LIUSTIKUD JA PINNAVORMID

1
LIUSTIKUD JA PINNAVORMID

• AUTOR
• REET TUISK

2
SUURIMA PINDALAGA LIUSTIKUD ON ANTARKTIKAS
3

• MANDRILIUSTIKUD
• ANTARKTISEL
• GRÖÖNIMAAL
• PÕHJA-JÄÄMERE
• SAARTEL

4
MANDRILIUSTIKUD LEVIVAD POLAARALADEL, KUS ON
AASTA- RINGSELT NEGATIIVSED TEMPERATUURID JA LUMI
TIHENEB PEALMISTE KIHTIDE RASKUSE TÕTTU
FIRNLUMEKS JA SEEJÄREL JÄÄKS. LIUSTIKUD LIIGUVAD
ALUSPINNA KALLAKUSE SUUNAS, LIIKUMISEST TEKKINUD
PINGED PÕHJUSTAVAD LÕHEDE TEKKE. MANDRILIUSTIKE
PAKSUS VÕIB OLLA ÜLE 3 KM
5
RANNIKULE JÕUDES MANDRILIUSTIK MURDUB JA TEKIVAD
JÄÄMÄED, MIS TRIIVIVAD OOKEANIS VASTAVALT TUULTE
JA MEREHOOVUSTE SUUNALE, OLLES OHUKS LAEVADELE
6
LIUSTIKE TEKKE EELDUSED

• TAHKED SADEMED
• AASTARINGSELT NEGATIIVSED TEMPERATUURID
• SADANUD LUMI TIHENEB JÄÄKS, MIS LIIGUB
  ALUSPINNAL VASTAVALT SELLE KALLAKUSELE. PINGETE
  TÕTTU TEKIVAD LÕHED

7
LIUSTIKE MÕJU PINNAMOELE

• PEALETUNGIL RASKE, LIIKUV MASS KULUTAB,
  TASANDAB ALUSPINDA JA SÜVENDAB NÕGUSID
• KÕRGUSVAHED VÄHENEVAD
• TAGANEMISEL SULAVEED SETTIB VÄLJA KAASAKANTUD
  PURUSTATUD KIVIM-MATERJAL - MOREEN
• PINNAMOOD MUUTUB KÜNKLIKUKS
• KÕRGUSVAHED SUURENEVAD

8
MÄELIUSTIKE TEKE JA TEGEVUS
9
LIUSTIKE VÕRDLUS
MANDRI-LIUSTIK TUNNUS MÄELIUSTIK
SUUREM PINDALA VÄIKSEM
SUUREM PAKSUS VÄIKSEM
VÄIKSEM, VÄHEM LÕHESID LIIKUMIS- KIIRUS, LÕHED SUUREM, ROHKEM LÕHESID
10
LIUSTIKE VÕRDLUS
MANDRI-LIUSTIK TUNNUS MÄELIUSTIK
SUUREM PINDALA VÄIKSEM
SUUREM PAKSUS VÄIKSEM
VÄIKSEM, VÄHEM LÕHESID LIIKUMIS- KIIRUS, LÕHED SUUREM, ROHKEM LÕHESID
11
MÄELIUSTIKU TEGEVUS

• LIUSTIK KANNAB KÜLGEDEL EDASI KÜLJEMOREENI

küljemoreen
otsamoreen

• LIUSTIK LÜKKAB ENDA
• EES PURUSTATUD
• KIVIMMASSI TEKIB
• OTSMOREEN

12

• LIUSTIK ON SÜVENDANUD TSIRKUSORU

13

• PEALE LIUSTIKU SULAMIST ON
• KULUTAVA TEGEVUSE TULEMUSENA KUJUNENUD RUHIORG
  e. U-ORG

14

• MÄELIUSTIKEST SAAVAD ALGUSE
• PALJUD MÄESTIKUJÕED, MIS TOITUVAD LIUSTIKE
  SULAVETEST

MATKAJAD JÄID ÕHTUL TELKIMA VÄIKESE MÄGIOJA
KALDALE, MIS TAGAS NEILE PESEMISEKS JA
TOIDUVAL- MISTAMISEKS VAJALIKU VEE. HOMMIKUL
AVASTASID NAD, ET OJAS POLE ENAM VETT. KUIDAS
SEDA SELGITADA?
15

