E-kursus - PowerPoint PPT Presentation

1 / 62
About This Presentation
Title:

E-kursus

Description:

E-kursus Mootorik tused, m rdeained ja tehnilised vedelikud (3 piobjekti) piobjektides antakse levaade k tustest, m rdeainetest ja tehnilistest ... – PowerPoint PPT presentation

Number of Views:409
Avg rating:3.0/5.0
Slides: 63
Provided by: Ris54
Category:

less

Transcript and Presenter's Notes

Title: E-kursus


1
E-kursus Mootorikütused, määrdeained ja
tehnilised vedelikud (3 õpiobjekti)
Õpiobjektides antakse ülevaade kütustest,
määrdeainetest ja tehnilistest vedelikest ning
nende põhilistest omadustest. Lähemalt
tutvustatakse AeroShelli kui ühe maailma tuntuma
lennundusfirma vastavaid tooteid. Õpiobjektid
koostas Kaie Ritslaid (Eesti Lennuakadeemia).
2
E-kursus Mootorikütused, määrdeained ja
tehnilised vedelikud (3 õpiobjekti)
  • Kursus Kolbmootorid (Moodul 16) üheks osaks
  • Toimumisaeg novembri lõpp detsembri algus 2008
  • Kuulajad õhusõiduki hoolduse eriala 3. kursuse
    bakalaureuseõppe üliõpilased, kohustuslik aine
  • Mudel Veebipõhine auditoorne laboratoorne

3
E-kursus Mootorikütused, määrdeained ja
tehnilised vedelikud (3 õpiobjekti)
  • Motivatsioon teadmisi kütuste, määrdeainete ja
    tehniliste vedelike kohta läheb õhusõiduki
    hooldusinseneridel igapäevases töös vaja
  • 1) nii lennunduse ekspluatatsioonimaterjalide
    tellimiseks, omaduste hindamiseks, kasutamisaja
    kehtivuse jälgimiseks, õhusõidukite
    hoolduspersonaliga suhtlemiseks jm.
  • 2) Teadmised automootorikütuste ja biokütuste
    kohta vajalikud üldise silmaringi avardamiseks.
    Ühtlasi võimaldab olla kursis alternatiivsete
    võimalustega naftast toodetud reaktiivpetrooli
    asendamiseks.

4
Õppeaine Mootorikütused, määrdeained ja
tehnilised vedelikud (3. e-õpiobjektina)
  • Teoreetiline õpe jaguneb nelja alaosasese
  • AeroShell lennunduskütused, määrdeained ja
    tehnilised vedelikud 
  • Automootorikütuste, määrdeainete ja tehniliste
    vedelike tutvustamine ja võrdlemine lennunduse
    ekspluatatsioonimaterjalidega 
  • Biokütused mootorikütusena. Esimese ja teise
    põlvkonna biokütused
  • Ohutus naftasaaduste ja bioproduktide käitlemisel
    (ei ole veel e-õpiobjektiks)

5
Automootorkütused, määrdeained ja tehnilised
vedelikud
6
Mootorikütused, määrdeained ja tehnilised
vedelikud
  • http//www.eava.ee/opiobjektid/mto/automkytused/
  • õhusõiduki hoolduse eriala 3. kursuse
    bakalaureuseõppe üliõpilased

7
Aeroshell lennunduskütused, määrdeained ja
tehnilised vedelikud
8
  • http//www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/

