Majandusarvestuse alused

1
Majandusarvestuse alused

• 2013/2014 Tartu Kutsehariduskeskus

2
Majandusarvestuse. accouting, e. Rechnungswesen

• on süsteem, mille koostisosaks on
• - finantsarvestus ( raamatupidamine)
• - kuluarvestus
• - juhtimisarvestus
• - finantsanalüüs
• - eelarvestus
• - audiitorkontroll, sisekontroll
• - maksude arvestus

3
Kellele vaja majandusarvestust?Info
ettevõttevälised kasutajad

• Aktsionärid, tulevased aktsionärid, konsultandid
  finantsanalüütikud, investeerimisfirmad.
• Kas firma on atraktiivne omanikele, kas
  tulevikus firma võib muutuda tulutoovaks või
  hoopis muutub olukord halvemaks? Kas firma on
  võimeline tootma soovitud kasumit?
• Kreeditorid. Kas firma on võimeline laenu tagasi
  maksma tähtaegselt? Kas firma on võimeline maksma
  ka intresse?

4
Kellele vaja majandusarvestust?Info
ettevõttevälised kasutajad

• Töötajad. Kas firma on võimeline maksma
  tulevikus rohkem? Kas firma on võimeline maksma
  töötasusid õigeaegselt?
• Kliendid. Kas firma on võimeline müüma
  kokku-lepitud mahus, hinnaga, maksetähtajaga?
• Valitsus. Kas firmad on võimelised tootma
  piisavalt lisaväärtust investeeringuteks?
• Kas firmad on võimelid kandma maksu-koormust?
  Kas maksud on tasutud õigesti?

5
Info ettevõttesisesed kasutajad(otsuste
tegemiseks)

• Finantsotsustes kui palju ja millise
  struktuuriga vajab firma kapitali laenukapital
  ja omakapital
• Ressursside paigutamine millises koguses ja
  kuhu investeerida.
• Tootmisotsustes millist toodet toota, millisel
  moel ja millal.
• Turundusotsused Müügihindade kehtestamine,
  reklaamieelarvete koostamine, millisele turule
  suunduda ja kuid

6
Kuluarvestus ja juhtimisarvestus

• Kuluarvestus ühendab endas finants- ja
  juhtimisarvestust.
• Kuluarvestus jälgib kulude kajastamist
  ettevõtte finants-arvestuse protsessis
  (raamatupidamine, aruanded jne) ja samuti kulude
  kogumist, süstematiseerimist ja analüüsimist
  juhtimisarvestuse protsessis (omahinna
  kalkuleerimine, hinnakujundus jne.).

7
Kulude juhtimine (cost management)

• Kulude juhtimine on eesmärkidele ja
  tulemuslikkusele suunatud mõttelaadist lähtuv
  eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil
  kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku
  finants- ja muu infoga.
• Kulude juhtimine sunnib otsima uusi võimalusi,
  et aidata organisatsioonil langetada õigeid
  otsuseid ja luua erinevatele huvigruppidele,
  suuremat väärtust madalamate kuludega.

8
Kulude juhtimine (cost management)

• Kulude juhtimine organisatsioonis on vajalik
• strateegiate väljatöötamiseks ja strateegiliste
  eesmärkide saavutamiseks,
• kasumlikkuse suurendamiseks,
• planeerimiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks,
• kulu-tulemus seoste kindlakstegemiseks,
• aruandluse koostamiseks,
• muude organisatsioonile pandud kohustuste
  täitmiseks.

9
Kuluarvestussüsteemi 3 komponenti
Kululiigid Kuluarvestus peab selgitama, millised kulud esinevad ettevõttes. Seotud kulude registreerimise ja hindamisega Kulukohad Millistes ettevõtte struktuuri või tegevusportsessi osades kululiigid tekivad. Keskne probleem üldkulude jaotumine kulukohtade lõikes Kulukandjad Millises mahus on erinevate arvestusobjektide tarvis tehtud kulusid? Võimaldab võrrelda erinevate arvestusobjektide tulemusi
10
Muutuv- ja püsikulud

• Muutuvkulud muutuvad koos tegevuse mahu
  muutumisega otsene materjalikulu, tükitööliste
  palk, tehnoloogilise energia kulu, kütusekulu
  transpordis jt.