• LIUSTIKE POOLT SÜVENDATUD
• ORUD ON PEALE JÄÄ SULAMIST
• TÄITUNUD
• MAAILMA-
• MERE
• VEEGA JA
• RANNIKULE
• ON OMASED
• FJORDID

GEIRANGERI FJORD JA SEITSME ÕE JUGA NORRAS
16
FJORDIDELE OMASED TUNNUSED JA LEVIK

• PIKAD
• KITSAD
• KÄÄNULISED
• JÄRSUD KALDAD
• SÜGAVAD

MILLISTES RIIKIDES ESINEB FJORDE? MIKS?
17
LIUSTIKE TÄHTSUS

• 10 MAAST ON LIUSTIKEGA KAETUD
• (SEE ON UMBES LÕUNA-AMEERIKA PINDALA)
• 99,36 MAAKERA MAGEDAST VEEST ON LIUSTIKES
• LIUSTIKUD ON MÄESTIKUJÕGEDELE TOITEALLIKAS
• MANDRILIUSTIKE LIBISEMISEL OOKEANI TEKIVAD
  JÄÄMÄED

18

• VALGE LUMI PEEGELDAB KUNI 90
• SAABUNUD PÄIKESEKIIRGUSEST TAGASI
• 2. LUMEVABA MAA ON TUMEDAM JA NEELAB
• PÄIKESEKIIRGUST ROHKEM
• 3. JÄÄ SULAMISEL TEKIB TUMEDAT ALUSPINDA
• ÜHA ENAM, MIS ROHKEM ENERGIAT
• NEELATES SULATAB KA JÄÄD
• 4. LIUSTIKE SULAMINE VÄHENDAB SEEGA KA UUE
• JÄÄ TEKKE VÕIMALUST

19
LIUSTIKUD TÄNA
RIGGSI LIUSTIK

• SEOSES KLIIMA
• SOOJENEMISEGA
• ON LIUSTIKE
• PINDALA
• VÄHENENUD

MILLISEID MUUTUSI MÄRKAD KAHE PILDI VAHEL?
20
ANTARKTISE JA GRÖÖNIMAA RANNIKUL ON
SUURENENUD RÜSIJÄÄ PINDALA
GRINNELI LIUSTIKU PINDALA VÄHENEMINE 1910 - 1997
21
MOREEN
ATHABASCA LIUSTIK KANADA KALJUMÄESTIKUS ON 125
AASTA JOOKSUL TAANDUNUD ROHKEM KUI 1,5 KM
22
LIUSTIKE PINDALA VÄHENEMISE TAGAJÄRJED

• VÄHENEVAD MAAILMA MAGEDA VEE VARUD
• MAAILMAMERE TASE TÕUSEB JA TEMA PINDALA SUURENEB
• MAA KLIIMA MUUTUB MERELISEMAKS, KLIIMA- JA
  LOODUVÖÖNDITE PIIRID NIHKUVAD
• MADALAD RANNIKUALAD UJUTATAKSE ÜLE JA MAISMAA
  PINDALA VÄHENEB
• ELUPAIGAD JA MAARESSURSID VÄHENEVAD, LIIGID
  SUREVAD VÄLJA
• SUURENEB TOIDUPUUDUS, SAGENEVAD IKALDUSED
  JANÄLJAHÄDAD
• SAGENEVAD SÕJALISED KONFLIKTID MAADEFITSIIDI JA
  TOIDUPUUDUSE TÕTTU