Regilaul 4

1
Regilaul 4. Viisi varieerimine II värsiehitusega
seotud varieerimine Regilaulude liigid
2
Viisi varieerimine värsiehitusest sõltuv
varieerimine üherealine viis
Akiliina (Liina) Jõgi, 81 a. Muhu khk., Pädaste
k., Aarni t. (1975)
3
kiebade kivide piale,tuliste süsiste
piale,palavate paade piale.Siis tuli kiissu
kiilusilma,vana ja kassi nõelaända,tõi minu
kuhid kuivemast jarasused tahenemast jakiebade
kivide pialta,tuliste süsiste pialta,palavate
paade pialt jaakkasin kassi vemmeldama,kass
läks karates kaose,akkasime kassi venitama,köis
külasta, mies peresta,kupja külast kümme
miest,Kasekülast kahessa mi-est,kahessa miest
ja kahessa köit,kümme miest ja kümme köit.Saime
sele kassi kaldaale,iired kassi
irvi/tasidOot-oot kassi, noo-noo kassi,sie oo
soole jo parasa,kus sa minu isa, ema pannid,ja
minu viis venda pannid,viie venna lapsed pannid?
Mis sest kassinahast sai?Nina pealt sai neiu
kingad,pia pialt sai peiu kingad,kõhu alt
kõvasi rihmad,külje pealt künni- pastlasid
jaseljast sõedu- saapasid jaännast ärja
rahkemid.
Lähme, lähme, kööme, kööme,lähme mööda
Mölderida,kaudu Tusti kamberida.Kes seal Tustil
kodu olli,kas oli kodu vana Tähve,või oli kodu
vana Mare,mis seal Tustil tehtanessa,Tustil
ärga tapetakse,lauki lehma laanitakse.Mis sest
lehmast siis sai?Kulbitääve sai kuhisid
jaraandatääve sai rasusid jasiis panin kuhid
kuivema jarasused tahenema ja
4
2222
233
323
Ümber sõitis kuu kõvera,pealt sõitis päeva
punase.Neiud varjust vaatamaie,tuhat neidu toa
eessa,sada neidu sauna eessa,väikesed värava
vahella,illukesed ukse suillanüid tuleb meite
moa kuningas.Mina siis ilju ütelikku,seep ole
teite moa kuningas,see on meite ainus venda.Ta
lihab Rootsist ruuti tuoma,Talinast tanu
alusta,Peterburist peenet neidu.
Oli mul üksi ainus venda,oli üksi, maksis
kaksi,seisis seitsme mee seassa,kandis kümne
mee kübara,üheksa mee üllid suured,kaheksa
mee kardislakid.Tegi ta saani saarikusse,kirju
korju kaasikusse,istus soani, hüüdis
leppu,kergitas oma kübarad.Puhki tema sõitis
Pursa sillad,katki tema sõitis Karja sillad,ja
tuhaks Tumala sillad.
Jekaterina Lahke
5
värsiehitusest sõltuv viisivarieerimine
kaherealine viis
Kadri Asu, s. 1870, Kolga-Jaani khk.
6
tavaline2222
murtud323
tavaline
tavaline
233
7
2222, 233
323
332
Kui me kasvime koduje,istsime isa tubaje,ollin
kui uba ilusa,uaõisi huhke'esti,marjavarsi
valge'esti.Pidasin pilutud särgid,kandsin
kalsud kilbilesed,Sain mina kurja äia kohta,
kurja äia ämmä kohta,
joodiku mehe järele,Nüüd kannan naela
nartsakida,teese naela narma'ida,kolmas koti
paikasida.Emakene, memmekene,nüüd oled tütre
sinna pannud,kus on ooned upakille,kus on katus
kallakile.
8
Vana mies minuda püüdise, alli parda ja
armasteli. Ma ei kasvand vana varaks, alliparra
ja armukaseks. Ma kasvin nuorele
nouksi, linalakka ja liedusaksi. Kui mina eidan
vana juure, eidan kui kuivaga kännu juure. Kui
mina annan vanale kättä, kätt kui külmäle
kivele. Kui mina annan vanale suuda, annan kui
surnele siale. Vana mies vara eratab, kuuleb
kuera aukumaie, ütlebe kuugu laulamaie. Tousega,
litsi, lüpsä lehmä, tõusega, laiska, kurna
piima, vanamoor, jooda sa vasika! Kui mina eidane
noore juure, eidan kui noore ja heinä juure. Kui
mina annan noorel kättä, olen kui voida ja
ottamassa. Kui mina annan nuorel suuda, olen kui
mett aga mekkimässä.
