?a???s?as? t?? PowerPoint

1
Poola Teaduste Akadeemia T. Jezierski T. Kaleta
Kursus 1 Looma heaolu Teema 1 Loomade
kohtlemise eetilised seisukohad Õppetund 2
Eetilised vaated loomade kohtlemisel
2
Eetilised vaated loomade kohtlemisel
1. Sissejuhatus 2. Loomaeetikaga seotud
traditsioonilised kultuurid
2.1. Definitsioonid 2.2. Religioossed
vaatenurgad Judaism ja Kristlus Idamaade
religioonid Islam 2.3. Loomi käsitlevad
filosoofiad Muinasaeg Renessanss ja
valgustusaeg Kaasaegne periood Viimased arengud
3
1. Sissejuhatus
Loomade heaolu on saamas oluliseks küsimuseks
maailma paljudes riikides. Korraliku
loomahoolduse tagamisest on huvitatud lai üldsus,
loomakasvatajad ning teadlased.
Mure loomadesse suhtumise pärast on eetiline
küsimus. Eetikat võib defineerida kui moraalsete
uskumuste ja tavade selgesõnalist filosoofilist
peegeldust (Hinman, 2002). Eetilisi küsimusi
mõjutavad religioossed uskumused, filosoofia ja
kindla aja ning ühiskonnaga seotud arvamused.
4
2. Loomaeetikaga seotud traditsiooniline kultuur
2.1. Definitsioonid 2.2. Religioossed
vaatenurgad 2.3. Loomi käsitlev filosoofia

5
2.1. Definitsioonid
Eetos Moraaliprintsiip. Kindlale inimesele,
inimgrupile, kultuurile või liikumisele omane
meelelaad, iseloom või põhiväärtused.
Eetika Inimeste käitumise uuringud ja hindamine
moraaliprintsiipide valguses. Ideaalse seisundi
väljendamine. Moraalsete uskumuste ja tavade
sõnaselge filosoofiline peegeldus (Hinman 2002).
Moraal Seondub kohustusega puudutab neid
kavatsusi ja tegevusi, millele omistatakse
omadusi õige ja vale, vooruslik ja paheline, või
reegleid, mille järgi need kavatsused ja
tegevused peaksid olema suunatud.
6
2.2. Religioossed vaatenurgad
Suurtel religioonidel on olnud oluline mõju
inimeste suhtumisele loomadesse.
1. Judaism ja Kristlus
2. Idamaa usundid
3. Islam
7
Judaism ja Kristlus

• Lähtekohaks on Piibel. Piibli kontseptsioon
  Jumala valitsemisest inimese üle ja inimese
  valitsemisest loomade üle on siiani aluseks Lääne
  kultuuride suhtumisele inimestesse ja loomadesse.
  
• Moosese raamat 26-28 et nad valitseksid
  kalade üle meres,lindude üle taeva all, loomade
  üle ja kogu maa üle ja kõigiroomajate üle, kes
  maa peal roomavad!
• Headus loomade vastu on võrdsustatud õigluse
  seaduslikkusega.
• Õpetussõnad 1210 Õige hoolib oma looma
  hingest,aga õelate halastuski on julm.