• Püsikulud jäävad teatud ajaperioodi vältel
  erinevate tegevusmahtude puhul muutumatuks
  hoonete amortisatsioon, administratiivkulud,
  rendikulud jt.

11
Ülesanne

• Külalistemaja püsikulud on 1000 kuus.
• Muutuvkulud (toitlustamine, pesu) on 20.
  külalise kohta.
• Millised on tegevuse kogukulud ja ühe külastaja
  vastuvõtukulud 50, 75 ja 100 külalise puhul?
• Koostage tulemuste kohta graafikud (kogu
  muutuvkulu, ühiku muutuvkulu, kogu püsikulu,
  ühiku püsikulu), kus x-teljel on külastajate arv
  ja y-teljel kulud

12
Ülesande lahendus
Külaliste arv Püsiku lu Muutuvkulu Kogu-kulu Muutuv-kulu ühiku kohta Püsikulu ühiku kohta Ühiku kulu kokku
50
75
100
13
Tasuvuspunkt e kasumilävi

• e kulude katmise piir on see müügimaht üle mille
  hakkab ettevõtte saama kasumit.
• Kasum Tulud - Kulud
• Kasum Tulud -(PüsikuludMuutuvkulud)
• Tasuvuspunktis kasum 0
• a) 0 Tulud Püsikulud Muutuvkulud

14
Eelarvestamine (1)

• Eelarve (budget) on kavandatavate tegevuste
  (plaanide) ja oodatavate tulemuste esitus
  rahalises väljenduses.
• Eelarvestamisel on oluline roll kogu
  organisatsiooni planeerimisprotsessis, sest just
  eelarvete abil mõtestatakse lahti ja
  täpsustatakse strateegiaid ning nende
  elluviimiseks vajalikke ressursse ja
  tegevusi.Tekib võrdlusbaas tegelike tulemuste
  hindamiseks ning võrdlevanalüüsiks .

15
Eelarvestamine (2)

• Tegevusperioodi lõpus kasutatakse eelarvet
  tulemuslikkuse hindamisel.
• Eelarve koostamiseks (budgeting) nimetatakse
  eelarve koostamise protsessis tehtavaid tegevusi.
  Eelarve koostamisel kasutatavad protseduurid ja
  tegevused moodustavad eelarvestamissüsteemi
  (budgeting system).
• Eelarvestamise protsessis on oluline tähtsus
  prognoosimisel ja eelarve projektide koostamisel

16
Eelarvestamine (3)

• Prognoose liigitatakse järgmiselt
• lühiajalised kuni 1 aasta
• keskmised 1-5 aastat
• pikaajalised 3-15 aastat.
• Eelarve ja prognoos on paljuski erinevad.
  Eelarve eeldab, et sooritatavad tegevused
  vastaksid eelarves ettenähtutele ja aitaksid
  saavutada eesmärgiks seatud tulemusi. Prognoos
  püüab ette aimata, mis tulevikus toimub. Kõikides
  eelarvetes on prognoosimise elemente.

17
Eelarvestamine (4)

• Terminoloogiliselt on otstarbekas nimetada
  eelarveprotsessis koostatavaid eelarveid seni
  prognoosiks/projektiks, kuni need on
  eel-arve(te)na vastu võetud. Nt. niikaua, kui
  eelarve on vastava otsustaja poolt kinnitamata,
  nimetatakse seda prognoosiks ja pärast
  kinnitamist juba eelarveks.
• Eelarve koostamiseks kaks põhilist meetodit -
  traditsiooniline ehk baasiline eelarvestamine
  ning nullbaasiga (null-baasist lähtuv)
  eelarvestamine.