9
Biokütused mootorikütusena
10
  • http//www.eava.ee/opiobjektid/mto/biokytus/

11
Sisu skeem Mootorikütused, määrdeained ja
tehnilised vedelikud
  • Lennunduskütused ja määrdeained. AeroShelli
    kütused ja määrdeained
  • 1. Nafta ja naftasaadused
  • 1.1. Naftast ja naftatarbimisest maailmas
  • 1.2. Nafta ja naftasaaduste tihedus, tiheduse
    mõõtühikud, absoluutne (relatiivne) tihedus, API
    kraadid
  • 1.3. Nafta ja naftasaaduste fraktsioonkoostis ja
    selle määramise meetodid
  • 1.4. Nafta ja naftasaaduste viskoossus
  • 1.5. Viskoossuse sõltuvus temperatuurist.
    Viskoossuse ja molekuli suuruse ja struktuuri
    vaheline skeem
  • 1.6. Nafta ja naftasaaduste eripõlemissoojus
  • 1. 11. Lennundusbensiinid
  • 1.12. Lenunduse gaasiturbiinmootori kütused
  • 1.13. AeroShelli reaktiivkütused
  • ja määrdeaineteks
  • 1.13.1.militaar- reaktiivkütused
  • 1.13.2 tsiviil- reaktiivkütused
  • 1.14 AeroShelli Aviobensiinid
  • 1.15. Lennunduskütuste manused
  • 1.16. Shelli jõutõstmine vedelikud (Power Boost
    Fluid)

12
Sisu skeem Mootorikütused, määrdeained ja
tehnilised vedelikud
  • 1.7. Nafta ja naftasaaduste mõõtühikud
  • 1.8. Nafta keemiline koostis
  • 1.9. Nafta töötlemine kütusteks ja määrdeaineteks
  • 2. Lennundusbensiinid
  • 2.1. Lenunduse gaasiturbiinmootori kütused
  • 2.2. AeroShelli reaktiivkütused
  • 2.2.1. tsiviil- reaktiivkütused
  • 2.2.2 militaar- reaktiivkütused
  • 2.3. AeroShelli Aviobensiinid

13
Sisu skeem Mootorikütused, määrdeained ja
tehnilised vedelikud
  • 2.4. Lennunduskütuste manused
  • 3. Shelli jõutõstmine vedelikud (Power Boost
    Fluid) 

14
Määrdeained ja tehnilised vedelikud
  • Määrdeained ja tehnilised vedelikud
  • 5.1.Määrdeõlid
  • 5.2. Plastsed määrde
  • 5.3. Tahked määrded
  • 5.4.AeroShelli lennundusmäärdeõlid
  • 5.4.1 Kolbmootorite õlid
  • 5.4.2. AeroShelliturbiinõlid
  • 5.4.3. AeroShelli plastsed määrded
  • 5.4.4. AeroShelli hüdrovedelikud
  • 5.4.5. AeroShelli kaitsemäärded
  • 5.4.6. AeroShelli teised vedelikud

15
Automootorikütused, määrdeained ja tehnilised
vedelikud (2. õpiobjekt)
  • Automootorite konventsionaalsed kütused
  • 1. Autobensiinid
  • 1.1. Üldist. Võrdlus aviobensiinidega.
  • 1.2. Eesti Vabariigis kehtivad vedelkütustele
    esitatud seadusandlikud aktid
  • 1.3.Kliimatingimustest olenevad nõuded ja
    katsemeetodid
  • 2. Diislikütused
  • 2.1. Üldist
  • 2.2. Peamised diislikütuse ekspluatatsioonilised
    näitajad

16
Automootorikütused, määrdeained ja tehnilised
vedelikud
  • 2.3. Diislikütustele esitatud nõuded
  • 3. Automootoriõlid
  • 3.1. SAE klassifikatsioon
  • 3.2. API ja ACEA klassifikatsioon
  • 4. Transmissioonõlid
  • 5. Hüdroõlid
  • 6. Amortisaatoriõlid
  • 7. Plastsed määrded
  • 8. Tahked määrded
  • 9. Tehnilised vedelikud

17
Biokütused mootorikütusena (3. õpiobjekt)
  • 1. Biokütuse mõiste
  • 2. Biokütuste liigitus ja kasutamisvõimalused
    (puhtad kütused, segud)
  • 3.Esimese ja teisepõlvkonna biokütused
  • 3.1. Taastuvtoorainel toodetavate esimese
    põlvkonna kütused
  • 3.1.1.Etanool ja metanool karburaatormootorite
    jaoks
  • 3.1.2. Biodiislikütus (FAME) diiselmootorite
    jaoks
  • 3.2. Biokütuste teine põlvkond
  •  

18
Biokütused mootorikütusena
  • 4. Käigusolevatest projektidest
    alternatiivkütuste tootmisel
  • 4.1. Europrojekt Taastuvad kütused rongivedurite
    jaoks
  • 4.2. Projektidest lennunduses
  • 4.3. Biokütuste tootmisest Eestis

