Globaalne hange Logistiline integratsioon

1
Globaalne hangeLogistiline integratsioon

• Powered by Katrina Aston

2
Logistika -

• On tooraine, poltoodete ja lõpptoodete
  lähtepunktist tarbimispunkti liikumise,
  ladustamise ning sellega seotud informatsiooni
  planeerimise, läbiviimine ja kontrollimine,
  eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U.S.
  Council of Logistics Management, 1986)

3
Logistika

• On osa väärtusahelast
• On ressursside ajaline positsioneerimine
• On tarneketi strateegiline juhtimine alates
  hankest kuni korjeni välja

4
Logistika

• Koordineeritus, ühtne juhtimine ja kontroll
  võimaldavad maksimeerida efektiivsust ja
  minimeerida kogukulusid.

5
Logistika

• Hankelogistika
• Materjalilogistika
• Jaotuslogistika

6
hange

• Hange Logistika tuumkompetentside juhtimise
  oskus tänapäeva logistiline juhtimine
• Hanget võib tinglikult jagada kaheks
• Allhange partneri teenuseid või tooteid
  ostetakse aeg-ajalt või juhuslikult
  (www.hange.ee)
• ja ost teenuseid ja tooteid ostetakse pidevalt

7
Hangevs ost

• Algab eesmärgi püstitamisega
• Õige toode (tootja) valimine (leidmine)
• Õige kogus ja koostis
• Õige koht
• Klient
• Hind
• aeg

8
Rahvusvahelise hange riskid

• Finants risk
• Seadusandlusest tulenevad riskid (Toll)
• Transpordi risk
• keele ja kultuurilised erinevused

9
Finants risk

• Müüja ei saada (õiget) kaupa
• Ei pea tähtaegadest kinni
• Müüja läheb pankrotti
• Ostja ei maksa üldse
• Ostja ei maksa õigel ajal

10
Finants

• Pangagarantii
• Akreditiiv
• Inkasso
• Letter of claim
• Https//www.swedbank.ee/business/finance

11
Seadusandlusest tulenev risk

• Rahvusvahelised ärid puutuvad iga päev kokku eri
  riigi tollidega.
• Seaduste mitte tundmine või ebakompetentse
  tollimaakleri teenuste kasutamine kätkeb endas
  suure ohtu sattuda pahuksisse seadusega.
  (sertifikaadid, load, kvoodid)

12
Toll

• Alates 2004 maist on Eesti EU majandus tsoonis,
  mis tõi kaasa lihtsustatud kauba liikumist EU
  riikide vahel.
• Tolli tegevust reglementeerib hulk õigusakte
  tolliseadus, Tollitariifide seadus, Tolliväärtuse
  määramise seadus, Maksukorralduse seadus,
  Maksuseadus. Määrused mis reglementeerivad
  tollitransiiti, tolliladustamist, kauba
  deklaratsiooni täitmist, kaupade nomenklatuur,
  vabakaubandusleping, kaubapäritolu, eritingimused
  kindlatele kaupadele ja transpordiliikidele.

13
Toll

• EORI Ettevõtjate registreerimise ja
  identifitseerimise süsteem (Economic Operators
  Registration and Identification System) on loodud
  tollivajadusteks ja on kasutatav Euroopa Liidu
  tolliterritooriumil kaubavahetuses kolmandate
  riikidega
• EORI number peab alates 1. juulist 2009
  olema isikutel, kelle tegevus on seotud tolli
  seadusandlusega, st tolliseadustikus ja
  tolliseadustiku rakendussätetes seotud
  tegevustega http//www.emta.ee/index.php?id25813

14
toll

• Mittesoodus päritolu
• Kasutatakse tariifikvootide, seire-, karistus-ja
  kaitsemeetmete, kvootide, dumpinguvastaste
  tollimaksude, päritolu tähistuse,
  põllumajandustoetuste ja avalike enampakkumiste
  korral. (Kangad, põllumajandussaadused)
• Mittesooduspäritolu käsitlevad sätted on toodud
  tolliseadustiku artiklites 22-26 ja
  rakendussätete artiklites 35-65.

