Hilje Saag

1
Natsliku Saksamaa sõjakurjategijad ja -kuriteod

• Hilje Saag
• Karksi-Nuia Gümnaasium
• Juhendaja M.Anissimov

2
ADOLF HITLER (1889-1945)

• Saksa riigikantsler ja diktaator 1933-1945,
  peamine II maailmasõja sõjaroimar
• 1914-1918 teenis vabatahtlikuna Saksa armees
• 1919 võttis osa NSDAP asutamisest, 1921 sai selle
  juhiks
• 1923 osales Müncheni õllekeldriputšis
• Peateos Mein Kampf (1925)
• 30.I 1933 sai Saksamaa riigikantsleriks, poole
  aastaga kehtestas diktatuuri
• 1.IX 1939 päästis valla II maailmasõja
• Lõpetas elu enesetapuga 30.IV 1945

3
MARTIN BORMANN(1900- 1945 (?))

• NSDAP asejuht maist 1941 (sinnani R.Hessi
  asetäitja, siis NSDAP kantseleiülem)
• 1943.aastast Hitleri sekretär
• Mõnedel väidetel õnnestus tal mais 1945
  Berliinist lahkuda (oletatavasti
  Ladina-Aneerikasse)
• Mõisteti Nürnbergi protsessil tagaselja surma

4
JOSEPH GOEBBELS(1897-1945)

• Natsliku Saksamaa haridus- ja propagandaminister
  1933-1945
• II maailmasõja ajal tegeles siseprobleemide ja
  kogu propagandaga
• Oli teerajajaks raadio kasutamisel massilise
  kuulajaskonna mõjutamiseks
• Mürgitas sõja lõpupäevil koos naisega oma kuus
  last, sest ei suutnud mõelda, et lapsed võiksid
  eleda Hitlerita maailmas, seejärel tegid
  enesetapu

5
HERMANN GÖRING(1893-1946)

• Saksa lennuväeminister, ehitas üles Luftwaffe
• Aitas rajada Gestapot ja koonduslaagrite süsteemi
• Hitleri režiimi tugisammas
• Tema täht hakkas loojuma, kui Luftwaffel ei
  õnnestunud võita lahingut Britannia pärast, uus
  ebaõnn lahingus Stalingradi all
• Mõisteti surma Nürnbergi kohtuprotsessil,
  mürgitas ennast kaks tundi enne hukkamist

6
RUDOLF HESS(1894-1987)

• Tõusis NSDAP juhi Hitleri asetäitjaks ning oli
  kavandantud Hitleri järeltulijaks
• Kirjutas alla Nürnbergi seadustele
• Lendas 10.mail 1941 Šotimaale, kuid Churchill
  keeldus teda vastu võtmast ja ta pandi vangi
• Selgusetu, kelle ja kas üldsegi kellegi volitusel
  pakkus ta inglastele allianssi Nõukogude Liidu
  vastu
• Nürnbergi protsessil mõistei ta süüdi vaid
  agressiooni õhutamises ja veetis ülejäänud osa
  oma elust Berliinis Spandau vanglas (1967.aastast
  selle ainuke vang, Nõukogude Liit keeldus talle
  armu andmast)

7
REINHARD HEYDRICH(1904-1942)

• NSDAP julgeolekuteenistuse juht ja H.Himmleri
  asetäitja
• Oli tegev juutide ja teiste vastu suunatud
  genotsiidipoliitika rakendamisel.
• 1941.aastast Böömimaa ja Moraavia (Määrimaa)
  riigiprotektor
• Tapeti 1942 Suurbritanniast saabunud ja
  langevarjudega maandunud kolme Tšehhoslovakkia
  sõduri poolt

8
HEINRICH HIMMLER(1900-1945)

• SS juht 1925-1945
• Gestapo ülem 1934-1945
• Saksamaa siseminister 1934-1945
• Pärast 1936.aastat juhtis kogu Saksamaa
  politseid, juhatas isiklikult surmalaagreid ja
  juudipoliitika lõplikku lahendamist
• Proovis Hitleri teadmata liitlastega sõja
  lõpupäevil läbirääkimisi pidada
• Briti vägede kätte vangi langenuna sooritas
  enesetapu, enne kui teda jõuti süüdi mõista ja
  hukata

9
PAUL von HINDENBURG(1847-1934)

• Weimari vabariigi president 1925-1934
• 30.jaanuar 1933 nõustus Hitlerit riigikantsleriks
  määrama, aitas kaasa Hitleri võimuletulekule
• Pärast tema surma 2.augustil 1934 ühitab Hitler
  presidendi ja riigikantsleri ametikohad

10
ALFRED JODL(1892-1946)

• Saksa kindral, II maailmasõja ajal Saksa kõrgemas
  väejuhatuses üks juhtfiguure
• Kavandas tippoperatsioonid ja oli Hitleri
  tähtsaim sõjaline nõuandja
• Soovitas Suurbritannia ja teiste maade linnade
  terroripommitamist
• Kirjutas alla sõjavangide hukkamise käskkirjadele
• Sõja lõpus kirjutas alla Saksa sõjaväe esindajana
  kapituleerumisdokumendile
• Mõisteti surma Nürnbergi sõjatribunali poolt

11
ERNST KALTENBRUNNER(1901-1946)

• Austria natside liider
• Pärast Austria annekteerimist 1938 ühines
  politseiülem Himmleri staabiga ja oli
  Julgeolekupolitsei ühe juhina aastast 1943
  vastutav miljonite juutide ja liitlaste sõdurite
  mõrvamise eest
  II maailmasõja ajal
• Mõisteti surma Nürnbergi rahvusvahelises kohtus