19
Eesti Vabariigis kehtivad vedelkütustele esitatud
järgmised seadusandlikud aktid
  • 1. Standard EVS-EN 2282004. Autokütused.
    Pliivaba bensiin. Nõuded ja katsemeetodid
  • Euroopa Ühenduse Nõukogu määrusega nr.
    2658/87/EMÜ kombineeritud nomenklatuuri
  • KN 2710 11 41 - 91 bensiin min RON 91,
    MON80
  • KN 2710 11 45 - 95 bensiin min RON 95, MON
    85
  • KN 2710 11 49 - 98 bensiin min RON 98,
    MON 87,4
  • 2. Standard EVS-EN 5902004 Autokütused.
    Diislikütus. Nõuded ja katsemeetodid
  • Diislikütus talvine KN 2710 19 29
  • Diislikütus suvine KN 2710 19 41

20
Eesti Vabariigis kehtivad vedelkütustele esitatud
järgmised seadusandlikud aktid
  • Majandus- ja kommunikatsiooni ministri määrus
    nr.97 11.06.2003.a.Nõuded vedelkütusele.
    Täiendatud 13.10.2004.a. määrusega nr.190.
  • Kerge kütteõli KN 2710 19 45
  • Raske kütteõli KN 2710 19 61 (ei kehti
    põlevkiviõlile)
  • Valgustuspetrool KN 2710 19 25
  • Reaktiivkütus KN 2710 19 21
  • 4. Standard EVS-EN 142142004.
    Autokütused- Rasvhapete metüülestrid (FAME)
    diiselmootorite jaoks. Nõuded ja katsemeetodid.
    KN 1507 1518 sõltub sellest, millest
    sünteesitud KN 15 14 19 10 - RME 1514 alguses

21
Eesti Vabariigis kehtivad vedelkütustele esitatud
järgmised seadusandlikud aktid
  • 5. Standard EVS-EN 142132004. Kütteõlid-
    Rasvhapete metüülestrid (FAME). Nõuded ja
    katsemeetodid.

22
Õpiväjundid
  • Üliõpilane, pärast aine läbimist
  • 1. Tunneb kütuste ja määrdeainete tootmise
    tehnoloogiaid naftast naftavarude paiknemist,
    tootmise peaki läbimist, võitlust uute maardlate
    kasutuselevõtu eest.  
  • 2. Teab rahvusvahelisi normdokumente, mis on
    kehtestatud lennunduskütustele, määrdeainetele,
    tehnilistele vedelikele. 
  • 3. Saab selgeks kütuseid ja määrdeained ning
    tehnilisi vedelikke iseloomustavad näitajad, mis
    kirjeldavad nende omadusi.
  • 4. Teab kütuse näitajaid, mis säilitamisel
    muudavad oma väärtusi. teab laboratooriume, kus
    analüüsitakse Eestis aviokütuseid.

23
Õpiväjundid
  • 5. Saab aru mootorikütustele, määrdeainetele ja
    tehnilistele vedelikele välja antud
    kvaliteedisertifikaatidel ja katseprotokollidel
    esitatud näitajate vastavusest normidele. 
  • 6. Realiseeb insener-tehnilise personali koostöö
    lennujaama lennundustehnilise personaliga,
    selleks et oleks tagatud lennujaamas kütuste
    määrdeainete ja tehniliste vedelike
    kvaliteedikontroll, nende käitlemisel
    ohutusnõuetest kinnipidamine.
  • 7. Oskab orienteeruda maailma mastaabis
    lennunduskütuste markeerimises, tankimise
    võimalikkuses jm.

24
Kemomotoloogia
25
Kemomotoloogia
  • Kütuseid, määrdeaineid ja vedelikud on tänapäeva
    teaduse - kemomotoloogia -tähtsateks
    uurimisobjektideks. 
  • Kemotoloogia on teadus, mis uurib kütuste,
    määrdeainete/tehniliste vedelike ning tehnika
    hooldusvahendite ekspluatatsioonilisi omadusi,
    kvaliteeti ja ratsionaalset kasutamist.

