaeg
• Rauaaeg
• Keskaeg
• Varane uusaeg

• Ordulinnus 1878-1879
• Jaani kirik 1989
• Kaablitrassid 2003 jne

9
Numismaatika - VM NSüstematiseeritakse
müntimiskoha ja valitsejate, riigikorra ja
perioodi järgi

• Rooma
• Araabia
• Anglosaksi
• Saksamaa
• Vana-Liivimaa
• Poola
• Venemaa
• Rootsi
• Eesti Vabariik 1918-1940 jne

• Rooma vabariik keisririik Nero, keisririik
  Caligula
• Vana-Liivimaa Tallinn ordumeistrid - Gotthardt
  Kettler
• Rootsi Stockholm Gustav Adolf
• Venemaa Moskva Ivan IV

10
Etnograafiakogu VM Esüstematiseeritakse
ajaloolis-geograafiliselt e kihelkondlikult
edasi funktsioonide järgi

• Rahvarõivad
• Majariistad
• Ehted
• Mööbel
• Tööriistad

• Põhja-Viljandimaa (Suure-Jaani Kolga-Jaani
  Põltsamaa Kõpu jt)
• Mulgimaa (Karksi Helme jt)
• Viljandi linn

11
VM KOGU KOOSSEIS

• PÕHIKOGU
• Museaalid, mis on muuseumi profiilile vastavad,
  mis on algupärased ja millel on teaduslik,
  ajalooline või kunstiline väärtus

• ABIKOGU
• Materjalid, mis on valmistatud teadustöö,
  eksponeerimise või teabetöö vajadusteks (koopiad
  peamiselt)
• Originaalmaterjalide dublikaadid (esemed, mida on
  massiliselt - vaskmündid nt)
• Muud abistava iseloomuga materjalid (vitriin)

12
Arvelevõtt muuseumis toimub kahes etapis

• Sissetulevate museaalide esmane arvestamine -
  vastuvõtuakti koostamine ja vormistamine ning
  sissekande tegemine tulmeraamatusse teostajaks
  on peavarahoidja
• Arvele võetud museaali teaduslik kirjeldamine e
  inventeerimine teostajaks kuraator-koguhoidja
  (suuremates muuseumides need ametikohad eraldi)

13
ESEME ESIALGNE VASTUVÕTT MUUSEUMI KOGUSSE

• Dokumendid - Vastuvõtuakt, Tulmeraamat (ajaloos
  ka korjeraamat)
• Teostaja - Peavarahoidja
• Tähendus - juriidilise staatuse muutumine
  (esemest saab museaal ja see läheb üle muuseumi
  käsutusse) olemusliku staatuse muutumine (ese
  kaotab tarbimisväärtuse, selle funktsiooni,
  milleks ta oli loodud)
• Vajalik on objekti indekseerida nii, et temaga
  seotud kirje oleks teiste hulgast eraldatav et
  see oleks tuvastatav

14
VASTUVÕTUAKT

• Muuseumi nimi
• Akti koostamise koht ja kuupäev
• Vastuvõtja nimi ja ametikoht
• Üleandja täpsed andmed
• Märge ajutiseks või alaliseks võtmise kohta
• Museaalide loetelu, lühikirjeldused
• Ostu korral hind ja ostukomisjoni allkirjad
• Üleandja ja vastuvõtja allkirjad
• Tulmenumber (jooksvalt vaatamata esemeliigile vm)

15
Korjeraamat 1941
16
Vastuvõtuakt 1951
17
Vastuvõtuakt 1985
18
KARTOTEEGIKAART

• Vähemalt üks kaart täidetakse peavarahoidja
  poolt, edasi süstematiseerimise käigus täidavad
  ja täiendavad ka kuraatorid ning koguhoidjad.
• Erinevates kogudes on kaartidele nõuded erinevad
  - aga üldiselt sama, mis tulmeraamatus samas
  peaks olema juba teadusliku inventeerimise osa

19
KARTOTEEGIKAART VM N
20
KARTOTEEGIKAART VM F
21
KARTOTEEGIKAART VM Aj
22
TULMERAAMAT

• Võib nimetada ka muuseumi pearaamatuks. Selle
  dokumendiga on kõik seotud. TR kadumine on
  sisuliselt süsteemi katastroof
• Museaali peanumber
• Esialgne nimetus
• Kui on inventeeritud, siis ka täielik number
• Esialgsed mõõdud, vajadusel ka lühikirjeldus
• Legend kellelt saadud, aadress jm
• VVA nr vastuvõtu kuupäev