12
WILHELM KEITEL(1882-1946)

• Saksa kindralfeldmarssal
• 1938-1945 Saksa relvajõudude (Wehrmachti) kõrgema
  ülemjuhatuse staabi ülem, Hitleri lähim sõjaline
  nõuandja
• Tema direktiivide ja käskkirjade alusel tapeti
  okupeeritud aladel hulgaliselt sõjavange ja
  eraisikuid
• Kirjutas 8.V 1945 alla fašistliku Saksamaa
  tingimusteta kapituleerumise aktile
• Mõisteti Nürnbergi protsessil surma

13
JOACHIM von RIBBENTROP(1893-1946)

• 1936-1938 Saksa suursaadik Londonis
• 1938-1945 Saksamaa välisminister
• Oli natsliku ideoloogia ustav poolehoidja,
  sellest lähtudes said sisu Kominternivastane
  pakt, telje- ja Kolmikpakt.
• Oli peamisi Saksa Müncheni-poliitika kavandajaid,
  Saksa agressiooni ja maailma ümberjaotamise
  ettevalmistajaid
• Sõlmis 1935 Inglise-Saksa mereväelepingu, 1939
  MRP
• Mõisteti surma Nürnbergi rahvusvahelises kohtus

14
ALFRED ROSENBERG(1893-1946)

• Saksa poliitik ja ideoloog, oli õppinud
  Tallinnas, Riias, Moskvas
• Osales 1919.aastast Saksa natsionaalsotsialistliku
  s liikumises, oli NSDAP häälekandja Völkischer
  Beobachter peatoimetaja
• Juhtis 1933-st NSDAP välispoliitikaametit
• 1941-1945 Saksa ida-alade riigiminister
• Mõisteti surma Nürnbergi rahvusvahelises kohtus

15
ERNST RÖHM (1887-1934)

• Oli NSDAP ja SA asutajaid
• 1931.aastast SA staabiülem
• Taotles SA-le poliitilist tegevusvabadust ja
  riigivõimu ning SA kujundamist nn.rahvaarmeeks
  Reichswehri asemele
• Sattus vastuollu Hitleri, NSDAP ladviku ja
  Reichswehri juhtidega
• Hukati koos lähimate kaaslastega 30.juunil 1934
  pikkade nugade ööl

16
SAKSAMAA VALLUTUSTE ULATUS

• Enne II maailmasõda
• Austria
• Tšehhoslovakkia
• II maailmasõja ajal
• Poola
• Taani ja Norra
• Beneluxi maad ja Prantsusmaa
• Õhusõda Suurbritannia vastu (tulemusteta)
• Nõukogude Liit

17
NATSISMI KURITEOD

• Päästsid valla II maailmasõja, milles hukkus
  50-55 mln inimelu
• Rajasid üle 2000 koonduslaagri, mille 16 mln
  vangist hukkus 11 mln
• Holocaust hukati natslikust rassiteooriast
  lähtudes ligi 6 mln juuti

18
NÜRNBERGI SÕJATRIBUNAL

• Kestis 20.XI 1945-1.X 1946 Nürnbergis peamiste
  Saksa sõjasüüdlaste üle

• Süüdistuste aluseks
• sõja ettevalmistamine ja vallapäästmine,
• kuriteod sõja ajal,
• humaansusevastased kuriteod (rassilised
  tagakiusamised),
• muud kuriteod
• Kohtu all 23 süüalust, neist 12 sõjaroimarile
  mõisteti surmanuhtlus (viidi täide 16.X 1946),
  kahele eluaegne vanglakaristus, ühele 15 aastat
  vangistust. R.Ley ja H.Göring olid sooritanud
  protsessi ajal enesetapu
• NSDAP juhtkond, Gestapo ja SS tunnistati
  kuritegelikeks

19
SÕJAROIMARID NÜRNBERGI KOHTUS

• Surnud olid selleks ajaks A.Hitler, H.Himmler,
  J.Goebbels
• Kokku 23 süüalust, kellest süüdi mõisteti 19
• Kohtualused

• Hermann Göring,
• Wilhelm Frick,
• Hans Frank,
• Rudolf Hess,
• Ernst Kaltenbrunner,
• Alfred Rosenberg,
• Albert Speer,
• Julius Streicher

• Alfred Jodl,
• Fritz Saukel,
• Robert Ley,
• Erich Raeder,
• Walther Funk,
• Wilhelm Keitel,
• Arthur Seyss-Inguart,

• Hjalmar Schacht,
• Karl Doenitz,
• Franz von Papen,
• Constantin von Neurath
• Joachim von Ribbentrop

20

• Teiste sõjakuritegude eest hukati Josef Kramer ja
  Irma Grese. M.Bormann mõisteti süüdi tagaselja.
• Süüdi ja surma mõisteti W.Frick, H.Frank,
  E.Kaltenbrunner, W.Funk, F.Saukel, A.Rosenberg,
  A.Speer, J.Streicher, A.Jodl, W.Keitel,
  A.Seyss-Inguart, J.von Ribbentrop
• Eluaegne vanglakaristus mõisteti R.Hessile ja
  E.Raederile
• Õigeks mõisteti K.Doenitz, F.von Papen, C.von
  Neurath, H.Schacht