18
Audiitorkontroll

• Auditeerimine on raamatupidamisaruande
  kontrollimine ja sellele hinnangu andmine
  Audiitortegevuse seadusest lähtudes.
  Auditeerimise õigus on audiitoril.
• Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik
  igale aktsiaseltsile, riigiraamatupidamiskohustusl
  asele, kohaliku omavalitsuse üksusele,
  avalik-õiguslikule juriidilisele isikule,
  sihtasutusele ja riigieelarvest eraldist saavale
  erakonnale.

19
Auditi kohustus (1)

• Raamatupidamise aastaaruande audit onkohustuslik
  raamatupidamiskohustuslasele, kelle
  raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta
  näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid
  tingimusi
• 1) müügitulu või tulu 2 000 000 eurot2) varad
  bilansipäeva seisuga kokku 1 000 000 eurot3)
  keskmine töötajate arv 30 inimest.

20
Auditi kohustus (2)

• Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik
  raamatupidamiskohustuslasele, kelle
  raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta
  näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid
  tingimusi
• 1) müügitulu või tulu 6 000 000 eurot2) varad
  bilansipäeva seisuga kokku 3 000 000 eurot3)
  keskmine töötajate arv 90 inimest.

21
Ülevaatuse kohustus (1)

• Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus on
  kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle
  raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta
  näitajatest vähemalt kaks ületab alljärgnevaid
  tingimusi
• 1) müügitulu või tulu 1 000 000 eurot2) varad
  bilansipäeva seisuga kokku 500 000 eurot3)
  keskmine töötajate arv 15 inimest.

22
Ülevaatuse kohustus (2)

• Raamatupidamiskohustuslasele, kelle
  raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta
  näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid
  tingimusi1) müügitulu või tulu 3 000 000
  eurot2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 500
  000 eurot3) keskmine töötajate arv 45 inimest.
• Kohustusliku ülevaatuse võib asendada auditiga.

23
Maksuarvestus

• Kasulikud lingid
• www.riigiteataja.ee
• www.emta.ee
• www.finance.ee
• www.raamatupidaja.ee
• www.maksumaksjad.ee

24
Maksud millal?

• Maksud on sama vanad kui on inimkond.
• Maksuks võib pidada annetusi jumalale, et vältida
  ja säästa ennast nende vihast või kingitused
  võimsatele ja vägevatele, olgu selleks siis
  väepealikud, kuningad ja miks mitte kasvõi pruudi
  isa.
• Üheks varasemaks laiemalt tuntud maksuks oli
  keiser Vespasianuse poolt Roomas esimese
  aastatuhande 70-ndal aastal kehtestatud maks
  avalikele käimlatele

25
Maksustamise eesmärk

• Maksudel on mitmeid eesmärke ning otseseid ja
  kaudseid kõrvalmõjusid maksumaksja suhtes. Seda
  nimetatakse maksuterminoloogias ka maksude
• - koormamisfunktsiooniks (nt koguda raha
  riigieelarvesse)
• - kujundamisfunktsiooniks (nt mõjutada käitumist
  või tarbimist)
• Maksusaladuseks on mis tahes maksukohustuslast
  puudutav teave

26
Maksusüsteemi kujunemine

• F.D.Roosevelt Maksud on lõiv, mida isikud
  tasuvad privileegi eest olla organiseerunud
  ühiskonna liige
• Maksustamine on riigis asuvatelt ja selle
  teenuseid tarbivatelt inimestelt osa nendele
  laekuva tulu või nende omanduses oleva rikkuse
  äravõtmine eesmärgiga katta ühiskondliku elu
  organiseerimisega seotud kulusid
• Maksusüsteem kujunes osalt juba vanaajal.
  Maksukogujad olid nii muistses Egiptuses, Kreekas
  kui Babüloonias, samuti maiade riigis

27
Kohalikud maksud

• Kehtestatakse kohaliku omavalitsuse poolt ning
  kehtivad ainult nende territooriumil.
• Aluseks on valla või linnavolikogu poolt
  vastuvõetud määrus, mis kehtestab kõik
  maksukogumiseks vajalikud regulatsioonid
• Müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja
  tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks,
  loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu.
• Kehtestatud on ainult osa nendest maksudest ning
  kaugeltki mitte kõikide kohalike omavalitsuste
  territooriumil.