15
Toll

• Sooduspäritolu
• Tariifisoodustused
• Päritolutõendid
• http//www.emta.ee/index.php?id26060

16
Toll

• Tollitariifid
• TARIC EU tariifialased ja kaubanduslikud
  õigusakte sisaldav andmebaas, seda haldab EU
  maksukorralduse ja tolliliidu peadirektoraat (DG
  Taxaton and Custons Union
• Kombineeritud nomenklatuur kõikide kaupade
  tolli koodid ja nende maksude määrad
• Kaupade impordil kolmandatest maadest EL
  territooriumile tuleb kaup lisaks kombineeritud
  nomenklatuurile klassifitseerida ka vastavalt EL
  integreeritud tollitariifistikule - TARIC

17
Transport

• Transpordi risk
• Kauba laadimine hilineb
• Laadimine tühistatakse
• Veodokumentide mittekorrektne täitmine (tõsised
  probleemid tolliasutuses)
• Transpordi tehnilised probleemid tulemuseks
  kauba saabumine hilineb.

18
Transport

• CMR
• CMR on rahvusvaheline kauba saateleht, mille
  täidab veofirma, ning millest üks koopia läheb
  kauba saatjale, teine kauba saajale ja kolmas
  eksemplar jääb vedajale tõestuseks sooritatud
  veost ning jõuab Teieni koos arvega veoteenuse
  eest.
• CMR (Convention on the Contract for the
  International Carriage of Goods by Road)
  Rahvusvaheline maantekaubavedude lepingu
  konvensioon.

19
Transport

• Maanteetranspordivahendiga Eestisse toimetatud
  ühendusevälise staatusega kauba veo jätkamiseks
  sihtkohta (tolliasutus või ajutise ladustamise
  koht) rakendatakse kauba suhtes transiidi
  tolliprotseduuri (TIR-carnet) või veetakse kaupa
  sisenemisdeklaratsiooni (edaspidi SD) alusel.
  (näited)

20
Transport

• Incoterms on Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC)
  poolt kinnitatud tarneklauslid, mis on
  müügitehingu osapooltele rahvusvahelises
  kaubanduses ühise tähendusega nii Eestis kui ka
  Ameerikas, Hiinas, Venemaal.
• Tarneklauslid jagavad ära erinevad kohustused ja
  kulud osapolte vahel.
• Väga oluline on teada kauba tollimise
  protseduuril millise tarneklausliga kaup
  imporditakse või exporditakse.

21
Incoterms

• EXW (Ex Works) Laadimiskoht määratud, kasutatakse
  kõikide transpordiliikide puhul, müüja teeb
  kaubad kättesaadavaks ostjale enda või muus
  asukohas, müüja kohustuste hulka ei kuulu kauba
  ekspordi tollivormistus ja veokile laadimine.
  Ostja kannab kõik riskid ja kulud, mis on seotud
  ja järgnevad kauba pealelaadimisele müüja
  nimetatud laadimiskohast.
• FCA (Free Carrier) Laadimiskoht määratud,
  kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul,
  müüja veab kaubad ostjaga kokkulepitud (veofirma)
  asukohta, müüja kohustuste hulka kuulub kauba
  ekspordi tollivormistus. Kui määratud
  laadimiskoht on müüja asukohas, siis on müüja
  vastutav kauba veokile laadimise eest. Kui
  määratud laadimiskoht on veofirma asukohas, siis
  on müüja vastutav kauba veokile laadimise eest,
  ent ei ole kohustatud seda maha laadima.
• FAS (Free Alongside Ship) Laadimissadam määratud,
  kasutatakse meretranspordi puhul, müüja veab
  kaubad ostjaga kokkulepitud sadamakaile, müüja
  kohustuste hulka kuulub kauba ekspordi
  tollivormistus.
• FOB (Free On Board) Laadimissadam määratud,
  kasutatakse meretranspordi puhul, müüja
  kohustused lõpevad, kui kaup on laaditud
  laevatekile, müüja kohustuste hulka kuulub kauba
  ekspordi tollivormistus.

22
Incoterms

• CFR(Cost and Freight) Laadimissadam sihtpunktis
  määratud, kasutatakse meretranspordi puhul, müüja
  kohustused lõpevad, kui kaup on sihtsadamas
  laevatekilt maha laaditud, müüja kohustuste hulka
  kuuluvad kauba ekspordi tollivormistus ja
  transport kuni sihtsadamani.
• CIF (Cost, Insurance and Freight) Laadimissadam
  sihtpunktis määratud, kasutatakse meretranspordi
  puhul, müüja kohustused lõpevad, kui kaup on
  sihtsadamas laevatekilt maha laaditud, müüja
  kohustuste hulka kuuluvad kauba ekspordi
  tollivormistus, transport kuni sihtsadamani ja
  kindlustuslepingu sõlmimine ostja kasuks.
• CIP (Carriage and Insurance Paid To) Laadimiskoht
  sihtpunktis määratud, kasutatakse kõikide
  transpordiliikide puhul, müüja kohustuste hulka
  kuuluvad transpordi korraldamine ja selle eest
  tasumine kuni sihtpunktini, ekspordi
  tollivormistus ja kindlustuslepingu sõlmimine
  ostja kasuks.
• CPT (Carriage Paid) Laadimiskoht sihtpunktis
  määratud, kasutatakse kõikide transpordiliikide
  puhul, müüja kohustuste hulka kuuluvad transpordi
  korraldamine ja selle eest tasumine kuni
  sihtpunktini ja ekspordi tollivormistus.