8
Judaism ja Kristlus
Mitmed Piibli käsud rõhutavad inimese vastustust
koduloomade eest.
1. Moosese raamat 2010 ...aga seitsmes päev on
Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei
tohi toimetada ühtegi talitust, ega su
veoloom... 5. Moosese raamat 226 Kui teel
olles juhtub su ette linnupesa mõne puu otsas või
maas, poegadega või munadega, ja ema losutab
poegade või munade peal, siis ära võta ema koos
poegadega.
Loomi tuleb austada.
Luuka evangeelium 1315 145 Kes on teie
seast, kelle poeg või härgkukub kaevu, et ta
kohe ei tõmbaks teda välja hingamispäeval ? ja
Te silmakirjatsejad, eks igaüks teie seast
päästa ka hingamispäeval oma härja või eesli
sõime küljest lahti ja vii jooma?
9
Judaism ja Kristlus
Wade (2004) Traditsiooniline kristluse eetika
ära ole loomade vastu julm ja kohtle neid
lahkusega.
Aquino Thomas väidab, et julmus loomade vastu on
vale, kuna see innustab inimesi käituma ka
üksteisega sarnasel õelal viisil. Looma elu ei
peeta pühaks, seega ei ole neil ka olulist õigust
elule.
Aquino Thomase vaateid mõjutas Aristotelese
hierarhiline loomise mudel.
Isik, kes suhtub oma karja hoolivusega, peegeldab
jumalikkuse tunnust.
10
Idamaade religioonid - Hinduism
Hinduismi aluseks on uskumus, et kõike elavat
tuleb austada, kuna keha on hinge väline kest.
Hinduismi 3 aspekti, mis tähtsustavad
inimese-looma suhet Ahisma vägivallatuse
printsiip Samsara taassündide protsess Karma
varasemad teod määravad käesoleva seisundi
Dada J. P. Vaswani peavaimulik Sadhu Vaswani
Mission ütles intervjuus Hinduism Todayle
Loomade heaolu ei ole väljapääs on vaja looma
õigusi. . .
11
Idamaade religioonid - Džainism
Džainismi uskumus põhineb ideel, et maailm on
loodud jivast ja ajivast, jiva (hing) on
vangistuses ajivas (mitte-hing). Karma ja
hingede rändamine hoiavad jivat vangistatuna
ajivas.
Džainistid on animistid - nende jaoks on kõik
looduslik elav ja kõik elav on püha. Hoidutakse
ükskõik millisele eluvormile kahju tekitamast.
Džainistid on väga ranged taimetoitlased ja
järgivad ahisma tavasid.
12
Idamaade religioonid - Budism
Ka budistid usuvad karmasse need, kes
põhjustavad elusolenditele kannatusi ja
vägivalda, saavad sama valu tundma kunagi
tulevikus.
Jakata lugudes illustreeritakse budistide vaateid
loomadele. Buddha on eelnevates eludes sündinud
erinevate loomadena - nii võrdsustub looma
tapmine inimese tapmisega.
Enamus budistidest on taimetoitlased, loomad ei
tohi neile kaaslasteks olla, loomi ei tohi
jahtida ja paljud budistid ostavad ning
vabastavad metsikuid loomi, et vabastada neid
kannatustest.
13
Islam
Islam õpetab, et Allah on inimestele andnud võimu
loomade üle. Järelikult on loomade halb
kohtlemine Allahi käsule mitteallumine. Koraan
kirjeldab loomise kohandamist inimese vajadusele
ja rõhutab, et maailm on loodud inimese heaks
Sura 16, värss 5-8 Allah on teie jaoks loonud
karja ja nendes soojuse, kasulikud
teened... Sura 2, värss 29 Allah on see, kes
on teile loonud kõik selle, mis on maa peal.
14
2.3. Loomi käsitlev filosoofia
Eetilisi küsimusi mõjutavad religioossed
uskumused, filosoofia ja teatud aja ning
ühiskonnaga seotud arvamused.

• Muinasaeg
• Renessanss ja valgustusajastu
• Uusaeg
• Hiljutised arengud

15
Muinasaeg
Lisaks religioonile oli oluline osa inimese suhte
kujunemisel loomadesse Kreeka ja Rooma muistsetel
ühiskondadel (Staller, 1995).
Vanas Kreekas oli neli mõttekoolkonda, mis
tegelesid inimese-looma vahekorraga - Animism
(Pythagoras) Loomadel ja inimestel on sarnased
hinged. - Mehhanism Inimesed ja loomad on
masinad. - Vitalism (Aristoteles) Vahe
orgaaniliste ja anorgaaniliste organismide
vahel. - Antropotsentrism Inimsugu on maailma
keskpunkt.
16
Renessanss ja valgustusajastu
Renessanss Descartes (1596-1650) tugevdas
inimese ja looma eraldatust väitega, et keha on
masin, ning see, mis looma inimesest eraldab, on
kõne või mõistuse puudumine ja tõsiasi, et
loomad ei tunne valu.
17
Renessanss ja valgustusajastu
Valgustusajastu

• Voltaire (1694-1778), Hume (1711-1776) ja
  Rousseau (1712-1778) vaidlustasid populaarse idee
  - et loomad ei tunne valu ja et inimene võib
  nendega käituda nii kuidas tahab.
• Mitte kõik mõtlejad ei ole valgustusajastu poolt
  võrdselt mõjutatud. Kant (1724-1804) arvab, et
  loomadel on vaid kasutoov väärtus ja et inimestel
  ei ole loomade suhtes otseseid kohustusi (kuna
  nad ei ole mõistusega olevused ja enesest
  teadlikud)
• Kui inimene laseb oma koera maha, kuna loom ei
  ole enam võimeline teda teenima, siis ei ole
  inimene looma ees oma kohustust tegemata
  jätnud,. mis loomadesse puutub, ei ole meil
  otseseid kohustusi. Elusalõikajad käituvad
  muidugi julmalt,nad võivad õigustada oma
  julmust, kuna loomi tuleb vaadata inimese
  instrumentidena.