28
Riiklikud maksud

• Riikliku maksu kehtestab Riigikogu
  maksuseadusega, mis sätestavad selle nimetuse,
  maksubaasi, -määra, -soodustused, maksusumma
  arvutamise ja tasumise korra, laekumise koha ja
  tähtajad.
• Riiklikud maksud on tulumaks, sotsiaalmaks,
  maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks,
  aktsiisid ja raskeveokimaks

29
Maksud (1)

• Palgaga seotud maksud
• Töövõtjalt (2013)
• 1) tulumaks (21.X summalt)
• 2) töötuskindlustusmakse (2 )
• 3)vajadusel pensionikindl(2 või 3)
• Tööandja maksab
• 1) 33 sotsiaalkindlustusmaksu
• 2) 1 töötuskindlustusmaksu

30
Maksud (2)

• Ülesanne
• Teha töötaja Kallele töötasuarvestus, kui tema
  töölepingujärgne töötasu X kuul oli 1000 (2013)
  ja lisatasu (preemia) 100
• Sündinud 1984 aastal, esitatud tööandjale
  avaldus tulumaksuvaba miinimumi rakendamise kohta
  ja olemas leping pensionikindlustuse osas.
• 1) töötuskindlustusmakse ........
• (2) pensionikindl ...........
• 3) summa, millest arvestatakse TM....
• TM P.s SM? Ja tööandaja TKM...

31
Finantsarvestus

• Finantsarvestuse infosüsteem on arvestuse
  infosüsteemi see osa, mille eesmärgiks on koguda
  ettevõtte majandustehingute andmestik reeglite
  järgi, mis võimaldaks majandusaasta lõpus
  koostada raamatupidamisregulatsioonidele
  (Raamatupidamise seadus, Rahvusvahelised
  Finantsaruandluse Standardid (IFRS)) vastav
  raamatupidamise aastaaruanne.

32
Raamatupidamise seadus (1)

• Raamatupidamiskohustuslaseks on
• riik
• juriidiline isik
• FIE
• omavalitsuse üksus
• filiaal
• Vabariigis korraldab raamatupidamist
  Raamatupidamise Toimkond

33
Raamatupidamise seadus (2)Raamatupidamine
rangelt dokumentaalne

• Raamatupidamise algdokument... tõend, millel
  peavad olema järgmised andmed1) dokumendi
  nimetus ja number2) koostamise kuupäev3)
  tehingu majanduslik sisu4) tehingu arvnäitajad
  (kogus, hind, summa)5) tehingu osapoolte
  nimed6) tehingu osapoolte asu- või elukoha
  aadressid7)...esindava isiku allkiri
  (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad)
  majandustehingu toimumist8) vastava
  raamatupidamiskirjendi jrk. nr.

34
Raamatupidamise seadus (3)

• Ettevõte on kohustatud kõiki majandus-tehinguid
  dokumenteerima (algdok.) ning kirjendama
  raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul
  pärast tehingu toimumist nii, et oleks tagatud
  aruannete tähtaegne esitamine.
• Raamatupidamisregistreid võib vormistada1)
  käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena2)
  kirjalikku taasesitust võimaldaval infokandjal
• Aldokum, registreid peab säilitama seitse aastat,
  alates vastava majandusaasta lõpust.