23
DITMARI MUUSEUMI KATALOOG
24
TULMERAAMAT 1933-1941
25
NUMMERDAMINESigneerimine

• VM - muuseumi lühend üle riigi VaM Valga muuseum
• VM 150 - st, et on Viljandi Muuseumis arvel 150.
  vastuvõetud esemena. Peanumbrid jooksevad läbi
  aegade. Meil tegelikult 1936. aastast alates
• VM 150 Aj - st, et museaal on määratud
  (pvhteadur) alakogusse
• VM 150 Aj 305 - st, et museaal on ka kirjeldatud
  ja ajalookogus jooksvalt 305. museaalina
• Kui on rohkem kui üks ese siis Lisanumbrid
• Nt VM 1501-6 Aj 305 1,2 (nt 150. tulme alt läks
  osa museaalidest fotokogusse F 65 1-4)
• Kui ese tuleb tükikaupa või komplektina (killud
  serviis) VM 150/1-5 - nr 1 all on nt teekann, 2-5
  all aga tassid

26
NUMMERDAMISE REEGLID

• Vähenähtavasse kohta
• Üheliigilistele esemetele samasse kohta
• Tagaküljele (esemed, millel need küljed olemas
  on)
• Väikestel esemetel alläärele, suurtel ülaserva
• Võimalikult väike kuid loetav
• Detailid on vaja nummerdada eraldi (!)
• Vanad numbrid peab kindlasti eemaldama

27
NUMMERDAMINEMaterjalide kaupa

• Puu, metall, klaas, keraamika, luu, portselan
  õlivärv, veekindlad markerid, tintenpenid)
• Tekstiil kindlasti kasutada puuvillasest
  riidest numbrilappi pliiats marker of laundry
  lapp märgistatakse ja siis õmmeldakse pahupoolele
  õmbluse külge
• Nahk arhiivitušš, märgistustint
• Negatiivid märgistustindiga emulsiooni
  vastaspoolele
• Fotod tagaküljele grafiitpliiats (pehme)
• Graafika tagaküljele grafiitpliiatsiga
  kasutada ei tohi pastapliiatseid
• Maal raamile paberetiketile ja liimiga
  tagaküljele.

28
TEADUSLIK INVENTEERIMINE JA KIRJELDAMINE

• Teaduslik inventeerimine on muuseumikogu
  arvestamise teine põhietapp
• Inventeerimist teostavad teadusdirektor ja
  teaduslikud töötajad
• Inventeerimisele peab eelnema muuseumi põhifondi
  süstematiseerimise skeemi väljatöötamine
• Muuseumimaterjalid liigitatakse lähtudes nende
  põhitunnustest, muuseumi profiilist ja
  vajadustest
• Kõigi materjaliliikide jaoks peetakse eraldi
  inventariraamatut (arvestust)
• Väärismetallist esemed inventeeritakse (eseme
  liigist olenemata) ka väärismetalli
  inventariraamatus
• Igal muuseumimaterjali liigil ning seega ka
  vastaval inventariraamatu tüübil on oma siffer.
  Näiteks fotodel - F, etnograafilisel kogul - E,
  ajaloolisel kogul - Aj, arheoloogilisel kogul
  Ar , jne

29
ETTEVALMISTUSED INVENTEERIMISEKS

• Kirjanduse läbitöötamine (üldiselt kitsamale)
• Mõistete süsteem
• Tüpoloogiad üldkasutatavad süsteemid
• Materjalid
• Internet
• Usaldusväärsus
• Alati valida kõige hilisemad teadaolevad allikad

30
Esemete inventeerimisel peavad kajastuma
järgmised andmed

• Inventeerimise kuupäev ja inventeerija nimi
• Viide vastuvõtuaktile
• Eseme nimetus (kirjakeelne, murdekeelne,
  teaduslik)
• Eseme väline kirjeldus, mis peab olema piisavalt
  täpne, et selle järgi oleks võimalik eset ära
  tunda.
• Materjal, millest ese valmistatud on
• Templid, sildid, meistrimärgid, kirjutised esemel
  (vajadusel lisada joonised)
• Mõõdud
• Esemega liituv informatsioon- valmistaja/kasutaja,
  valmistamise/kasutamise aeg ja koht,
  valmistamistehnika. Vajadusel ka eelloetletuga
  seonduv lisateave konkreetse ajaloolise tausta
  kohta.
• Kirjandus, mida on kaustatud eseme dateerimisel
  või määramisel, publikatsioonid eseme kohta.