26
  • Kütus on süsivesinikke sisaldav põlevaine,
    mida kasutatakse soojusenergia saamiseks

27
Kütuste liigitus
  • 1. Leidumise järgi looduses
  • looduslikud nafta, turvas, kivisüsi, põlevkivi,
    maagaas
  • tehislikud (ei leidu looduses) brikett,
    mootorikütused, kerge kütteõli, piiritus 
  • 2. Agregaatoleku järgi jagunevad kütused
  • tahked, vedelad,gaasilised
  • 3. Tekke järgi
  • taastuvad (puit, biogaas), fosiilsed, biokütused
  • Fossiilkütuste all mõeldakse põlevkivi, erinevaid
    söeliike, naftat, maagaasi ja teisi
    mittetaastuvaid fossiilsest orgaanilisest ainest
    pärinevaid kütusena kasutatavaid põlevmaavarasid

28
  • Biokütused1. ja 2. põlvkonna biokütused
    Fischer-Tropsch sünteetilised kütused maagaasi ja
    söe baasil. Etanool diiselmootorikütuseks.

29
Biokütused
  • Biokütuste all mõeldakse bioloogilist päritolu ja
    organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning
    taastuvuse piirides otseselt kütustena
    kasutatavaid või spetsiaalselt kütusteks
    töödeldud tahkeid, vedelaid või gaasilisi aineid
  • Seega kuuluvad biokütuste hulka
  • puit
  • roog
  • energeetilised kultuurid
  • bioloogilise päritoluga põllumajandus-, tööstus-
    ja olmejäätmeid ning nende tahked, vedelad ja
    gaasilised töötlemissaadused

30
Esimese põlvkonna biokütus
31
Teise põlvkonna biokütused
32


33
(No Transcript)
34
Sünteetiliste kütuste saamine
  • Fischer-Tropsch (CTL coal to liquid ja GTL(gas to
    liquid) tehnoloogia üldpõhimõte on 1920. aastatel
    välja töötatud
  • CxHyOz O2 H2O ? CO H2 ? CnH2n2
  • Süsi (coal) Fischer-Tropsch Kõrgekvaliteediline
    süsivesinik
  • või maagaas süntees omaduste
    parandamine lisandite abil
  • Neste Oil NExBTL tehnoloogia käesoleval ajal
    tehas ehitamisel
  • CxHyOz O2 H2O ? CO H2 ? CnH2n2
  • Taimeõli gaasistamine Fischer-Tropsch
    Kõrgekvaliteediline süsivesinik süntees
    omaduste parandamine lisandite abil
  • CxHyOz O2 H2O ? CO H2 ? CnH2n2
  • Biomassi gaasistamine Fischer-Tropsch
    Kõrgekvaliteediline süsivesinik süntees
    omaduste parandamine lisandite abil

35
2. põlvkonna biokütuse tootmine
36
Sasoli Secunda tehas - maailma suurim
sünteetiliste kütuste tootja http//www.southafric
a.info/business/trends/empowerment/sasol-260308.ht
m
  • SASOL Ltd- Lõuna-Aafrika Söe ja Õli kompanii,
    mis toodab sünteetilist sertifitseeritud
    lennukipetrooli ja diislikütust söest ja
    naturaalsest gaasist Fischer - Tropsch sünteese
    kasutades
  • Toodetavad süsivesinikud on 100 -liselt
    reaktiivkütusena Jet A-1 kasutusel
  • Kütus on spetsifitseeritud Aviation Fuel Quality
    Reguirements for Jointly Operated Systems
    (AFQRJOS)
  • Taotleb sertifitseeerimist ASTM D 1655 järgi

37
Põlevkivi koostis Põlevkivivarud Eestis
http//geoeducation.info/polevkivi.php-28.08.2008.
a
  • 35 põlevainet
  • 55 aherainet
  • 10 vett
  • 1000 t põlevkivi sisaldab 350 t põlevainet, 550t
    aherainet, 100 t H2O