35
Raamatupidamise seadus (4)

• Kassapõhine arvestus on majandus-tehingute
  kajastamine vastavalt nendega seotud raha
  laekumisele,väljamaksmisele.
• Tekkepõhine arvestus on tehingute kajastamine
  vastavalt majandus-tehingu  toimumisele,
  sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on
  laekunud või välja makstud

36
Raamatupidamise seadus (5)Rp. sise-eeskirjad

• Rp.kohustuslane on kohustatud koostama
  raamatu-pidamise sise-eeskirja, mis kehtestab
  kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega,
  reguleerib maj.tehingute dokumenteerimist ja
  kirjendamist, algdokumentide käivet ja
  säilita-mist, rp.registrite pidamist, tulude ja
  kulude kajastamist kasumiaruandes, varade ja
  kohus-tuste inventeerimist, kasutatavaid
  arvestuspõhi-mõtteid ja informatsiooni
  esitusviisi, aruannete koostamise korda,
  arvutitarkvara kasutamist

37
Raamatupidamise seadus (6)Mõisted

• Vara, kohustused ja omakapital
• Iseloomustavad ettevõtte finantsseisundit
• Valem.........................................
• Tulu, kulu ja kasum
• Iseloomustavad ettev. Majandustulemust
• Valem...........................................
• Kaks raamatupidamistava Eesti hea
  raama-tupidamistava ja rahvusvahlistel
  finantsaruand-luse standarditel põhinev
  (bösiettev., krediidi..)

38
Majandusaasta aruanne

• Majandusaasta 12 kuud (erand. mitte üle 18)
• Majandus/a aruanne (aega teha 6kuud)koosneb
• Raamatupidamise aastaarunne
• Tegevusaruanne
• millele lisanduvad
• Audiitorkontrolli järeldusotsus
• Kasumijaotuse ettepanek (äriühingute puhul)

39
Raamatupidamise aastaaruanne

• koosneb
• Põhiaruanne
• Bilanss
• Kasumiaruanne
• Rahavoogude aruanne
• Omakapitali muutuste aruanne ja
• Lisad

40
Bilanss (1)

• Kajastab teatud kp seisuga ettevõtte
  finantsseisundit, s.o vara, kohustusi ja
  omakapitali.
• Eesti hea raamatupidamistava rakendamisel
  lähtuda seaduse lisas toodud bilansiskeemist
• (vt kirjete selgitus)
• Lähtudes arusaadavuse printsiibist võib kirjeid
  täiendavalt liigitada, lisada uusi kirjeid.
• Rp kohustuslase asutamisel koostatakse
  algbilanss (seis enne maj.tegevuse algust),
  lõppemisel - lõppbilanss.

41
Bilanss (2)
AKTIVA e varad (nende paigutus) PASSIVA e kohustused ja omakapital (varade moodust. allikad)
KÄIBEVARAD Raha, lühiajalised väärtpaberid ja nõuded, varud..... PÕHIVARAD Pikaajalised finantsinvest, kinnisvarainvesteeringud materiaalne pv, immater pv LÜHIAJALIS. KOHUST. Võlad tarnijatele, ostjate ettemaks, maksuvõlad, võlad töövõtjatele jm PIKAAJALISED KOHUST Pikaajal.pangalaen.... OMAKAPITAL Põhikapital, reservid, kasum...
42
Muudatused bilansis majandustehingute mõjul, neli
võimalust (1)

• Enne tehingute algust eeldame bilansi summat
  5000 (tuhandetes)
• A 5000 ja P 5000
• I. A kirje suureneb
• ja A kirje väheneb samas summas. Näiteks
  ostetud sularaha,400 euro eest materjali. Siit
• A-s Varude all Materjal 400 ja Raha 400
• A ....... ja P .......

