ILO%20sotsiaalsektori%20eelarve%20mudel

1
ILO sotsiaalsektori eelarve mudel
Andres VõrkTÜ majandusteaduskond

• W.Scholz, M.Cichon, K. Hagemejer Social
  Budgeting. ILO 2000 (1999)
• CD demoversiooniga ILO Social Budget Model.
  Version 6/1999

Tallinn, 7.veebr.2002
2
Ettekande struktuur

• ILO sotsiaalsektori eelarve mudeli (SEM)
  üldiseloomustus
• Mudeli idee, eesmärgid
• Sotsiaalarvepidamise süsteemist
• Mudeli peamised komponendid
• Mudeli tööfailide tutvustus

3
SEMi põhiidee

• Sotsiaalvaldkonna statistilise andmebaasi põhjal
• mineviku majandusstatistilisi seaduspärasid ja
  kehtivat institutsionaalset raamistiku arvestades
  
• sotsiaalvaldkonna peamiste näitajate
  prognoosimine ja simuleerimine.

4
SEMi olemus
Sotsiaalarvepidamise süsteem
Sotsiaalkulude ja -tulude seosed
demograafiliste- ja majandusteguritega
Institutsionaalne korraldus (seadused)
Sotsiaalsektori eelarvestamine tulude-kulude
prognoosid ja simulatsioonid
5
SEMi eesmärk

1. Analüüsida sotsiaalsektori käitumist minevikus
2. Sotsiaalsektori prognoos praeguse süsteemi korral
   (nt 5-20 aastat)
3. Simulatsioonide abil poliitiliste muudatuste
   analüüsimine

6
SEMi olemus
Sotsiaalarvepidamise süsteem
Sotsiaalkulude ja -tulude seosed
demograafiliste- ja majandusteguritega
Institutsionaalne korraldus (seadused)
Sotsiaalsektori eelarvestamine tulude-kulude
prognoosid ja simulatsioonid
7
Sotsiaalarvepidamise süsteem (SAS)
(Social Accounting System- SAS)

• Sotsiaalsektori kogukulud ja -tulud kategooriate
  kaupa mitme perioodi lõikes.

8
SASi printsiipe

• Metodoloogiline kooskõla teiste
  andmesüsteemidega, eelkõige SNA kontode
  süsteemiga
• Peaks sisaldama kõiki riigiga seotud
  sotsiaalkulutusi ja kuludele vastavaid tulusid
• Struktureeritud institutsioonide ja funktsioonide
  kaupa
• Rahvusvaheline võrreldavus

9
Tulud SASis

• Kõik kulude finantseerimisega seotud tulud
• Nt
• Sotsiaalkindlustuse maksed
• Ravikindlustuse maksed
• Töötuskindlustuse maksed
• Üldised maksutulud
• Reservide investeeringutulud
• Laekumised erasektorist

10
Kulud SASis

• Töötamisega seotud sotsiaalsed kulutused
• Pensionid
• Töötu abirahad
• Haigushüvitised
• Riigieelarvest finantseeritavad kulutused
• Peretoetused
• Toimetulekutoetused, sotsiaalabi
• Tervishoiukulutused
• Erasektori sotsiaalsed kulutused
• Tervishoiukulutused

11
SASi tulude klassifikatsioon

• Juriidilise aluse järgi
• Sotsiaalmaksed
• Kindlustatute maksed (töövõtjate, FIE maksed)
• Tööandjate maksed (tegelikult, arvestuslikud)
• Subsiidiumid valitsuselt
• Muud tulud
• Ülekanded teistelt institutsioonidelt

• Majandussektori järgi
• Ettevõtted (sektor 1, sektor 2 jne)
• Valitsussektor
• Keskvalitsus
• Kohalikud omavalitsused
• Sotsiaalkindlustuse institutsioonid
• Eraorganisatsioonid
• Majapidamised (tüüp 1, tüüp 2 jne)
• Muu maailm