Nuor mies kaua minu magatab, kuuleb kuku ju
laulamaie, ütlebe kuera haukumaie. Maga, maga,
marjakane, minu uakaunukane. Sie on väljalda
väsünüd, tüerinnald on tüdünüd. Väsiväd mihed
vägeväd, tüdüväd naised tümikäd, vähäm aga viel
üks västerikku, vähäm viel üks västerikku. I.
Rüütel ja H. Kokamägi 1969. RKM, Mgn. II 1547 b
Risanda Kravtsov, Kuusalu, Tapurla k
9
Kui esimese viisireaga laulda tavalist 2222
värssi, siis algab teine viisirida 4.
astmelt. Kui esimese viisireaga laulda murtud
värssi, siis algab teine viisirida 5. astmelt.
10
esimene viisirida teine viisirida
11
Vana mies vara eratab, kuuleb kuera
aukumaie, ütlebe kuugu laulamaie. Tousega,
litsi, lüpsä lehmä, tõusega, laiska, kurna
piima, vanamoor, jooda sa vasika! Kui mina eidane
noore juure, eidan kui noore ja heinä juure. Kui
mina annan noorel kättä, olen kui voida ja
ottamassa. Kui mina annan nuorel suuda, olen kui
mett aga mekkimässä.
Vana mies minuda püüdise, alli parda ja
armasteli. Ma ei kasvand vana varaks, alliparra
ja armukaseks. Ma kasvin nuorele
nouksi, linalakka ja liedusaksi. Kui mina eidan
vana juure, eidan kui kuivaga kännu juure. Kui
mina annan vanale kättä, kätt kui külmäle
kivele. Kui mina annan vanale suuda, annan kui
surnele siale.
Nuor mies kaua minu magatab, kuuleb kuku ju
laulamaie, ütlebe kuera haukumaie. Maga, maga,
marjakane, minu uakaunukane. Sie on väljalda
väsünüd, tüerinnald on tüdünüd. Väsiväd mihed
vägeväd, tüdüväd naised tümikäd, vähäm aga viel
üks västerikku, vähäm viel üks västerikku.
12
Regilaulude liigid Liigitusi vt Eesti
rahvalaulud. Antoloogia http//www.folklore.ee/lau
lud/erla/ Eesti rahvalaule viisidega http//www.
folklore.ee/pubte/eraamat/tampere/
13
Regilaulude liigitus Kodavere khk laulude
näitel LÜROEEPIKA Müütilised laulud Kosjafantaasia
d ja pereelu Argielu Küla ja mõis Sõda Vaimulikud
laulud LÜÜRIKA Laul ja laulik Kust laulud
saadud Laulu võim Mis ma laulan Laulikute
sõim Otsas Meelelahutus Kiigelaulud Tants Mäng
ulaulud Mõistatuslaulud Teekäigulaulud Jorutuse
d Joodikulaulud
14
Kalendrilaulud Jaanituli Mardisandid Kadrisandi
d Jõulud Vastlad Tuhkapäev Laulud
loodusest Ilm ja aastaajad Loomad Linnud Töölau
lud Töö ja töökus Karjaselaulud Heinatöö Lõiku
slaulud Rehepeksmine Talgulaulud Meestetööd Na
istetööd
Ebaõiglus ja viha Rikas ja vaene Küla Mõis Sul
ane ja ori Teiste rahvaste pilge Soldat Mure ja
lein Kurbus Surm Vaeslaps Lesk Kodu ja
lapsepõlv Ema Tütrepõli Kasvatus asjatu Kodu
15
Noorrahva elu ja kosjateemad Neiu Neiu
tahtmised Õpetused neidudele Neidude pilge ja
sõim Poisid Poiste tahtmised Õpetused
poistele Poiste pilge ja sõim Unelmad Kosjad V
anatüdruk ja vanapoiss Pulmalaulud Sõidulaulud
Peiu saabumine mõrsjakoju Mõrsja nõudmine ja
otsimine Peiu ja mõrsja vastastikune laitmine
ja ülistamine Mõrsja lahkumine
vanematekodunt Õpetused ja manitsused
mõrsjale Õpetused ja manitsused peiule Mõrsja
tuuakse mehekoju Kirstutoomine
Tanutamine Noorpaari magamaviimine ja
äratamine Veimevaka jagamine Söök ja jook
pulmas Tants pulmas Rahakorjamine Pulmaliste
lahkumine Laulud abielust Abielumehe
põli Abielunaise põli Lastelaulud Hällilaulud H
üpitus- ja mängituslaulud Ahellaulud Muud
lastelaulud Lasteloitsud Nõiasõnad Haiguste
sõnad Sõnad inimeste mõjutamiseks Sõnad
loodusnähtuste mõjutamiseks ja töö
edendamiseks Carmina obscoenae