23
Incoterms

• DAF (Delivered at Frontier) Laadimiskoht
  määratud, kasutatakse kõikide transpordiliikide
  puhul, müüja kohustuste hulka kuuluvad transpordi
  korraldamine piirini ja selle eest tasumine,
  ekspordi tollivormistus, kaup piiril veokilt
  mahalaadimata.
• DES (Delivered ex Ship) Laadimissadam sihtpunktis
  määratud, kasutatakse meretranspordi puhul, müüja
  kohustused lõpevad, kui kaup on sihtsadamas laeva
  pardal kättesaadav ostjale, impordi
  tollivormistus kuulub ostja kohustuste hulka.
  Ostja tasub mahalaadimis- ja kaimaksud.
• DEQ (Delivered ex Quay) Laadimissadam sihtpunktis
  määratud, kasutatakse meretranspordi puhul, müüja
  kohustused lõpevad, kui kaup on sihtsadamas
  treminalis ostjale kättesaadav, impordi
  tollivormistus kuulub ostja kohustuste hulka.
  Müüja tasub mahalaadimis- ja kaimaksud.
• DDU (Delivered Duty Unpaid) Laadimiskoht
  sihtpunktis määratud, kasutatakse kõikide
  transpordiliikide puhul, müüja kohustuste hulka
  kuuluvad transpordi korraldamine ja selle eest
  tasumine kuni ostja asukohani sihtpunktis.
  Mahalaadimis- ja impordi tollivormistuskulud
  kannab ostja.
• DDP (Delivered Duty Paid) Laadimiskoht
  sihtpunktis määratud, kasutatakse kõikide
  transpordiliikide puhul, müüja kohustuste hulka
  kuuluvad transpordi korraldamine ja selle eest
  tasumine kuni ostja asukohani sihtpunktis, aga
  samuti ka impordi tollivormistus (s.h. riigilõiv,
  litsentsid). Mahalaadimiskulud kannab ostja.

24
incoterms

• Uute tingimustena on toodud sisse
• DAT (Delivered at Terminal)
• DAP (Delivered at Place).
• Sisult on klausel DAP sama mis endine DDU.
• Välja on jäetud tolli puudutav osa, kuna
• ühendusesiseselt on tegemist vabakaubandusega.
• DAT nimi räägib sellest, milleks tarnetingimust
  kasutatakse.

25
Universaalsed klauslid

• EXW    Ex Works
• FCA    Free Carrier
• CPT    Carriage Paid To
• CIP    Carriage and Insurance Paid To
• DAT   Delivered At terminal
• DAP   Delivered At Place
• DDP   Delivered Duty Paid

26
Meretranspordi ja siseveeteede vedude klauslid

• FAS   Free Alongside Ship
• FOB   Free On Board
• CFR   Cost And Freight
• CIF    Cost, Insurance and Freight

27
Keele ja kultuurilised erinevused

• Hiina moderne sotsialistlik kapitalistlike
  sugemetega riiklik korraldus põimitud iidse
  kultuuriga
• Riigi keel - Mandariini, lisaks veel sajad
  kohalikud murded.
• Kätkeb endas vaatamata laialdasele inglise keele
  oskusele arusaamatust ja vääriti mõistmist.

28
Keele ja kultuurilised erinevused

• Venemaa naaber riik, suur ja mõneti vääriti
  mõistetud. Huvitava ajalooga, kuid hetkel
  suhteliselt keeruline kaubanduspartner.
• http//www.tks.ru/db/tnved/tree - ????? ????
  ??????, ?????? ??????, ??????????? ???????????
  ??????????.

29
Raha ja kauba vood

• Tarnijalt kliendini EU siseselt

tarnija
klient
kaup
raha
klient
raha
hulgiladu
klient
kaup
30
Raha ja kauba vood

• Raha ja kauba vood otsetarne ja tolliformaalsuste
  teostamisel.