12
SASi kulude klassifikatsioon

• Majanduskategooria järgi (SNA baasil)
• Sissetuleku asendajad (rahalised toetused)
• Hüvitised
• Hüvised ja teenused (mitterahalised toetused)
• Üldised teenused (administreerimine, meetmed,
  grandid)
• Ülekanded teistesse institutsioonidesse

• Sotsiaalse funktsiooni (eesmärgi) järgi
• Vanadusega seotud toetused (vanaduspension,
  toitjakaotuspension)
• Tervis (preventsioon, haigus, tööõnnetus,
  Invaliidsus)
• Perekond
• Tööhõive (koolitus, töötus)
• Üldine toimetulek (eluase, toetused)

13
SASi institutsioonid
Füüsiline vs virtuaalne institutsioon

• Riiklik pensionikindlustus
• Töötuskindlustus
• Töötu abiraha
• Ravikindlustus
• Tööõnnetuskindlustus
• Sotsiaaltoetused
• jne

14
SASi ülesehitus

• 1. Ristmaatriksid iga aasta kohta
• Tulu juriidilise aluse ja institutsiooni lõikes
• Tulu majandussektori ja institutsiooni lõikes
• Tulud iga institutsiooni kohta majandussektori ja
  juriidilise aluse lõikes
• Kulud majanduskategooria ja institutsiooni lõikes
• Kulud sotsiaalse funktsiooni ja institutsiooni
  lõikes
• Kulud iga institutsiooni jaoks sotsiaalse
  funktsiooni ja majanduskategooria lõikes
• Ülekanded institutsioonide vahel

15
SASi ülesehitus (2)

• 2. Aegread
• Tulu legaalse kategooria lõikes
• Tulu majandussektori lõikes
• Kulud majanduskategooria lõikes
• Kulud sotsiaalse funktsiooni lõikes
• Kulud institutsioonide lõikes

16
SEMi olemus
Sotsiaalarvepidamise süsteem
Sotsiaalkulude ja -tulude seosed demograafiliste
ja majandusteguritega
Institutsionaalne korraldus (seadused)
Sotsiaalsektori eelarvestamine tulude-kulude
prognoosid ja simulatsioonid
17
Sotsiaalkulude seosed demograafiliste ja
majandusteguritega

• Vajalik info
• Kulud, tulud
• Kellele kulutatakse, kellelt saadakse
• Mineviku andmete (SASi aegridade) põhjal
  seaduspärade väljatoomine
• Trendid suurustes
• Konstantsed suhtarvud
• Trendid suhtarvudes

18
Andmete detailsus

• Kui teatud kategooriates on seaduspärad selgemad,
  siis on otstarbekas detailsem info
• Kui majanduspoliitilised muudatused mõjutavad
  ainult teatud gruppi, siis vajalik info nende
  kohta

19
Sotsiaalsektori analüüsi meetodid

• Nn klassikaline eelarvestamine (classical
  budgeting approach)
• Mikrosimulatsiooni mudelid
• Süsteemsed mudelid (system approach)

20
Klassikaline eelarvestamine

• Tulude ja kulude aegridade pikendamine
• Eksperthinnangud
• Trendimeetodid
• Ökonomeetrilised ühevõrrandilised meetodid
• Makrotasemel lähenemine
• Lihtne
• Sobib lühikesteks prognoosideks
• Ad hoc
• Raske arvestada muutusi poliitikas

21
Mikrosimulatsioonimudelid

• Indiviidide käitumine arvestades keskkonda
• Representatiivne mikroandmebaas
• Indiviidide käitumise dünaamiline matemaatiline
  kirjeldus
• Tuleviku simuleerimine
• Keerukam, vaja eeldusi käitumise kohta
• Sobib sissetuleku jaotuste analüüsimiseks
• Seadusmuutuste mõju analüüsimiseks teatud
  valdkondades, nt toimetulekutoetuste analüüs,
  pensionile jäämise analüüs
• Nt Austraalia, UK, Rootsi, Saksamaa, USA