38
Saavutused Euroopas ja Uus-Meremaal
  • Inglismaal firmad Virgin Atlantic Airways koos
    mootorite valmistaja GE Aviation (CF6 mootoriga)
    - tegid esimese katse Euroopas kasutada 2.
    põlvkonna bioreaktiivkütust lennunduses.
  • Virgin Atlantic Boeing 747-4005 teostas lennu
    23.veebruaril 2008.a London-Amsterdam liinil nii,
    et ühes neljast paagis oli sünteetiline
    reaktiivkütus.
  • Jet A-1 lisandina kasutati biomassist
    (vetikatest) toodetud süsivesinikke, mis on oma
    omadustelt sarnased reaktiivkütusega.
  • Uus-Meremaal käsil projekt Boeing 747-400, mis on
    varustatud Rolls-Royse mootoritega

39
Jatropha Curcas http//college4.nytimes.com
40
Jatropha kasvanduste http arendusprojektid
htp//www.emerging-markets.com/PDF/Biodiesel2020Stu
dy.pdf
  • Perspektiivikas on troopilise taime jatropha
    (Jahtropa curcas) õli kasutamine biodiisli
    valmistamiseks
  • Jatropha õli on toiduks kõlbmatu
  • Ei konkureeri toiduõliga turul.
  • Saagikus 1 ha kohta 1,6 t õli
  • Jatropha kasvandused on kasutatavad 50 aastat
  • Peamisd kasvualad Indoneesias (21 milj. ha),
    Argentiinas
  • 2009.a. lõpuks Indoneesias jatropha istandusi 9
    milj ha

41
BIODIISLITEHAS PALDISKIS
  • 14.08.2008a lasti tehas käiku
  • Aastaks 2020 EL poolt nõue 20 kogu kütuse
    tarbimisest Euroopas biokütus
  • Täisvõimsusel tehas võiks toota loodusliku
    toorõli baasil ööpäevas 300 tonni, aastas 120 000
    tonni biodiislit
  • Toorõlina kasutatakse rapsi-, soja-, päevalille-
    või palmiõli, mida tarnitakse nii kohaliku kui ka
    importkaubana
  • Eesti tooraine kataks tehase koguvajadusest 25
  • Tehase täielikuks varustamiseks kohaliku toormega
    tuleks Eestis kasvatada rapsi olenevalt
    saagikusest 90 000 kuni 150 000 hektaril

42
Bioetanooli Tehas Viru Distiller
http//www.bioenergybaltic.ee/bw_client_files/bioe
nergybaltic/public/img/File/Seminar
_24102007_Bioetanool_Eestis_RAntropov.pdf
  • Käib bioetanooli tehase Viru Distiller ehitus
    Kundas
  • Tehase planeeritav aasta võimsus on 120 000
    tonni 99,8 -st bioetanooli
  • Selleks kulub 350 000 tonni teravilja
  • Jääkprodukt praak kuivatatakse ja
    granuleeritakse loomasööda lisandiks
  • Tehas valmib suvel 2009, ehk tootmist
    alustatakse sama aasta teravilja saagist

43
Tulevikutrend Geenmuundatud kultuurid
  • Ameerikas on loodud seemne- ja biotehnoloogia
    ettevõtted,
  • mis spetsiaalselt biokütuste tootmiseks
    põllumajanduskultuure arendavad.
  • Näiteks, Syngenta loodab müüki paisata
    geneetiliselt muundatud maisi, mille iga seeme
    sisaldab tärklisest etanooli tootmist hõlbustavat
    ensüümi. Praegu tuleb vastav ensüüm lisada
    etanooli tootmise tehases.
  • Taimegeneetikaga tegelev Ceres plaanib
    energiakultuurina laialdaselt kasutusele võtta
    vitshirsi (Panicum virgatum). Ettevõtte juhtide
    julgete väljaütlemiste kohaselt võiks ainuüksi
    Oklahoma osariigi vitshirssi kasvatades OPEC-i
    liikmeks muuta.