43
Muudatused bilansis majandustehingute mõjul, neli
võimalust (2)

• II P kirje suureneb ja P kirje väheneb samas
  summas. Näiteks eraldatud aruandeaasta kasumist
  kohustuslikku reservi 300. P-s Kohustuslik reserv
  300 ja Aruandeaasta kasum 300. Siit
• A ................ ja P
  ..................
• III A ja P samas summas. Näiteks
  saadud lühiajalist pangalaenu 1000.
• A Raha 1000 ja P Lühiajalised laenud 1000
• A .................. ja P
  .......................

44
Muudatused bilansis majandustehingute mõjul, neli
võimalust (3)

• IV Üks A kirje ja teine P kirje samas summas
• Näiteks makstud tagasi lühiajal. pangalaenu 200
• A Raha 200 ja P Lühiajal. laenud 200, siis
• A ................ ja P
  ...................
• Kuidas muutuvad/ ei muutu bilansisummad peale
  I II III ja IV muutuse võimalust?

45
Näide

• Härra Pops asutas firma (osaühingu), avas panga-
• konto ja üüris bürooruumid .
• Tehingud jaanuar 2013
• 1.Osakapitali sissemaks 2 500
• 2.Sularahas eest 300 ostetud kontoritarbeid
• 3.Ostetud arvega arvuti, hind 1 000
• 4.Tasutud jaanuari üüriarveid 240
• 5.Arvestati ja maksti palka 20 00
• 6.Konsultatsiooniteenuste eest laekus 1 800

46
Rahavoogude aruanne

• Rahavoogude aruandes kajastatakse
  raamatupidamis-kohustuslase aruandeperioodi
  laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt
  nende eesmärgile
• äritegevuse
• investeerimistegevus põhivarade ja muude
  investeeringute soetamine ja müük
• finantseerimistegevus muutuvad ettevõtte
  omakapital või laenude koosseisud või suurus.

47
Raha- e kassavoogude prognoosi koostamine

• Koostatakse kassapõhiselt (laekuvate ja
  väljamakstavate rahasummade vahena)
• Koostatakse igakuiselt, võttes arvesse kõik
  maksetingimused. Ül koostada rahavood...
• Prognoos näitab ettevõtte tegevuse,
  investeeringute ja finantsoperatsioonide mõju
  rahakäibele ja ettevõtte rahavajadust.
• Ei ole olemas ainuõiget kassaprognoosi skeemi
  kõigile, soovitav vajadusel vaadata EAS näide
• NB! Amortisatsioonisumma ei ole rahakulu!

48
Kasumiaruanne (1)

• Kasumiaruanne kajastab aruandeperioodi
  majandus-tulemust e. tulusid, kulusid ja kasumit
  (või kahjumit)
• Rp.kohustuslane peab oma aruandes kasutama ühte
  kahest lubatud kasumiaruandeskeemist.
• Skeem 1 ärikulud on liigendatud lähtudes kulude
  olemusest näit materjalikulu, palgakulu...
• Skeem 2 ärikulud on jagatud lähtudes kulude
  funktsioonist ettevõttes (näit müüdud toodete
  maksumus, turustuskulud, üldhalduskulud
• Vt. Kasumiaruande skeem

49
Kasumiaruanne (2)

• Kasumiaruandes kajastub tekkepõhine kasum.
• Tulud-kulud kajastatakse (skeemis 1)
• 1. Äritegevusega seotud (müügitulu e käive,
  muu äritulu, materjalikulu, tööjõukulu,
  amortisatsioonikulu jm)
• 2. Finantstegevusest tulenevad (intressikulud,
  fin.tulud/kulud... aktsiatelt, valuutakursimuutus-
  test, jm).
• Ülesanne koostada kasumiaruanne

50
Rp seadus Majandustehingute dokumenteerimine

• MAJANDUSSÜNDMUS
• Majandustehing selle tagajärjel muutub
  midagi rp.kohustuslase varade, kohustuste või
  omkapitali koosseisus.
• Kõik tehingud tuleb dokumenteerida ja
  kirjendada.
• Kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel
• Kirjend peab sisaldama.....(vt rp. seadus).
• Iga kirjendi aluseks algdokument või nende
  põhjal
• koostatud koonddokument. Rekvisiidid vt. rp.
  seadusest (dokum nimetus, number, koostam.koht