18
Uusaeg
Utilitarism
Bentham (174-1832) Küsimus ei ole selles, kas
nad mõtlevad ega selles, kas nad räägivad? Vaid
selles, kas nad suudavad kannatada? Bentham oli
esimene, kes mõistis hukka inimese
domineerimise kui türannia. Teo õigsus sõltub
täielikult selle tagajärje väärtusest. See on
kasulikkuse printsiip.
Mill (1806-1873) arendas lõplikult välja
utilitarismi mõiste Otsustades selle üle, kas
tegu on moraalselt õige, võetakse kokku kõik hea,
mida see tegu kaasa toob ja kaalutakse kogu
kurjaga, mida antud teoga tekitatakse.
19
Uusaeg
Utilitarism
Singeri (1945-) (Loomade vabastamine) asenduse
argument peegeldab utilitaar-filosoofiat kui
loom ei tunneta tulevikku ja elab suhteliselt
rahulolevat elu, on looma enneaegne kuid humaanne
surm vastuvõetav, kui sellest tuleneb teiste
heaolu ja kui loom asendatakse teisega.
20
Uusaeg
Liigikesksus (ingl. k speciesism) Liigikesksus
on eelarvamus või suhtumine, mis soodustab ühte
liiki kuuluvate isendite huvisid ja on vastu
teise liiki kuuluvate isendite huvidele (Singer
1975).
Parempoolsete filosoofia Mõiste esitab idee, et
inimesed ja teised loomad on võrdse tähtsusega.
Seepärast usuvad parempoolsed, et seadused loodi
selleks, et hoida ära inimeste ja loomade
asjatud kannatused. Loomaõiguslaste liikumise
ekstremistid, keda kutsutakse vabastajateks,
tahavad loomi vabaks lasta.
21
Hiljutised arengud
Pascalev (2004) arutles kesksete moraaliküsimuste
üle, mis puudutasid loomade kohtlemist
põllumajanduses ja esitas peamised bioeetika
mõisted ja põhimõtted.
22
3. Inimühiskond, avalik suhtumine ja teadlikkust
loomade heaolust
Mure loomadesse suhtumise pärast on eetiline
küsimus. Loomi puudutavaid eetilisi küsimus võib
klassifitseerida selle järgi, kas neil on või ei
ole moraalset staatust. Avalik arvamus on
loomade heaolu parandamisel suurim liikumapanev
jõud. Tarbijad on mures loomade pärast, kuid
samuti ka enese pärast on vahe spontaanse ja
mõjutatud muretunde vahel. Kui küsiti, millised
toitu puudutavad küsimused tarbijale muret
tekitavad, oli mure loomade heaolu pärast väga
väike. Vaid siis, kui küsiti konkreetselt
arvamust loomade heaolust, avaldasid inimesed
suurt muret.
23
Inimühiskond, avalik suhtumine ja teadlikkust
loomade heaolust
Arvamuste järjekindlusetus ja segadus tõstsid
esile meedia rolli avalikkuse teadlikkuse
kujundamisel loomade heaolust, seega mõjutades
inimeste suhtumist. Loomade heaolu parandamise
avalik nõue peegeldub mõjuringkondade tegevustes,
läbi meedia ja paranenud seadusandluse.
Esimesed katsed parandada loomade olukorda
seaduse teel leidsid aset Suurbritannias, USAs ja
Prantsusmaal juba 1641 aastal. Loomad olid
kaasatud Euroopa keskaja seadusandlusesse. Suure
tähtsusega EL dokument oli Rooma ja Amsterdami
Loomade Heaolu Protokolli leping (Treaty of Rome
with Animal Welfare Protocol of Amsterdam) (1977).
24
Inimühiskond, avalik suhtumine ja teadlikkust
loomade heaolust
Areng põllumajandusloomadesse suhtumises tuleneb
loomade olukorda, toidutööstust ja põllumajandust
käsitlevast haridusest ja teadmistest. Noorte
inimeste (3-19) teadlikkus põllumajandusest ja
farmiloomadest on kaugel rahuldavast (Rickinson
jt, 2003). Elukutsealased grupid, nt zootehnikud,
loomaarstid jt, kes töötavad põllumajandusloomadeg
a, on loomakaitseorganisatsioonide surve all,
samas peavad nad tõstma tootlikust. Loomakasvatu
ssaaduste tööstusesse on kaasatud biotehnoloogia,
mis võib tõsta toidutoodangut. Puudub üksmeel
geeni- ja biotehnoloogia võimalike mõjude kohta
toidu ohutusele, inimese tervisele ja keskkonnale.

25
Kokkuvõte
Rohr (1989) Parim tee teadmiseni on analüüsida
nende seisukohti, keda peetakse spetsialistideks
ja kes tunnevad probleemi. Tõe kindlakstegemisel
on oluline analüüsida kõiki arvamusi.