44
Panicum virgatum vitshirss http//newfarm.rodalei
nstitute.org/features/0804/biofuels/index.shtml
  •  
  • Pärineb Põhja- Ameerikast
  • Hõre puhmik, kõrgus kuni 150 cm
  • Tärkab kevadel väga hilja (V lõpus- VI), lehed
    erkrohelised, ereda sügisvärviga
  • VII-IX suured õhulised pöörisõisikud
  • Kasvab päikeses või poolvarjus, külmakindel
  • Geneetik Ken Vogel näitab vitshirsssi, millest
    saab 2korda rohkem etanooli kui teraviljadest.
  • Foto Bret Hampton

45
Vitshirsi koristamine
  • FOTOEd Zurga for The New York Timeshttp//www.nyt
    imes.com/2007/01/05/business/05ethanol.html

46
Vitshirsi pelletid kodumajapidamiste kütteks
  • http//www.nytimes.com/2008/11/09/nyregion/long-is
    land/09Rhome.html

47
Etanool diiselmootoritesse
  • Etanool (etüülpiiritus, metüülkarbinool,
    viinapiiritus) on kerge, meeldiva iseloomuliku
    lõhnaga, kerge vedelik, mille ,
    sulamistemperatuur -114,5 oC, keemistemperatuur
    78,39 oC, alumine eripõlemissoojus Qnet 25 960
    MJ/kg.

48
Etanooli kasutamise eelised
  • Keskkond tervis
  • Bioetanool on taastuv ja ei põhjusta
    kasvuhoonegaase
  • -NOx, SOx, CH, tahkete kübemete emission on
    madalam diislikütusest ja bensiinist
  • Emissioonitestid näitavad, et saaste on väiksem
    Euro 5 normidest ja mõned parameetrid alla
    kütuste standarditega spetsifitseeritud näitajate
  • Bioeetanool ei saaasta loodust kütuste lekete
    korral, on biolagunev.
  • On vähem plahvatusohtlik, vähem mürgine ja
    kergemini kustutatav põlemisel kui DK ja bensiin

49
Etanooli kasutamise eelised
  • Energia
  • bioetanooli tootmine positiivse bilansiga
  • suur potentsiaal tootmise täiustamisega tõsta
    energia määra tärklise baasil ja tselluloosi
    baasil toodetaval etanoolil
  • bioetanoolil suurepärased põlemisomadused,
    parandab mootori kasutegurit kuni 20
  • bioetanool on toodetav lokaalselt, vähenevad
    transpordikulud
  • potentsiaal etanooli tootmise tehnoloogiad
    täiustada, eelkõige tärklisest ja tselluloosist
    etanooli tootmisel.

50
Etanool diiselmootoris
  • Probleemid
  • määrimisvõime puudumine
  • väga madal tsetaaniarv/süütamise parandaja
    vajalik
  • korrosioonivastane manus vajalik
  • denatureerimise lisandi juurdelisamine on nõutud
    igal maal, ka Eesti Vabariigis

51
Patente
  • US Patent 5628805 - Ethanol fuel and the use of
    an ignition improve
  • Vett sisaldava etanooli süttimist parandatakse
    vees lahustuva polyoliga, mis sisaldab 3-10
    hüdroksüülrühma ja etüleenoksiidi/
    propüleenoksiidi, nii et lisandi molekulkaal
    oleks 350-10 000
  • Kütus on vedeliku vormis ja sisaldab (70-96)
    massi etanooli, (2-10) massi vett ja (0,5-20)
    massi süttimist parandavat lisandit

52
Etanool diiselmootori kütuseks areng
(ScaniaVolvo osa)
  • 1 põlvkonna bussid modifitseeritud mootoritega,
    mis kasutasid kütusena
  • naftadiisel veevaba etanool lisandid
  • 2 põlvkond vettsisaldav etanool (70-90), 2-10
    massi vett lisandid kütuse parandamiseks
  • 3. põlvkond Scania hübriid diiselveokid
    vettsisaldav etanool elektrimootor
  • või 100 biodiislikütus elektrimootor

53
Bioetanool kütuse margid ja lisandid
  • Akzo Nobel Surface Chemistry AB on mitmeid
    kütuse lisandeid välja töötanud
  • süüte parandaja, Beraid No (viimane 3555 )
  • emulgaator
  • Etamax D on puhas etanool koos süüteparandajaga
  • Etamix D on DK 15 diislikütust
  • Neid kütuseid toodab Rootsi kompanii Sekab
    (Svensk Etanolkemi AB)