22
Süsteemsed lähenemised

• Sotsiaalsektor - avatud süsteem
• Majandus mõjutab sotsiaalsektorit ja vastupidi
• Üldiselt makrotaseme mudel
• Ökonomeetriline või arvutuslik

23
ILO SEM

• Süsteemne lähenemine
• Sisaldab palju klassikalise lähenemise aspekte
• Samas püütakse arvestada ka sissetulekute jaotust
• Kontsentreerub finantsküsimustele
• Arvutusmeetodid
• Deterministlikud seosed
• Ajas stabiilsete või ennustatavate suhtarvude
  kasutamine
• Rahvamajanduse arvepidamise seosed
• Arvestuslikud seosed (definitsioonid)

24
Mudeli struktuur
Demograafiline mudel
Tööjõupakkumise mudel
Majandusnäitajate mudel
Valitsussektori koondmudel
Sotsiaalsektori eelarve
25
Demograafiline mudel

• Baseerub rahvastiku prognoosimise ÜRO
  metodoloogial
• Rahvaarv sõltub
• Sündide arvust
• Surmade arvust
• Migratsioonisaldost

26
Demograafiline mudel(ILO-POP.XLS)
Rahvastik aastal t soo ja vanuse järgi
Elulemuskordajad soo ja vanuse järgi
Netomigratsioon soo ja vanuse järgi
Vana rahvastik aastal t1soo ja vanuse (1)
järgi
Rahvastik aastal t1 vanuse ja soo järgi
Sündimuse vanuskordajad
Sündinute soo suhtarv
Sündinute arv soo ja vanuse järgi
Rahvastik vanuses 0 soo järgi
27
Demograafilise mudeli kohta

• Suremuskordajad
• Oodatav eluiga ette antud
• Eluea paranemine ette antud
• Kiire
• Keskmine
• Aeglane
• Suremuse muster
• Üldine
• Kaug-Ida
• Lõuna-Aasia
• Ladina-Ameerika
• Tšiili

• Sündimuskordajad
• Sündimuse vanuskordajad ette antud
• (või kasutada etteantud valikut 30 võimalust)
• Summaarne sündimuskordaja perioodi lõpuks
• Sündide soo suhtarv

28
Mudeli struktuur
Demograafiline mudel
Tööjõupakkumise mudel
Majandusnäitajate mudel
Valitsussektori koondmudel
Sotsiaalsektori eelarve
29
Tööjõupakkumise mudel (ILO_LAB.XLS)
Rahvastik aastal t soo ja vanuse järgi
Tööturu-uuringud
Tööjõus osalemise määrad aastal t soo ja vanuse
järgi
Tööjõupakkumine aastal t soo ja vanuse järgi
30
Tööturu tasakaalu kujunemine(ILO_LAB.XLS,
ILO_ECO.XLS)
Tööjõupakkumine aastal t soo ja vanuse järgi
Hõivatud inimesed
Töötud (jääk)
Tööjõunõudlus perioodil t soo ja vanuse järgi
Rahvastiku soo-vanusstruktuur aastal t
Tööjõunõudlus perioodil t
Reaalse SKP kasv SKP deflaator (THI) Tööjõu
produktiivsus (SKP/töötajate arv)
31
Mudeli struktuur
Demograafiline mudel
Tööjõupakkumise mudel
Majandusnäitajate mudel
Valitsussektori koondmudel
Sotsiaalsektori eelarve
32
Muud majandusnäitajad

• (ILO_ECO.XLS)
• reaalpalga kasv, THI
• gt nominaalpalk
• gt töötajate arvnominaalpalk palgafond
• gt palgafondmaksumäär gt maksutulud
• (võib lisada korrigeerivaid tegureid)
• nominaalne intressimäär
• gt tulu reservidest
• gt isikustatud pensionisäästude
  akumuleerumine

33
Mudeli struktuur
Demograafiline mudel
Tööjõupakkumise mudel
Majandusnäitajate mudel
Valitsussektori koondmudel
Sotsiaalsektori eelarve
34
Vanaduspensionärid