Tootja (tarnija)
kliendid
kaup
raha
toll
kaup
raha
hulgiladu
Kaup kliendile
31
Raha ja kauba vood

• Raha, kauba ja info voog integreeritud juhtimisel

Integreeritud juhtimine
raha
raha
info
info
klient
tarnija
kaup
32
Tarneahela ja väärtusahela mõisted

• Tarneahel (Supply Chain) näitab millistest tarne
  etappidest koosneb lõpptoote kujunemine
• Väärtusahel (Value Chain) kirjeldab lisaväärtuse
  teket tarneahelas

33
Müük ja ost

• Müük on äritegevuses absoluutselt vajalik
  protsess
• Müük loob võimaluse kasumiks
• Müük on enamikes firmades tähelepanu keskpunktis
• Müük võib tekitada ka probleeme ja kahjumit
• Ost võib määratleda äritegevuse kasumlikkuse

34
SCM - Supply Chain Management

• Ettevõtted, kelle otsene tegevus ei ole kaubandus
  või transport, kipuvad logistikaga seonduvast
  mööda vaatama. Liiga suured ja aeglaselt liikuvad
  laovarud ning probleemid hangete ja tarnetega
  teevad paljudele juhtidele peavalu. Kuidas
  juhtida firmat nii, et väheneks laoseis ning
  kasvaks klientide rahulolu kauba
  kättesaadavusega?

35
CSM

• 1986. aastal defineeris Council of Logistics
  Management (CLM) USA-s SCM-i kui tõhusaimate ja
  kuluefektiivseimate tooraine, protsessisiseste ja
  valmistoodangu varude ning nendega seonduvate
  infovoogude ja ladustamise planeerimise,
  teostamise ning kontrolli lähtepunktist
  sihtpunktini kliendi rahulolu tagamiseks.

36
Tarneahelate juhtimine

• on oluline mitte ainult logistikas, vaid
  strateegilises juhtimises üldiselt
• Tarneahelat vaadeldakse kui ketti, mille iga osa
  koosneb neljast lülist. planeerimine, hanked,
  teostus ja tarnimine
• Tänapäevased tarneahelad koosnevad keskmiselt
  neljast jadamisi ühendatud osast tootja,
  jaotaja, hulgi- ja jaemüüja

37
Logistiline juhtimine

• Logistilise juhtimise eesmärgiks on süsteemne
  mõtlemine eesmärkidega seotud objektide,
  subjektide, protsesside ja faktorite nägemine
  integraalses põhjus-tagajärg seoses.

38
Logistiline juhtimine

• Planeerib
• Organiseerib
• Optimeerib
• Reguleerib
• Kontrollib hanke, tootmise, füüsilise turustuse
  ja jaotuse tegevusi ja vahendeid.
• Koordineerib info liikumist ja tolliformaalsusi

39
Logistiline juhtimine

• Integraalsus hõlmab nii ettevõtte allstruktuuride
  omavahelisi suhteid , kui ka firma koostööd
  tarnijate vahendajate ja tarbijatega.

40
Tarneahela juhtimise funktsioonid

• Hankimise e. ostu juhtimine
• Nõudluse prognoosimine
• Hankijate valik
• Transport ja lähetus
• Distributsiooni e. jaotamise juhtimine
• Jaotuskanalid
• Asukoha valik jaotuskanalis
• Ladustamise juhtimine
• Ladustamise asukoha valik
• Varude juhtimine
• Laojäägi kontroll
• Materjalide tellimine

41
Hankeahela juhtimise funktsioonid

• Tootmise juhtimine
• Tootmise planeerimine
• Info juhtimine
• Kvaliteedi juhtimine
• Klienditeenindus

42
Logistilise juhtimise eesmärgid.

• Logistiline juhtimine on seotud 7 eesmärgi
  püstitamisega ja realiseerimisega, need on

43
Marketing vrs Logistika

• Marketing on eduka äritegevuse eelduseks, mille
  peamiseks turu segmentimine, nõudluse
  prognoosimine ja kujundamine, toote-teenuse
  kavandamine, hinna- ja müügitoetuse poliitika
  välja kujundamine, valmistoote turustamine.
• Logistika on marketingi täiendavaks, kompromissi
  optimaalsust, kiirust ja sünergiat lisavaks
  vahendiks.