54
Spetsifikatsioon etanoolkütusele ETAMIX-D
  • Method of analyasis
  • Appreance clear, without particles ASTM D
    2090
  • pH 5,2-9,0 AMSE 1131
  • Water by weight max 6,20 SS-ISO 760
  • Density (D 20/4) g/ml 0,820-0,840 SS-ISO 758
  • Fuel composition
  • Ethanol 95 by weight 90,2
  • Ignition improver by weight 7,0
  • MTBE by weight 2,3
  • Isobutanol by weight 0,5
  • Corrosive inhibitor ppm 90
  • Colour (red)

55
  • Scania (part of Volkswagen) builds modified,
    heavy-duty diesel engines designed to run on
    almost pure ethanol (E95, or 95 ethanol, with a
    5 ignition improver).
  • If that sounds weird, thats because it is. US
    auto manufacturers make a big deal out of
    converting cars and trucks to run on
    ethanol/gasoline blends of up to 85 ethanol.
    Scania has done better than that for 15 years,
    and guess what, their engines can run on 100
    biodiesel too, without any modification.

56
  • Scanias compression-ignition (CI) ethanol engine
    is a modified 9-liter diesel with a few
    modifications. Scania raised the compression
    ratio from 181 to 281, added larger fuel
    injection nozzles, and altered the injection
    timing. The fuel system also needs different
    gaskets and filters, and a larger fuel tank since
    the engine burns 65 to 70 more ethanol than
    diesel. The thermal efficiency of the engine is
    comparable to a diesel, 43 compared to 44.

57
  • s

58
VOLVO hübriidbuss (kolmas põlvkond)http//www.est
rucks.ee/?idcontact_5id2408
  • Volvo Bus on saanud esimese tellimuse uuele
    hübriidbussile Volvo 7700 Hybrid, mille
    kütusesääst on 30. Luksemburgi bussioperaator
    Sales-Lentz on tellinud kuus hübriidbussi, mille
    tarnimist alustatakse juba 2009. aastal.

59
Etanooli lisandid http//www.cpm.chalmers.se/CPMD
atabase/Scripts/sheet.asp?ActIdakzsrf002-1999-02-
03-848
  • 1998.a. kasutati Rootsis esimestes Scania
    bussides süttimist parandava lisandina Akzo
    Nobel firma lisandit Beraid 3540
  • 95 Ethanol made from European wine surplus
    (90,2 )Beraid 3540 (ignition improver)
    (7)Methyl tert-butyl ether (denaturation agent)
    (2)Iso-butanol (denaturation agent)
    (0,5)Morpholine (corrosion inhibitor) (125 ppm)
  • Käesoleval ajal kasutusel Akzo Noble lisand
    Beraid No 3555.

60
Vanemad patendid
  • United States Patent 4,929,252
  • Brillhart May 29, 1990
  • Alkoholile on lisatud kastoorõli ja vett. Ei
    kihistu. Püsiv emulsioon. Leekpunkt vastas USA-s
    esitatud nõuetele.
  • United States Patent 4,451,267 Schwab , et al.
    May 29, 1984
  • Mikroemulsioon taimeõlist ja vett sisaldavast
    alkoholist pindaktiivne aine trialküülamiin
  • Hübriidkütus sisaldab taimeõlialkohol13.
    Trialküülamiini töödeldi pikaahelaga rasvhappega,
    nii et moodustus trialküülammoonium seep. Juurde
    lisati 1-butanooli kaaspindaktiivse ainena,
    selleks et alandada viskoossust ja
    tahkenemistemperatuuri.

61
  • United States Patent 4,397,655 August 9, 1983
    Novel process for preparing diesel fuel Abstract
    A vegetable oil such as soy bean oil, extended by
    addition of ethanol, may be stabilized against
    phase separation or haziness in the event of
    water contamination at pH below 7 by addition
    thereto of additives such as 2,2-dimethoxy
    propane.

62
Tänan tähelepanu eest!
  • The refining process-www.exxonmobil.com.au/Austral
    ia-English/PA/Files/publication_2006_Simple_Guides
    _Refining.pdf
Write a Comment
User Comments (0)
About PowerShow.com