• (ILO_PENS.XLS, ILO-PENS.XLS, ILO_SOC.XLS)
• Vanaduspensionid
• Ette antud praegused vanaduspensionärid vanuseti,
  pensionite suurused
• Suremuskordajad gt ellu jäävad pensionärid
• Pensionite sõltuvus keskmisest palgast või
  inflatsioonist
• Uute pensionäride arv
• kindlustatud rahvastikust ( tööjõupakkumisest)
• Pensionite suurus
• Pensioni valemi põhjal (mineviku staaž, keskmine
  palk, isikustatud pensionisäästud)

35
Muud pensionärid

• Invaliidsuspensionärid
• Konstantne proportsioon kindlustatud inimestest
• Rahvapensioni saajad
• Konstantne proportsioon vanaduspensionäridest ja
  invaliidsuspensionäridest
• Toitjakaotuspensionid (lesepensionid)
• Proportsioon kindlustatud rahvastikust
• Pensionite suurus
• Proportsioon keskmisest pensionist

36
Pensionikindlustuse sissemaksed

• Kindlustatud inimeste arv ( elanikkonnast)
• Sotsiaalmaksu maksvate inimeste arv (
  hõivatutest)
• Keskmise palga suurus
• Maksustatav keskmine palk ( keskmisest palgast)
• Maksumäärad (e/v, töötajad)

37
Töötute toetused

• Registreeritud töötud proportsioon
  kogutöötutest
• Töötuskindlustuse väljamaksed
• Registreeritud töötute arv
• Keskmine kuupalk
• Toetuse asendusmäär
• Töötu abiraha kasv
• Registreeritud töötute kasv
• Miinimumpalga kasv
• Töötu abiraha eelmisel perioodil

38
Töötute toetused (2)

• Kulutused aktiivsetele tööturumeetmetele
• Koolituskulude kasv
• Registreeritud töötute kasv
• Keskmise palga kasv
• Osalusmäära kasv
• Teised analoogselt
• Registreeritud töötute kasv
• Peamiste kulude (palga, THI) kasv

39
Tervishoiusektori ravikulud
1. Ambulatoorsete vastuvõttude arv 2.
Haiglapäevade arv
Tervishoiutöötajate arv Nominaalpalga
kasv Infrastruktuuri arv SKP deflaatori kasv
Tervishoiuteenuste keskmine kasutamine soo ja
vanusgrupiti
Rahvastik soo ja vanuse järgi
1. Ambulatoorsete vastuvõttude ühikukulu 2.
Haiglapäevade ühikukulu
Tervishoiuteenuste keskmine kasutamine
Ravimise kogukulu
40
Tervishoiukulud

• Tervishoiuteenuste kasutamine
• Tervishoiuteenuste keskmine kasutamine soo ja
  vanusgrupiti
• Rahvastiku struktuur
• Riigi SKP areng (rikkamates riikides kasutatakse
  rohkem)
• Teenuste kulude areng
• Ühikukulud eelmisel perioodil (ambul. visiidid,
  haiglapäevad)
• Personali muutus ja nominaalpalga muutus
• Infrastruktuuri arvu muutus ja THI (SKP
  deflaatori) muutus

41
Lühiajalised toetused

• Haigushüvitised
• Haiguspäevi kindlustatute kohta keskmiselt
  aastast (soo ja vanusgrupiti)
• Töötajate arv
• Keskmine palk
• Asendusmäär
• Rasedus- ja sünnitushüvitised
• Raseduspäevi fertiilses eas naise kohta
  keskmiselt
• Fertiilses eas (mittetöötavate) naiste arv,
  sündide arv
• Keskmine palk
• Asendusmäär, keskmine sünnitoetus

42
Toimetulekutoetuste kujunemine
Palga kasv Kapitalitulude kasv Pensionite kasv
Demograafilised ja tööturuandmed
Perede struktuur sissetuleku ja peretüübi järgi
aastal t
Peretüüpide muutuse prognoos
Sissetulekute muutuse prognoos
Perede struktuur sissetuleku järgi tulevikus
Toimetulekupiiri definitsioon
Toimetulekutoetuse suurus tulevikus
43
Toimetulekutoetused

