TEADVUS, TEADVUSTAMATUS, ENESETEADVUS

1
TEADVUS, TEADVUSTAMATUS,EN
ESETEADVUS

• Kätlin Nummert

2

• Mis on teadvus?
• Teadvus on välise maailma ja ka iseenda
  olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik
  olemine

3

• Mis on teadvus?
• Teadvus on välise maailma ja ka iseenda
  olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik
  olemine
• Tegelikult palju erinevaid definitsioone ja
  lähenemisi

4

• Teadvus kui...
• eneseteadvus (omane ainult inimestele ja
  primaatidele)
• teadlikkus enda vaimsetest seisunditest
• teadvustatud käitumine kui intelligentse
  käitumise sünonüüm

5
Teadvuse seisundeid

• Uni
• Hüpnoos
• Transs (ekstaas)
• Meditatsioon
• Sensoorne deprivatsioon
• Hallutsinatsioonid
• Surmalähedane kogemus

6
(No Transcript)
7
Teadvuse neurobioloogiline probleem

• Kuidas täpselt ajus toimuvad protsessid
  põhjustavad erinevaid teadvusseisundeid?
• Kuidas need seisundid kajastuvad aju
  struktuurides?

8

• Kuidas OBJEKTIIVSED bioloogilised, keemilised ja
  elektrilised protsessid muutuvad SUBJEKTIIVSEKS
  mõtlemise ja tundmise kogemuseks?

9
Teadvuse omadused (J.R. Searle, 2000)

• Kvalitatiivsus - iga teadvustatud kogemus omab
  teatud kindlat oma tunnet
• Õllejoomise, roosi nuusutamise ja Beethoveni
  9.sümfoonia kuulamise kogemus erinevad
  üksteisest
• ...if bats are conscious, then there is something
  that it is like to be a bat
• (Nagel, 1974)

10
Teadvuse omadused (J.R. Searle, 2000)

• Subjektiivsus teadvusseisundid eksisteerivad
  ainult sedavõrd, kuivõrd nad on kogetud
  konkreetsete inimeste või loomade poolt.
• Erinevate inimeste õllejoomise, roosi
  nuusutamise ja Beethoveni 9.sümfoonia kuulamise
  kogemus erinevad üksteisest

11
Teadvuse omadused (J.R. Searle, 2000)

• Ühtsus teadvustatud kogemus on ühtne
  teadvusväli (conscious field)
• Oluline sidumise probleemi juures

12
Sidumise probleem (Binding problem)

• Informatsioon ümbritseva maailma kohta on
  hajutatud erinevate aju osade vahel.
• Näiteks nägemisväljast loodakse ajus üle 30
  erineva tõmmise, mis kõik veidi erineval viisil
  kaardistavad nägemisvälja.

13
V4 ja V5
Näiteks nägemiskorteksi ala V4 rakud on
spetsialiseerunud sellele, milline on värv
mingis nägemisvälja punktis MT või ka V5 ala -
peaaegu täielikult värvipime, kuid selle asemel
kohandunud liikumise kirjeldamisele.
14
Ajukoore alad
15
Sidumise probleem (2)

• Francis Crick (1994) -
• teadvuse neurobioloogiline korrelaat seisnebki
  neuronite aktiivsuse sünkroniseerituses 40Hz
  sageduse ümber just talamokortikaalses süsteemis

16
Sünkroniseerimine
Kahe erineva aju piirkonna aktiivsus
sünkroniseerub
17
Teadvuse omadused (J.R. Searle, 2000)

• Intentsionaalsus tavaliselt ollakse
  teadlikud millestki
• Tähelepanu keskme ja perifeeria eristamine
  selektiivne tähelepanu
• Enamik inimeste teadvustatud kogemusi on seotud
  mingi üldise meeleoluga, mis ei pruugi olla
  verbaliseeritav
• Kõik teadvustatud kogemused on paigutatavad
  meeldiv-ebameeldiv kontinuumi