44
Marketing vrs Logistika

• Potentsiaalse turu professionaalne segmentimine
  on konkurentsivõimelise toote ja teenuse
  väljatöötamise vajalikuks eelduseks. Segment peab
  täitma 4 nõuet
• Peab olema täpselt piiritletud. Iga segmentimine
  peab olema argumenteeritud.
• Peab olema piisavalt suur, et saada prognoositud
  kasumit
• peab olema kestev, logistika on kaugele suunatud
  tegevus
• Peab vastama firma ressurssidele, ka inimvõimete,
  oskustele jne.

45
marketingi-logistika koostöö

• tabel

46
marketingi-logistika koostöö

• Tänapäeva logistika juhtimine läheneb
  integreerimise käsitlusest, mis on uus arusaam
  äritegevusest, mis käsitleb ettevõtteid
  logistiliste keskustena, mille eesmärgiks on
  erinevate turusegmentide spetsiifiliste vajaduste
  senisest täielikku ja kvaliteetse rahuldamist.
  Integraalsus hõlmab nii ettevõtte allstruktuuride
  omavahelisi suhteid, kui ka firma koostööd
  tarnijate, vahendajate ja tarbijatega.

47
Lõppkliendi analüüs

• Missugune on kliendi ärikeskkond?
• Mida klient meilt ootab? Tarnete asukohad?
• Missugune on tellimuse täitmise oodatud kiirus?
• Missugune on kliendi ennustus? Nähtavus? Kust
  saadakse algandmed? Kas seda saab parandada?
• Missugust paindlikkust meilt oodatakse?
• Missugune on kulude vähendamise vajadus ja
  võimalus?
• Tasuta lõunaid ei ole selgitage välja, mis on
  kliendi jaoks tähtsaim mille eest ta on valmis
  maksma!

48
Logistika klienditeeninduses.

• Tänapäeva ostja turul ei ole võimalik saavutada
  pikaajalist edu, kui
• firma korporatiivne kultuur on madal
• klienditeenindust käsitletakse kitsalt üksnes
  tarbija hetkevajadust rahuldava tegevusena.
• Ei toetu ülemaailmsetele teadustele
  motivatsiooniteooriast, tarbija käitumise
  mudelitest, turundusest ja logistikast.

49
Ost organisatsiooni struktuuris

• Ost ei ole tugifunktsioon!
• Ost ei ole logistika üks osa!
• Materials management
• Ost
• Logistika
• Tarnijate haldamine

50
Uus ostufilosoofia

• Strateegiline ost
• Globaalsed turud
• Kaks kuni kolm tarnijat toote rühmiti
• Koordineeritud otsused
• Koostöö
• Pikk perspektiiv
• Nullvea tasand
• JIT, JOD (Just On Demand)
• Kogukulude arvestus (TCO)

51
Miks outsourcingon kasulik

• Kulu kokkuhoid
• Parem kvaliteet
• Võimaldab keskenduda põhitegevusele
• Vabastab põhi ja käibekapitali

52
3PL

• Ettevõtte põhitegevust toetava teenuse ostmine
  teiselt ettevõttelt, mille koostöö kaugemaks
  eesmärgiks on väärtusi lisav strateegilise
  allianssi arendamine ja millest kasu saavad
  mõlemad osapooled.

53
4 PL tekke põhjused

• Üha keerukamad, komplektsemad ja konkreetse
  kliendi vajadused logistiliste vajaduste
  lahendused
• 3PL firmad kogemused, oskused ja tehnoloogilised
  ressursid ei võimalda nõutava keerukusastmega
  teenuseid välja töötada ega pakkuda.

54
4 PL tekke põhjused

• 3PL firmad alustaid koostööd juhtimis- ja
  IT-teenuseid pakutavate firmadega, et olla
  võimelised oma klientidele terviklahendusi
  pakkuma
• Koostöö sünergia lõi aluse kvalitatiivselt uue
  tasandi logistikateenuse pakkujatele, milles
  teenuse pakkuja on tarneketi integraator kes
  ühendab oma organisatsiooni ressursid, mahud ja
  tehnoloogiad alltöövõtjatest teenuse pakkujate
  omadega ning juhib neid pakkudes keerukad
  tarneketi juhtimise lahendust

55
4PL

• 4PL pakkuja ühendab 3PL teenuste pakkujate ja
  äriprotsesside juhtijate kompetentsuse sellisel
  moel, et tarneketi korraldamise lahendused
  jõuaksid kliendini tsentraliseeritud
  kontaktikorralduse kaudu ( The Managment of
  business logistics John J Coyle Edward J Bardi,
  C.John Langley jn)

56
4 PL kontseptsioon pakub tarneahela
integreerimisel järgmisi võimalusi

• Tulude suurenemine
• Operatsioonikulude vähenemine
• Tööjõukulude vähenemine
• Seotud kapitali vähenemine
• Seega ühendab 4PL teenuse pakkuja, kliendi ja 3PL
  teenuse pakkuja juhtimis- ja IT teenuste
  kaudu.

