Aine agregaatoleku muutumine

1
Aine agregaatoleku muutumine

• Koostas Arvo Sarapuu
• Põlva Keskkool
• Füüsika 9. klass

2
Aine agregaatolekute muutumine

• Sulamine
• Tahkumine
• Aurumine
• Kondenseerumine
• Millises olekus on aine, sõltub peaasjalikult
• Temperatuurist
• Rõhust

3
Sulamine ja tahkumine

• Aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse
• Aine üleminek vedelast olekust tahkesse olekusse

4
Sulamisel

• Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus kulub
  energiat soojushulk)
• Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent
• Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurdesaadud
  soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete
  lõhkumiseks

5
Tahkumisel

• Toimub sulamisele vastupidine protsess
• Aineosakesed võtavad sellele ainele omase
  vastastikuse asendi
• Vabaneb soojushulk
• Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud
  soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete
  moodustamiseks

6
Sulamis/tahkumis/soojus

• Massiühiku aine (m) sulamisel/tahkumisel
  kuluv/eralduv soojushulk (Q)
• Füüsikaline suurus
• Tähis ? (lambda)
• Valem
• ?Q m
• Ühik 1J/kg
• Sulamiseks vajalik soojushulk Q?m

• Näitab, kui suur soojushulk kulub/eraldub 1 kg
  aine sulamiseks või tahkumisel
• Erinevatel ainetel erinevad

7
Mõnede ainete sulamissoojused
8
Aurumine ja kondenseerumine

• Aine muutub vedelast olekust gaasiliseks
• Aine muutub gaasilisest olekust vedelikuks

9
Aurumine on

• Vedeliku osakeste väljumine vedelikust
• Väljuda saavad
• Pinnakihis või selle lähedal olevad osakesed
• Osakesed, mille liikumise suund on vedelikust
  väljapoole
• Osakesed, mille kiirus on teatud väärtusest
  suurem
• Vedeliku temperatuuri säilitamiseks aurumisel on
  vaja juurde anda energiat (soojushulka Q)
• Aurumisel vedelik jahtub

10
Auruvad ka tahked kehad

• Tahkete ainete aurumist nim. sublimeerumiseks
• Näide Talvel õues kuivab pesu jää
  sublimeerumise tõttu

11
Aurumine ja kondenseeruminekinnises ruumis
12
Aurumise kiirussõltub

• Õhu liikumisest
• Õhu niiskusest
• Vedeliku temperatuurist
• Ainest

13
Pea meeles!

• Enamiku vedelike tahkumisel ruumala väheneb ja
  tihedus suureneb
• Erandlik on vesi vee jäätumisel ruumala
  suureneb ja tihedus väheneb
• Sulamise ja tahkumise kestel temperatuur ei muutu
• Aurumisel vedelik jahtub

14
Aurustumissoojus

• Soojushulka (Q), mille peab andma kindlal
  temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta
  see sama temperatuuriga auruks
• On füüsikaline suurus
• Tähis L
• Valem LQ/m
• Ühik 1J/kg
• Näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku
  aurustumiseks või kondenseerumiseks jääval
  temperatuuril
• Sõltub temperatuurist
• Antakse kindlal temperatuuril, milleks on
  vedeliku keemistemperatuur keemissoojus
• Aine aurustumiseks kuluv soojushulk QLm

15
Mõningate ainete keemissoojused
16
Kondenseerumine on

• Aurumise pöördprotsess
• Vabaneb energia (soojushulk Q)
• Vabanev soojushulk on võrdne aurumisel neeldunud
  soojushulgaga (tingimusel auruva vedeliku ja
  kondenseerunud vedeliku temperatuurid on võrdsed)

17
Olekumuutused

• . Hetkel, mil kogu jää on muutunud veeks, on vee
  temperatuur 0 C. Seda nimetatakse jää
  sulamistemperatuuriks.

• Vesi keeb 100 C juures. See on vee
  keemistemperatuur. Vett võib keeta ükskõik kui
  kaua, kuid temperatuur enam ei tõuse.

18
Keemine

• Vedeliku muutumine gaasiks keemistemperatuuril
• Sõltub
• rõhust vedeliku pinnal
• kõrgusest üle merepinna
• Vedeliku puhtusest (vesilahused või puhas aine)
  Näide 40 soolvesi keeb temperatuuril 108 ºC

19
Vee keemistemperatuuri sõltuvus õhurõhust
(normaalrõhust suuremate väärtuste korral kPa)
20
Mõningate ainete keemistemperatuurid normaalrõhul
21
Vee keemistemperatuuri sõltuvus kõrgusest
22
Tänuavaldus juhendajatele

• Õp. Marje Virk Õp. Erich Virk
• Jätkugu Teil ikka tahet oma tarkust jagada
  teistele
• Jätkugu Teil ikka vastupidavust ära kuulata neid,
  kes tahavad teada
• Jätkugu Teil ikka vastupidavust areneda koos
  meiega
• Aplaus Kursant Arvo
  Sarapuu