18
Teadvuse omadused (J.R. Searle, 2000)

• Gestalt-struktuur ajju saabuvad stiimulid
  organiseeritakse teatud tervikuteks
• Väga väheste tunnuste põhjal on näiteks võimalik
  ära tunda nägusid

19
(No Transcript)
20
Freud ja alateadvus (1)

• Uurides psüühikahäirete all kannatavaid
  patsiente, peamiselt hüsteerikuid, jõudis Sigmund
  Freud oletuseni, et inimese psüühikas toimib
  väljatõrjumise mehha-nism, mis tõukab teadvusest
  välja mõtted ja kujundid, mille meenutamine on
  inimesele kas valus või need mõtted ei lähe kokku
  ühiskonnas kehtivate moraalinormidega.

21
Freud ja alateadvus (2)

• See teadvusest väljatõrjumine on Freudi arvates
  nii tõhus, et inimene ei suuda ilma väljaõppinud
  nõustaja abita neid väljatõrjutud mõtteid ja
  kujundeid omal jõul enam teadvusesse tagasi tuua.
  
• Seda teadvusest väljatõrjutud osa nimetas Freud
  saksakeelse sõnaga Unbewußt, mida eesti keelde
  tõlgitakse tihti sõnaga alateadvus

22
....aga tegelikult?Al-Haitham (Alhazen)
(965-1040)
Tajud saadakse otsustuse teel, kusjuures
otsustused on nii kiired, et mööduvad teadvuses
märkamatult.
23
Johann Friedrich Herbart (1776-1841)
Herbarti arvates toimub tajude ja muljete vahel
pidev võitlus. Tugevamad muljed tõrjuvad nõrgemad
teadvusest välja selliselt, et nad jäävad
allapoole teadvuse läve. Väljatõrjutud tajudel on
tendents pürgida tagasi teadvusesse. Selle nimel
nad seostuvad (assotsieeruvad) teiste
kujutlusetega.
24
Teadvustamatus (1) Kognitiivne teadvustamatus
John Kihlström, 1987

• Suur osa kognitiivseid ja tajulisi protsesse on
  teadvusele kättesaamatud kättesaadav on
  tagajärg
• Stephen Kosslyni (1992) katse kujuteldava saarega

25
Teadvustamatus (2) Automatismid

• Psüühilised protsessid, mis kunagi on olnud
  teadvuses, kuid ei vaja toimimiseks pidavat
  teadvustamist
• Jean-Martin Charcot (1885) ämmaemanda juhtum

26
Teadvustamatus (3) Pimenägemine
(Blindsight)Weiskrantz, 1986

• Teatud kortikaalse pimedusega patsiendid
  kahjustusega V1 piirkonnas suudavad teatada nende
  visuaalses väljas toimuvast, kuigi pole sellest
  teadlikud

27
Ajukoore alad
28
Teadvustamatus (4) Emotsionaalne pimenägemine

• Edouard Claparède (1911) nõelatorked
• Daniel Tranel, Antonio Damasio (1993) good
  guy/bad guy katse

29
ENESETEADVUS

• Eneseteadvus on teadvuse üks vorm teadlik
  olemine ja arusaamine iseendast

30
Eneseteadvus ja enesekohane teadmine

• Enesekohane teadmine on mingil määral omane ka
  loomadele, kuna on adaptiivne

31
Suguluse äratundmine
Vöötoravad teevad lõhna järgi kindlaks, kas
liigikaaslane on ta lähedane sugulane selleks, et
abistada või vältida seksi. Nad suudavad näiteks
vahet teha õdede ja poolõded vahel.
32
Eneseteadvuse standardteooria
Standardteooria ütleb, et ET on ühiselu vili - ET
tekkeks on vaja keerulist sotsiaalsete suhete
süsteemi, mis on omane vaid inimühiskonnale.
Selle keerulise suhtesüsteemi aluseks on
inimkeel, mis loomadel puudub. Ilma keeleta ei
saa omavaheline suhtlus muutuda selleks peegliks,
milles inimene hakkab ennast nägema ja ära
tundma. (? Ch. Cooley, 1902, Human nature and
the social order ? G. H. Mead, 1934, Mind, Self,
and Society).
33
Eneseteadvuse sotsiaalne olemus

