Title: Optimaalsus ja ESS
1Optimaalsus ja ESS Evol käigu vahetu jälgimine,
uurime evol käiku, - dünaamiline lähenemine
ilmsed puudused - vaid lühikese
põlvkonnekestusega organismid -
tehistingimustes, looduses harva vähem ilmne
puudus - lühiajalised katsed pole ülekantavad
pikale ajale Uurime evolutsiooni tulemust -
staatiline lähenemine ja püüame mõista, mis
sellise tulemuseni on viinud, või siis vähemalt
mõista, mis jõud paigal hoiavad, stabiliseerivat
valikut tekitavad.
27
Optimaalsusparadigma - jõudnud
optimaalväärtuseni - kus kohasus maksimaalne.
fitness profile
kohasus
tunnuse väärtus (kasvõi saba pikkus)
optimaalväärtus
3Optimaalsusparadigma - jõudnud
optimaalväärtuseni - kus kohasus
maksimaalne. Eeldused - keskkond on püsinud
pikka aega muutumatuna (inimesel pole) -
geneetilist muutlikkust on olnud piisavalt, ehk
siis piiranguid pole olnud.
4Evolutsiooni uurimine optimaalsusparadigma
raames - näitame, et hälbiva väärtusega
isenditel on madalam kohasus - uurime, miks on
madalam kohasus. Vaatlus ja katse. Vaatlus
lihtsam - leiame hälbiva loodusest -
interpretatsioon kahtlane, sest madalam kohasus
võis olla põhjustatud millestki, mis korreleerus
uuritava tunnuse väärtusega. Kurna suurus -
väiksemal madalam, aga võib olla madalam, sest
kehvemas kohas!
5Korrelatiivse uurimuse piiratus - kui näeme
korrelatsiooni, ei tea me, mispidi põhjuslik seos
on - või pole kumbagi pidi. Põhjuslik seos
katsest ehk manipulatiivsest uurimusest - -
manipuleerime uuritava tunnuse väärtust -
otsime kolm rühma, mis muu poolest ei erine -
muudame omatahtsi uuritava tunnuse väärtust -
registreerime kohasuse. Eri tunnused erimoodi
manipuleeritavad. Peale tunnuse võime
manipuleerida ka keskkonda! Kui asi mõjutab
mitut kohasuse komponenti, vaja matemaatlist
mudelit.
6Saame pildi sellest, mis jõud paigal
hoiavad. Kas samad jõud põhjustasid ka
evolutsiooni vaadeldava väärtuseni? Peame -
teadma algolekut - keskkonda.
Näide - miks mõned liblikad lendavad
sügisel? (miks pikk nukuperiood) Optimaalne,
sest - keskkonnas pole suuri muutusi -
nukuperioodis palju varieeruvust - pole
piirangut - teistel lühem.
7Variandid valikusurveteks - sügisel parem
muneda - nuku suremus madalam kui muna
suremus - valmiku suremus sügisel
madalam. Kohasuse mõõtu vaja - selleks emase
valmiku kaal.
Matemaatiline mudel - välja mõeldud (pilt
3-6). Muna elumuse sõltuvus muna
suurusest lm1 - 1/(x1) Vanema elumuse
sõltuvus muna suurusest lv1-(x/4)
8Kohasus kahe elumuse summa w lm lv 2-
1/(x1) - x/4 Leiame maksimumi dw/dx
1/(x1)2 - 0,25 võrdsustame nulliga
1/(x1)2 - 0,25 0 gt Lahend x
1 Analüütiline lahendamine vs numbriline
lahendamine.
9Evolutsiooniline seletus vaadeldavale erinevusele
optimaalsus- paradigma raames - uurime, et
erinevus geneetiline, muidu ju pole midagi
evolutsiooniliselt seleada! - ja siis ei seleta
ka keskkonnatingimuste otsese füsioloogilise
mõjuga! Ehk siis - eri populatsioonides erinev
valikusurve milline ja miks - ja seetõttu
optimumid erinevad - pikka aega olnud ja viinud
eri optimumideni Geenitriivile ja
migratsioonile tuginev seletus on
evolutsiooni- line seletus, kuid ei ole
optimaalsusparadigmale tuginev.
10Tagasi üldisemaks siiani lihtne optimeerimine -
optimaalväärtus on üks ja püsiv, ei sõltu
väärtuse evolutsioonist. Populatsioon
evolutsioneerub optimaalväärtuseni ja jääb
sinna pidama - evolutsiooniline
stabiilsus. Alati pole nii - kohasuse sõltuvus
tunnuse väärtuste jaotusest populatsioonis! Opti
maalväärtus sõltub sellest, millised väärtused
on populatsiooni isenditel! Vastasmõju
selektiivse keskkonna ja populatsiooni vahel on
kahepoolne.
11Näide käitumisest - agressiivne ja järeleandlik
käitumine. Kumb tasub olla, sõltub sellest, kes
populatsioonikaaslased on! Tasakaalupunkt - kus
mõlemat moodi võrdselt hea, oletame 40
agressiivseid ja 60 järeleandlikke. Kui pole
tasakaalupunktis, liigub sinnapoole. Tasakaalupun
ktis ESS - evolutsiooniliselt stabiilne
strateegia ( seisund). Kui pole seal, liigub
sinnapoole!
12Peale käitumise ka konkurents - - osaline
migreerumine ESS Ja ka liikide vahel - -
koevolutsioonis. Igas koevolutsioonilises
olukorras pole ESSi - võib jääda pidevasse
liikumisse. Oluline liigisisene näide veel
- sugude suhe!