31
Esemete inventeerimisel peavad kajastuma
järgmised andmed

• Säilivus. Eseme säilivuse kohta antakse
  üldhinnang ja pannakse kõik esinevad defektid.
• Märkused eseme restaureerimise või põhifondist
  kustutamise kohta koos viitega algdokumendile.
• Eseme põhifondist kustutamisel on keelatud tema
  inventarinumbrit kasutada teise eseme
  inventeerimise tähistamisel .
• Ruumi peab jätma ka peale inventeerimist selgunud
  eriti olulise täiendava informatsiooni jaoks.
• Fotode inventeerimisel peavad kajastama kõik
  andmed jäädvustatud isikute ja sündmuste kohta,
  koos kujutise lühikirjeldusega.

32
INVENTARIRAAMAT
33
INVENTARIRAAMAT
34
SÄILITAMINE JA HOOLDAMINEPuit

• stabiilne niiskus ja temperatuur
• optimaalne 5055 vahemik 4060
• vähene niiskus lõhed ja praod liigne koos
  soojusega hallitus
• temperatuur hoidlates 18, värvimata puit
  kannatab hästi madalaid temperatuure
• vältida õhusaastatust (vääveldioksiid,
  lämmastikühendid)
• valgustid ei tohi olla liiga lähedal infrap. e
  soojuskiirguse pärast
• töödeldud puit kannatab valgust vähem (150 lx)
  kui töötlemata puit (300 lx)
• viimistlemata puitu ei tohi hakata lakkima ja
  värvima! piirdume ainult tolmu puhastamisega
• lakid ja värvid ei taha niiskust ega kuumust
• spoon jäta spetsialistide hooleks

35
SÄILITAMINE JA HOOLDAMINETekstiil

• väga õrn esemegrupp, tavaliselt väga ära pakitud
• puhastatakse ainult tolmust ja lahtisest
  mustusest (tuulutamine, pehmekarvaline pintsel,
  tolmuimeja)
• vältida pinnakahjustusi
• tikandeid ei tohi hõõruda
• tolmuimeja puhul katta museaal hõreda riidega
• pesemisel tuleb olla väga ettevaatlik
  looduslikud värvi lahustuvad kergelt ei ole
  kohustuslik protsess (teinekord vajalik aga
  eksponeerimiseks)
• vältima peab tekstiilide omavahelist kokkupuudet,
  kilekotte
• võimalikult vähe kokku murda
• pakkimiseks happevaba paber, puuvillane riie
• soovitav on suuremaid tekstiile rullida kasutades
  puuvillast riiet või happevaba paberit
• temperatuur - 18 niiskus 55

36
SÄILITAMINE JA HOOLDAMINE

• Metallid
• kõige ohtlikum on suhtelise niiskuse tase üle
  7580 peaks olema alla 40
• võimalikult vähe peaks olema tolmu (kiirendab
  korrosiooni)
• temperatuurikõikumised tähendavad kondentsvett!
• metallist museaale peaks puutuma vaid kinnastatud
  käega
• valgus eriti ei mõjuta
• Paber
• stabiilsed režiimid 18, 50-55, 50lx
• mapid, happevabad karbid
• Nahk
• eriline tähelepanu arheoloogilistele
  nahaleidudele konserveeritakse juba välitööde
  ajal (polüetüleenkotti, et säilitada niiskus)
• kiiresti konserveerida

37
MIKROKLIIMA

• Rusikareegel - kõige olulisem on stabiilne
  mikrokliima, st et kõikumine oleks võimalikult
  väike (ka juhul kui mikrokliima ise ei vasta
  normatiividele).
• Kõige rohkem kõigub protsentuaalselt kütmata
  perioodil - väljapääs oleks kliimaseade, kuid see
  on liiga kallis.
• Õhuniiskus ja -temperatuur
• alla 60 - hallituste areng takistatud
• 55 - hallitus kuivab
• üle 70 (20C) - algab hallituse paljunemine
• alla 10C - putukad ei paljune
• samas !! 55 väiksema niiskuse juures võib alata
  materjalis endas oleva vee aurustumine - siit
  deformatsioon

38
PROFÜLAKTILISED TÖÖD HOIDLAS

• pidev tolmu eemaldamine tolmuimejaga
• igal kevadel ja sügisel pisteline eksponaatide
  kontroll
• kontrollida putukafauna ilmumist hoidlasse
• niiskuse kontroll (konservaator)