57
4PL Logistics

• Arrangement in which a firm contracts out
  (outsources) its logistical operations to two or
  more specialist firms (the third party logistics)
  and hires another specialist firm (the fourth
  party) to coordinate the activities of the third
  parties. (Business Dictionary.com)

58
4PL Logistics

• Tarneketi integraator kes ühendab oma tegevusega
  3PL teenuse pakkujad eesmärgiga luua
  laiahaardelisi tarnketti juhtimise lahendusi.

59
Väärtuse lisamine

• Väärtus on summa, mida klient on nõus
  organisatsiooni poolt pakutava kauba eest maksma.
  Kaup võib olla nii toode kui teenus või mõlemad
  korraga. Lisandunud väärtus on vahe summa vahel,
  mida klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt
  kauba tootmiseks tehtud kulude vahel.
• (Copeland, T., Koller, T., Murrin, J. Valuation
  Measuring and Managing the Value of Companies,
  Second Edition. New York John Wiley Inc., 1996)

60
väärtus

• Iga kommertsettevõtte eesmärgiks on maksimeerida
  kaubale lisanduvat väärtust, suurendamaks seega
  oma konkurentsivõimet ning kasumit. Kaubale
  lisanduvat väärtust saab suurendada kahel moel

61
väärtus

• Ettevõte vähendab kulusid.
• Ettevõte muudab kauba kliendile atraktiivsemaks
  teistest samalaadsetest kaupadest, nii et klient
  on nõus rohkem juurde maksma

62

• Tänapäeval on turul väga palju sarnaste omaduste
  ja kvaliteediga tooteid, mida ka turustatakse
  suhteliselt sarnasel moel (efektiivseid
  turustusvõimalusi pole lõpmatult). Seetõttu
  loetakse logistikat kaasajal ettevõtte
  diferentseerimise ja hinnakujunduse n.ö viimaseks
  rindejooneks konkurentsieelise saavutamisel.
  Väärtuse lisamisega logistika poolt seondub
  otseselt laiendatud toote (augmented product)
  kontseptsioon marketingis.

63

• Väärtuse lisamine põhineb majandusteadlase
  Michael Porteri väga huvitaval ettevõtte
  konkurentsieelise teoorial (Competative
  Advantage Creating and Sustaining Superior
  Perfomance, The Free Press, 1985). Porteri
  teooria aluseks on väärtusketi kontseptsioon
  (value chain).

64
Väärtuskett-Value Chain

• tabel

65

• Väärtusahela analüüsi on põhjalikult kirjeldanud
  Michael Porter, kes märkis ära, et
• Iga ettevõte on tegevuste kogum, mida
  täidetakse, et kavandada, toota, turustada, kätte
  toimetada ja toetada oma tooteid või teenuseid.
  Kõiki neid tegevusi võib esitada kasutades
  väärtusahelat. Väärtusahelaid on võimalik mõista
  üksnes tegevusala (business unit) kontekstis.

66
VÄLINE VÄÄRTUSAHEL

• Väline väärtusahel rõhutab olulisi osi, mida
  informatsioon kannab kogu ahelas. Tegevusharu
  üldine teostus, mõeldes selle suutlikkust
  maksimeerida lisandväärtust ja minimiseerida
  kulutusi, on peamiselt sõltuv sellest, kui hästi
  on nõudluse ja pakkumise informatsioon sobitatud
  kõigis tegevusharu järkudes.

67
INFORMATSIOONISÜSTEEMID JA VÄÄRTUSAHEL
Ükskõik, mil viisil informatsioonisüsteeme
kasutatakse, et võimaldada parem informatsiooni
vahetus läbi tegevusharu väärtusahela, oluline
kasu saadakse parendatud seostest. Need tulud
peaksid võimaldama ettevõttel kulutada rohkem
ärienergiat, et edestada oma tõeliseid konkurente
mitte aga konkureerida oma äripartneritega
saadava kasumi pärast.

