Title: Globaalf
1Globaalfüüsika - Kosmos
- Mirt Gramann
- Tartu Observatoorium
2Programm
- 1. Päikesesüsteem
- 2. Tähed
- 3. Meie Galaktika
- 4. Galaktikad
- 5. Kosmoloogia
- 6. Universumi tekkimine ja arenemine
3Päikesesüsteem
4(No Transcript)
5Oorti-Öpiku pilv
6Meie Galaktika - I
7Meie Galaktika - II
82. Tähed
- 2.1 Tähtede omadused
- 2.2 Tähtede evolutsioon
92.1 Tähtede omadused
- Kaugused ja liikumine
- Heledused ja värvid
- Temperatuurid
- Spektrid
- Mõõtmed
- HR diagramm
- Massid
10Trigonomeetriline parallaks
11Kauguse ühikud
- Kauguse ühikud valgusaasta ja parsek
- 1 valgusaasta (va) 1013 km
-
- 1 parsek (pc) - objekti kaugus, mille
aastaparallaks on 1 kaaresekund - 1 pc 3.263 va
-
1230 lähimat tähte
13Tähtede kaugused
- Proxima Centauri 1.3pc 4.3va 270 000 au
- üks liige kolmik süsteemis
- Alpha Centauri
complex - Barnardi täht 1.8 pc 6.0 va
- Parallaks meetodiga maalt kuni 100 pc.
- Hipparcos satelliit 200 pc
- plaanis Gaia (2012) gt 25000 pc
14Tähtede liikumine
15Tähtede heledused
- Näivad tähesuurused m (erinevus 5 vastab 100
kordsele erinevusele heleduses). - m -gt log (F)
- Absoluutne tähesuurus M tähe näiv tähesuurus,
mis tal oleks kui ta asuks 10 pc kaugusel Maast. -
- m M 5 log (d /10 pc).
- Tähe heledus L
- M Msun 2.5 log (L /L sun),
- kus Msun
4.74 ja Lsun 3.8 x 1026W. -
16(No Transcript)
17Tähtede värvused
- Saame värvust hinnata, mõõtes tähe heledust
erinevates spektripiirkondades ning määrates
tähesuuruste erinevused nn värvusindeksid. - Selliseid mõõtmisi tehakse fotomeetri
valgusfiltrite abil. - Levinumad filtrid nn UBV filtrid.
- B filter 380 480 nm, V filter 490 590 nm
- mB mV negatiivne sinistel ja positiivne
punastel - mU mB, mV mR
- Päike U-B 0.10, B-V 0.62
18Tähtede temperatuurid
- Esimeses lähenduses on planeedid ja tähed mustad
kehad ja nad kiirgavad nn musta keha kiirgust. - Musta keha kiirguse jaotus sõltub ainult
temperatuurist. - Tähe temperatuuri määramiseks leitakse tähe
heledus erinevatel sagedustel ja sobitatakse
tulemused sobiva musta keha kõveraga. - Päike 5800 K.
19(No Transcript)
20Soojuskiirguse omadused
- Soojustasakaal on statistiline tasakaal, kus
süsteemi - omaduste jaotumine ei muutu ajas või muutub
- aeglaselt. Soojuskiirguse intensiivsus
lainepikkuste - järgi on antud Plancki seadusega
- Bl (T) 2 h c2 l-5 exp ( hc
/lkT) - 1 -1 - Piirjuhud
- l gtgt hc /kT
- Rayleighi - Jeansi valem Bl(T) AT
l-4 . - lltlt hc /kT
- Wieni valem B l(T)C1 l-5 exp (-C 2
/l T).
21Wieni nihkeseadus
- Maksimaalne kiirguse lainepikkus nihkub
temperatuuri muutumisel - lmax T 0.0029 m K .
- T3600 K, lmax 805 nm
- T5800 K, lmax 500 nm
- T13000 K, lmax 223 nm
22(No Transcript)
23(No Transcript)
24Tähtede spekter
- Pidev spekter
- Neeldumisjooned (tähtede atmosfääris)
- - oluline lainepikkus ja intensiivsus
- Joonte süstemaatiline nihkumine Doppleri effekt
tähe vaatekiire sunnaline liikumine - Spkterijoonte laienemine tähe pöörlemine
- Emissioonjoonte olemasolu täheaine väljavool
- Joonte lõhestumine magnetvälja tugevus
25(No Transcript)
26Tähespektrite klassifikatsioon
27Tähtede keemiline koostis
- 90 vesinik ja 9 heelium
- 1 raskemad elemendid.
28Tähtede mõõtmed
- Stefan-Boltzman seadus kiiratud energiatihedus
F sT4 , kus s on kiirguskonstant. -
- Tähtede heledus L 4 p s R2 T4 R2 x
T4 - Ülihiiud gt 100 R0
- Hiiud 10 100 R0
- Normaalsed 1 - 10 R0
- Kääbused lt 1R0
29(No Transcript)
30Hiiud ja Päike
312 olulist tüüpi tähti
- Punased hiiud ja ülihiiud suured, külmad,
heledad - Valged kääbused väiksed, kuumad, nõrgad
32HR - diagramm
- Tähe heledus - tähe temperatuur
- Tähesuurus värv või spektri klass
- color-magnitude diagramm
-
33HR diagramm
34HR diagramm
- Tähed ei jaotu juhuslikult
- 1. Peajada 90 tähti
- 2. Valgete kääbuste rühm
- 3. Punaste hiidude rühm
- 4. Ülihiidude jada
35(No Transcript)
36(No Transcript)
37Tähtede massid
- Kaksiktähed
- Visuaalsed
- Varjutusmuutlikud
- Spektroskoopilised
38Tähtede massid, raadiused ja heledused
39Mass määrab tähe asukoha peajadal
402.2 Tähtede evolutsioon
- Tekkimine ja jõudmine peajadale
- Evolutsiooni lõppfaasid
41Tähtede tekkimine
- Täheteke algab kui tähtedevaheline gaasi ja tolmu
pilv hakkab kokku tõmbuma.
42Prototähe tekkimine
43Erinevad staadiumid enne peajada
44Tähe jõudmine peajadale
45Tähtede evolutsioon enne peajadale jõudmist
46Tähed peajadal
- Tähe tekkimisfaas 40-50 miljonit aasta
- Täht peajadal 10 miljardit aastat
- Rõhk ja gravitatsioon on tasakaalus.
- Toimuvad termotuumareaktsioonid ja H -gt He.
- Tuumaenergiat tekib tähe tuumas täpselt nii palju
- kui palju energiat tähepinnalt kiirgub.Kui
vesinik hakkab - tuumas otsa saama, siis tähe sisemine tasakaal
muutub. - Tähe evolutsioon pärast peajadalt lahkumist
sõltub tähe massist. -
47(No Transcript)
48Erinevad staadiumid peale peajada
49(No Transcript)
50(No Transcript)
51Päikese evolutsioon
52Tähe evolutsioon peale peajada
53Suurema massiga tähed
54Suurema massiga tähed M gt 8 M0
55(No Transcript)
56Supernoovad
57Massiivse tähe elutee lõpeb sageli supernoova
plahvatusega. Krabi udukogu supernoova jäänuk.
58Tähe evolutsiooni lõppfaasid valge
kääbus neutrontäht must
auk evolutsioon sõltub tähe massist
59Tähe evolutsiooni lõppfaasid
60Tähtede arenemise tsükkel