• Eneseteadvus kui dialoogiline teadvus
  (S.Võgotski, M.Bahtin) eeldab keelt ja teise
  olemasolu
• Vana-Kreeka ime

34
Eneseteadvuse vorme

• Iseenda äratundmine ja eristamine teistest
• Introspektsioonivõime
• Minapilt
• Episoodiline mälu
• Autobiograafiline mälu

35
Kronesteesia (E.Tulving)

• Subjektiivse aja teadvustamine
• Teadlikkus enda ja teiste ajas kestvast
  olemasolust
• Võimaldab subjektiivse aja üle mõtlemist, ajas
  rändamist

36
Antonio Damasio (1999)tuumteadvus (core
consciousness) teadlikolemine endast ja
maailmast siin ja praegulaiendatud teadvus
(extended consciousness) teadlikolemine endast
ja maailmast ja nendevahelistest suhetest ka
minevikus ja tulevikus
37
Reflektiivne mõtlemine
Lisaks asjale, millele mõte on suunatud,
kontrollitakse mõttekäiku ennast ja suhet teiste
mõtetega. Traditsionaalses kultuuris
üleskasvanud ja ainult tavamõistetega tegemist
teinud inimene ei suuda teha vahet oma mõtte ja
asja vahel, millele mõte on suunatud.
38
Minade paljusus
William James (1890) kõneleb inimese füüsilisest,
sotsiaalsest ja vaimsest minast - olevikus,
minevikus aga ka millisena ta ihaldab seda näha
lähemas või kaugemas tulevikus (ideaalmine) Mitt
e-mina ettekujutus sellest, milline inimene
olla ei tahaks
39
Kas loomadel on eneseteadvus?
Gordon Gallupi peeglitest (1970) uinutatud
šimpansi laubale tehakse lõhnatu, maitsetu ja
nahal tundetu värviga suur punane laik. Seda
kohta šimpans ise ilma peegli abita ei näe. Kui
teadvusele tulnud šimpans nüüd sellise laiguga
peegli ette sattub, siis võib ta suunata oma
tegevuse mitte peeglis nähtavale loomale, vaid
sinna, kus see laik tegelikult asus. Kui ta
puudutab laiku oma laubal, nuusutas kätt, millega
ta seda katsub ja hõõrub seda, siis võib oletada,
et šimpansil on olemas enda peeglis
äratundmisvõime.
40
Šimpans peeglitestis
41
Eneseteadvuse paradoks
Orangutang ja inimene lahknesid palju aega enne
seda, kui omavahel lahknesid inimene ja gorilla
(lahknemise vahe vähemalt 5 milj. aastat) Kuid -
inimese palju kaugemal sugulasel orangutangil on
eneseteadvus, lähisugulasel gorillal aga
mitte. Võimalik seletus - gorilla on selle
võime, ära kaotanud (Povinelli, 1993), kuna
gorilladel on suhteliselt kiirem füüsiline areng
võrreldes šimpansi ja inimesega. See võib aga
halvavalt mõjuda gorilla tunnetus-võimetele.
Teatud soodsatel tingimustel võib see peidus olev
võime taastuda.
42
Peeglitest lastel
Lapsed õpivad ennast peeglis ära tundma alles
teiseks eluaastaks. Amsterdam (1972) proovis
Gallupi peeglitesti lastel ja leidis, et lapsed
hakkavad 15. ja 24. elukuu vahel peeglist
vaadates neile märkamatult laubale, nina otsa või
põsele tekkinud värvilaiku maha nühkima.