• Ilmselgelt sõltub äri edukus protsessidest, mis
  koguvad ja levitavad informatsiooni.
• Tänapäval äritehingud toimuvad interneti teel.
• Ükskõik, mil viisil informatsioonisüsteeme
  kasutatakse, et võimaldada parem informatsiooni
  vahetus läbi tegevusharu väärtusahela, oluline
  kasu saadakse parendatud seostest. Need tulud
  peaksid võimaldama ettevõttel kulutada rohkem
  ärienergiat, et edestada oma tõeliseid konkurente
  mitte aga konkureerida oma äripartneritega
  saadava kasumi pärast.

68
IT kasutus logistikas.

• Selleks, et kokku panna kõik logistilised
  aspektid, panganduse ja tolli, operatiivselt
  tegutseda keerulises igapäevases töös ei saa me
  ilma IT lahendusteta, mis teevad meie tööd
  lihtsamaks ja kiiremaks
• Info on sihituslik teave, mis mõjutab ühel või
  teisel määral infosaaja käitumist. Sihituslikkus
  väljendub eelkõige selles, et tänu infole on
  võimalik parandada otsuste kvaliteeti.(http//www.
  estonian-warehouse.com/eraamat/Infotehnoloogia/)I
  nfosüsteem on info, isikute, tehniliste vahendite
  ja meetodite terviklik süsteem vajaliku, täpse ja
  operatiivse info kogumiseks, korrastamiseks,
  analüüsimiseks ja otsustajale õigeaegseks
  edastamiseks.

69
IT kasutus logistikas.

• Kommunikatsioon on tehniliste vahendite ja
  sidekanalite võrk, mille abil kogutakse ja
  edastatakse vajalikku informatsiooni.(http//www.e
  stonian-warehouse.com/eraamat/Infotehnoloogia/)
• Kõige selle tulemusena on organisatsioonidel
  vähem paberitööd, madalamad kulud infovahetusele,
  samas on infovahetus palju kiirem, esineb vähem
  vigu ja ärisuhted ettevõtete vahel on muutunud
  lähedastemaks. (Waters 2003, p. 30)

70
IT eesmärk

• Infotehnoloogia eesmärk tarneahelas on
  minimaalsete kulutustega tagada ahela kvaliteetne
  funktsioneerimine - vahendid, materjalid ja
  kaubad on kättesaadavad õiges sortimendis, õiges
  koguses, õiges kohas ja õigel ajal
• Infosüsteemidel on tarneahelates keskne roll,
  kuna just suuresti infosüsteemide kaasaegsus,
  ühildatavus ja tõrgeteta töö määravad sageli
  suures osas tarneahela funktsioneerimise edukuse.

71
Logistiline infosüsteem

• Logistilise infosüsteemi põhiülesandeks on
  vajaliku ja operatiivse info abil kindlustada
  logistilise ahela kõigi lülide ratsionaalne
  koostöö. Logistiline infosüsteem jaguneb
  põhimõtteliselt kaheks alamsüsteemiks
• funktsionaalne alamsüsteem, mis koosneb logistika
  valdkondadest, toimingutest ja funktsioonidest,
  mis on süstematiseeritud ühiste eesmärkide alusel
  
• kindlustav, garanteeriv ja töötlev alamsüsteem,
  mis omakorda jaguneb

72
kindlustav, garanteeriv ja töötlev alamsüsteem,

• tehniline kindlustamine - tehnilised vahendid
  infovoogude töötlemiseks
• informaatiline kindlustamine - teatmikud,
  klassifikaatorid, salvestid jne.
• matemaatiline kindlustamine - meetodid, mudelid
  ja programmid, mis aitavad lahendada
  juhtimisülesandeid materjalivoogude juhtimisel ja
  andmete hankimisel

73
Logistika infosüsteem koosneb erinevatest
komponentidest

• analüüs ja planeerimine
• tellimuste käsitlemine 
• tootmise juhtimine 
• müük 
• laoarvestus ja varude juhtimine
• transpordi korraldamine

74
Koostöö probleemsed lähtekohad.

• Suurimaks takistuseks peavad spetsialistid hirmu
  ebaõnnestumise ees. Kardetakse, et
  logistikateenust pakkuv firma pole tasemel, ei
  tule ülesannetega toime või sooritab talle
  üleantud operatsioone ebarahuldavalt. Puudub
  kindlus, et firma lähetatud kaubad jõuaksid õigel
  ajal õigesse kohta. Pole selge, kuidas toimub
  andmete vahetus.
• Teenuste ostmisele võib takistuseks saada ka
  ettevõtte vähene innovaatilisus ning juhtkonna
  teadmatus ostuteenuse kasulikkusest. .( Tonndorf,
  H. Kaubanduse ja tööstuse logistika. Tallinn
  Külim, 1998)