• Leibkondade struktuur sissetuleku järgi
• Enne ja pärast toimetulekutoetuse saamist
• Sissetulekute struktuur
• Täiendav jaotus majandusliku seisundi järgi
• Struktuuri muutuse hindamine
• Sissetulekute komponentide kasvu hindamine
• Majandusliku seisundi muutuse arvestamine
• nt töötute arv, rahva vananemine ja laste arvu
  suurenemine suurendab jaotuse alumist otsa

44
Toimetulekutoetused (2)

• Vaesuspiiri definitsioon (TTT rakendamise alus)
• Absoluutne, suhteline
• Leibkondade osakaal (ja arv) alla vaesuspiiri
• Vaesussüvik (vaesuslõhe)
• Toimetulekutoetus
• Leibkondade osakaalu muutus
• Vaesuslõhe muutus

45
Peretoetused

• Saajad
• Saajate arvuga seotud suuruse muutus
• Paljulapseliste perede kasv
• Laste arvu kasv
• Üksikvanemaga perede arvu kasv
• Toetuste suurus
• THI või palga kasv

46
Muud toetused

• Matusetoetused
• THI kasv, palga kasv
• Suremuse kasv (?)
• Muud lühiajalised toetused
• THI kasv, palkade kasv
• Vastava rahvastiku kasv

47
Administreerimiskulud

• Etteantud proportsioon kogu kuludest
• Seotud keskmise palga või THI kasvuga

48
Mudeli struktuur
Demograafiline mudel
Tööjõupakkumise mudel
Majandusnäitajate mudel
Valitsussektori koondmudel
Sotsiaalsektori eelarve
49
Sotsiaalsektori mõju majandusele

• Sotsiaaltoetused ? ? tööjõupakkumine ?
• ei ole mudelis
• EAD ? ? r ? gt I SKP ?
• - mudelis viitajaga
• Suuremad sotsiaalmaksumäärad vähendavad
  tööjõunõudlust
• Tööhõive väheneb
• Kapitali osatähtsus suureneb gt tööjõu
  produktiivsus suureneb
• Mudelis tööjõukulude osatähtsus mõjutab
  produktiivsust viitajaga

50
Sotsiaalsektori mõju majandusele (2)

• Inimkapitali efekt sotsiaalsed kulutused
  suurendavad inimeste produktiivsust
• Mudelis sotsiaalsete kulutuste (sh
  hariduskulutused) suhe SKPs mõjutab viitajaga
  SKPd.

51
Mudeli struktuur
Demograafiline mudel
Tööjõupakkumise mudel
Majandusnäitajate mudel
Valitsussektori koondmudel
Sotsiaalsektori eelarve
52
Valitsussektori koondmudel

• (ILO_GOV.XLS)
• Valitsussektori tulud
• Nt käibemaks, tulumaks - SKPst
• Sotsiaalkindlustusega seotud tulud SEMist
• Muud tulud - kogueelarvest või maksutuludest
• Valitsussektori kulud
• Sotsiaalsektori kulud SEMist
• Muude kulude kasv (SKP kasv, rahvaarvu kasv vmt)

53
Mudeli struktuur
Demograafiline mudel
Tööjõupakkumise mudel
Majandusnäitajate mudel
Valitsussektori koondmudel
Sotsiaalsektori eelarve
54
Sotsiaalsektori eelarve

• Summaarne kokkuvõte minevikust ja tulevikust
• Tulud
• Kulud
• Struktuur
• Kasvumäärad
• Osakaal SKPst või valitsussektori kogukuludest

55
ILO mudeli senised rakendused

• Slovakkia
• Bulgaaria
• Türgi
• Tai
• Ukraina

• Küpros
• Läti
• Panama
• Leedu
• Poola

56
Aitäh!