51
Rp seadus Kontoplaan ja rp.registrid

• Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani
  (kontode loetelu) Raamatupidamisregistrid peavad
  võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud
  majandus-tehingutest kontode kaupa
  kronoloogilises järjekorras (süstemaatilised,
  kronoloogilised registrid
• Paranduste tegemine ei kustuta, õiendiga
  parandus, paranduslausend, storno kanne, jne

52
Kontode liigid

• Kontoplaan raamatupididamise sise-eeskirjades
• Bilansikontod
• Aktva ja passiva kontraaktiva ja passiva...
• Kasumiaruande kontod tulude ja kulude....
• Tulemuskontod s.o tulude-kulude koond...
• Sünteetilised (rahaliselt) ja analüütilised (kus
  sünteetilise konto info on detailiseeritud
  arvestust võib pidada nii rahaliselt kui
  natur.näitajates) kontod.

53
Kontode struktuur

• Kontod esindavad mingit bilansi kirjet ning
  vastavalt kas vähendavad või suurendavad vastavat
  bilansikirje summat.
• Kõikide kontode vasakut poolt nimetatakse deebet
  pooleks ja paremat poolt kreedit pooleks.
• Vastavalt kõik deebetkirjed lähevad konto
  vasakule poolele e. deebetpoolele ja
  kreeditkirjed paremale poolele e. kreeditpoolele.

54
Kahekordne kirjendamine

• st majandustehingud kirjendatakse vähemalt 2
  korda ühe konto deebetisse ja teise kreeditisse.
• Seda seost nimetatakse kontode
  korrespondeeri-vuseks, kontosid
  korrespondeeruvateks kontodeks.
• Eesti keelesrp. kirjend, kanne,
  lausend,konteering
• Lihtlausend kus seotud kaks kontot
• N D Kassa 200 K Pank 2 00
• Liitlausend omavahel seotud 3 või enam kontot

55
Tööandja maksud (1)

• Erisoodustus
• Tööandja maksab tulumaksu töötajale tehtud
  erisoodustuselt.
• Töötajaks lõike on töölepingu alusel töötav
  isik, avalik teenistuja, juhtimis- või
  kontrollorgani liige, samuti füüsiline isik, kes
  müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus
  kuud. Töötajaks loetakse ka töövõtu-, käsundus-
  või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või
  teenust osutavat füüsilist isikut.
• Erisoodustus on igasugune kaup, teenus,
  loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus,
  mida antakse eelpool nimetatud isikutele

56
Tööandja maksud (2)

• Erisoodustuseks loetakse ka need soodustused,
  mida tööandja annab lõikes nimetatud isiku
  abikaasale, vanemale või lapsele.
• Näiteks Kingitud pearaamatupidajale
  sünnipäevaks õlimaal, makstud arvelduskontolt 100
  ja km 20, kokku 120.-
• Erisoodustuse tulumaks (21/79).
• Erisoodustuse sotsiaalmaks (33 erisoodustuse
  summalt koos tulumaksuga e brutosummalt)
• Erisoodustuse summa X
• Brutosumma 120 X
• Koostada lasusendid.

57
Tööandja maksud (3)

• Kingitused
• Dividendid ning muud kasumieraldised
• Ettevõtlusega mitteseotud kulud
• maksustatakse tulumaksuga 21/79.
• Ülesanne
• Kingitud värviteleviisor (makstud a/k-lt) 600
  km 120, kokku 720.- parimale töölisele,
  lastekodule (valitsuse nimekirjas) ja aasta
  parimale isale (pole oma töötaja).
• Väljamakstava palga brutosumma 1 000.
• Tööandja maksud on veel arvestatud palgalt