75
Koostöö probleemsed lähtekohad.

• Küllalt levinud on IT-teenuste, toitlustamise,
  raamatupidamise jms sisseostmine, kuid
  logistiliste teenuste puhul tehakse seda palju
  vähem. Mis on põhjus? Ilmselt asjaolu, et kui
  nimetatud teenused on põhitegevusvaldkonnast
  suhteliselt kaugel, siis nende kvaliteedi
  muutumine ettevõttele suuri probleeme ei tekita.
  Transport ja laondus on aga põhitegevusega
  suhteliselt tihedalt seotud ning toetavad ostu ja
  müüki, mis peavad sujuma ladusalt.

76
Takistused koostööks.

• puudub koostöötraditsioon.
• Ettevõtted tegelevad oma eesmärkidele vastavalt,
  proovides maksimumini viia omaenda tasuvust ja
  järgida oma huve. Lepinguosalisi käsitatakse kui
  vastaspooli, mitte kui partnereid.
  Läbirääkimistes, mida peamiselt peetakse hindade
  küsimustes, püütakse saavutada võimalikult
  paremaid tingimusi vastaspartneri kulul. Pigem
  ollakse valmis neile oma probleeme ja
  ebaefektiivsust eksportima.

77
Takistused koostööks.

• Teisisõnu, harjumuspärastes ärisuhetes jääb puudu
  usaldusest, kuid usaldus on vältimatu eeldus
  tõelise partnerluse teostumiseks. Teadmised
  teisel poolel toimuva kohta on sageli väga
  puudulikud. Isegi kui need eksisteerivad, on
  hämmastav, kui vähe neid rakendatakse ja ära
  kasutatakse.
• ( Tonndorf, H. Kaubanduse ja tööstuse logistika.
  Tallinn Külim, 1998)
• Tõeline partnerlus nõuab muidugi arusaamist ja
  veendumust, et tekkinud konflikte ja vastuolusid
  saab ja tuleb lepitada, et kumbki partner võidab
  seeläbi palju ja ei ole tarvis kulusid ümber
  lokaliseerida, selle asemel tuleb need kõrvaldada
  ja seda mõlema poole huvides.

78
kirjandus

• U. S. Council of Logistics Management, 1986,
  http//cscmp.org
• Copeland, T., Koller, T., Murrin, J. Valuation
  Measuring and Managing the Value of Companies,
  Second Edition. New York John Wiley Inc., 1996
• www.emta.ee
• www.swedbank/business.ee
• Tonndorf, H. Kaubanduse ja tööstuse logistika.
  Tallinn Külim, 1998
• European Committee for Standardization, 1991, The
  Institute of Logistics homepage. What is
  Logistics? http//www.iolt.org.uk/pages/whatlogis
  tics
• Gary Hamel, G.K.Prahalad Võidujooks tulevikku
  2001
• Strauss ja Korbin Basics of Qualitative
  Research Grounded Theory Procedures and
  Tecchniques1990

79
kirjandus

• Becker Sociological Work 1970
• Miles ja Hubermann Qualitative data analysis
  1994
• S.Hisjärvi, P.Remes, P.Sajavaara Uuri ja Kirjuta
  2005
• Waters, D. Logistics An Introduction to Supply
  Chain Management. Great Britain Ashford Colour
  Press Ltd, 2003
• Jonh J Coyle, Edward J Bardi, C.John Langley Jr
  The management of business logistics Logistics
  relationships and 3PL 2003
• M.Villemi Logistika Alused 2003
• P.Kotler, Dipak C.Jain, Suvit Maensincee Muutuv
  turundus 2003
• Jaana Lingand Ettevõtte Riskid-ärijuhtimine ja
  maandamine 2005
• Bloomberg, D. J., LeMay, S., Hanna, J. B.
  Logistics. New Yersey Prentice-Hall

80
Esitluse teemad - max 10 slaidi

• katrina.aston_at_gmail.com
• logistika mõiste ja üldkontseptsioon
• logistika ja kvaliteet
• varude ja materjalivoogude logistika
• transpordi- ja jaotuslogistika
• tollikorraldus
• ladustamine ja käsitlemine
• logistikateenuste sisseostmine
• logistika tõhusus ja mõju ettevõtte väärtusele
• Tähtaeg 15-12-2010