LAUAETIKETT

About This Presentation

Title:

LAUAETIKETT

Description:

LAUAETIKETT Kui laud on kaetud, kaovad ka erimeelsused Heebria vanas na Laua katmine ja kaunistamine Toolid asetatakse mber laua nii, et istujatel oleks mugav. – PowerPoint PPT presentation

Number of Views:42

Avg rating:3.0/5.0

Slides: 70

Provided by: Ain100

Category:

more less

Transcript and Presenter's Notes

Title: LAUAETIKETT

1
LAUAETIKETT

Kui laud on kaetud, kaovad ka erimeelsused
Heebria vanasõna

2
(No Transcript)
3
Laua katmine ja kaunistamine

Toolid asetatakse ümber laua nii, et istujatel
oleks mugav.
Laua suurus sõltub sööjate arvust. Igale sööjale
arvestatakse 60x70 cm istumisruumi.
Laudlina asetsetakse lauale nõnda, et laudlina
servad jäävad mõlemalt poolt lauda ühepikkused (
u 20 cm)

4
Laudlina.

lauanõud peavad värvilt linaga sobima.
mustrilisele laudlinale sobivad ühevärvilised
nõud ja vastupidi.
Valge laudlina rõhutab sündmuse pidulikkust ja
ametlikkust.
Laudlina peab olema hoolikalt triigitud.

5
Lauakaunistused

Lilli
Taimi
Küünlaid
Peegleid
Lippe
Dekoratiivesemeid

6
SERVJETT

Kasutatakse pooleldi lahtivoldituna põlvedele.
Suud pühitakse enne ja pärast igat joogilonksu.
Pärast sööki asetatakse servjett lauanurgale või
leivataldrikule. Seda ei voldita vanade
murdejoonte järgi kokku tagasi.

7
Servjeti suurus

Lõuna -kui ka õhtusöögilauas 40x40cm või 50x50
cm.
Väga pidulikel einetel 56x56 cm, 60x45 cm, 60x60
cm

8
Suurätik ehk servjett

võib olla nii riidest kui ka paberist
peab sobima laudlinaga
lõunalaual kasutatakse suuremaid, kohvilaual
väiksemaid suurätikuid
lõunalauas asetatakse suurätik taldrikule,
õhtusöögi serveerimisel praetaldrikust vasakule
või leivataldrikule

9
Lauanõud

kõik laual olevad nõud peavad olema sirges reas
peatoidutaldriku äär, aga ka nugade ja kahvlite
pidemete otsad ulatuvad kas laua ääreni või on
umbes 2cm sellest eemal
varem tarvitatavad toidunõud asuvad väljaspool,
st praetaldrikust kaugemal
leivataldrik asub vasakul, praetaldriku kõrval

10
Taldrikud.

Leivataldrik e. väike taldrik on leiva, salati,
saiakeste, kookide ja tordi söömiseks ning
joogikannude ja portsjonnõude alustaldrikuks
Eelroataldrik e. külmatoidutaldrik e. keskmine
taldrik on eelroogade ja järelroogade söömiseks
ning portsjonnõude ja supitaldrikute
alustaldrikuks
Pearoataldrik e. praetaldrik e. suur taldrik on
pearoogade söömiseks, katmistaldrikuks ning
serveerimiskausside alustaldrikuks
Supitaldrik on suppide söömiseks. Supitaldrik
pannakse alustaldrikule.

11
Noad, kahvlid

noad asetatakse praetaldrikust alati paremale
lõiketeraga taldriku poole
kahvlid asetatakse alati taldrikust vasakule,
harudega üles
üldise kombe kohaselt ei panda lauale kunagi üle
kolme paari nuge-kahvleid

12
Noad, kahvlid ja kala

kalanuga ja-kahvlit kasutatakse ainult kala
söömiseks kalanuga pannakse praenoast paremale
kalanugade puudumisel süüakse kala kahe hariliku
kahvliga, millest üks pannakse praenoast
paremale, teine praekahvlist vasakule

13
Lusikad

lusikad asetatakse lauale õõnsusega ülespoole
taldriku taha paigutatakse lusikad laua äärega
paralleelselt ning jälgitakse, et lusikavars
oleks suunaga paremale
supilusika võib asetada taldrikust paremale noa
kõrvale

14
Magusroa- ehk dessertlusikas

Asetatakse taldriku ülaserva, klaaside ja
taldriku vahele.
Kui magusroa söömiseks kasutatakse lusikat ja
kahvlit, siis lusika varreosa on paremal, kahvli
varreosa vasemale poole.

15
Ameerikapäraselt kaetud laud
16
Prantsusepäraselt kaetud laud
17
Inglisepäraselt kaetud laud
18
(No Transcript)
19

Hea tava näeb ette, et korraga ei panda lauale
üle kolme paari nuge- kahvleid.
Kui söögikordi on rohkem, tuuakse vajalikud
söögiriistad hiljem juurde.
Söögiriistade kasutamist alustatakse väljastpoolt
sissepoole.

20
(No Transcript)
21
(No Transcript)
22
(No Transcript)
23
(No Transcript)
24
(No Transcript)
25
(No Transcript)
26
(No Transcript)
27
(No Transcript)
28
(No Transcript)
29
(No Transcript)
30
(No Transcript)
31
(No Transcript)
32
(No Transcript)
33
(No Transcript)
34
(No Transcript)
35
(No Transcript)
36
Klaasid
37
(No Transcript)
38
(No Transcript)
39
Mõned põhitõed

Tänapäeva veiniklaas koosneb tallast, varrest ja
anumast.
Veiniklaasi hoitakse käes varrest.
Üldjuhul veiniklaase kokku ei lööda, aga alati on
erandeid.
Kokkulöömisel tuleks kokkulööjale silma vaadata.
Veiniklaas täidetakse mitte rohkem kui 1/3
ulatuses.

Veini lisatakse klaasi alles siis, kui pokaal on
tühi.
Veini joomise puhul ei tohiks ära unustada, et
maitse kõrval on väga tähtis aroom.
Juua väikeste lonksude kaupa.
Vein peaks harmoneeruma toidu maitsega ja veini
maitse ei tohiks ületada toidu maitset.
Alati on võimalus viisakalt keelduda.

41
TOITUDE SÖÖMINE

SUPP
Kui supp on söömiseks liiga kuum, tuleks seda
ettevaatlikult lusikaga liigutada ja lasta
jahutada.

PRAAD
Lihatoitude söömisel kasutatakse nuga ja kahvlit.
Pehme lihatoit (näiteks pikkpoiss) tükeldatakse
kahvliga.
LINNUPRAAD
Linnupraadi süüakse samuti nagu teisi lihatoite
noa ja kahvliga. Ainult väikest lindu võib
kondist kinni hoida. Sel juhul on serveerija
kohuseks valmistada toit ette nii, et seda oleks
võimalikult lihtne süüa.

43
Kala

Ideaalsel juhul peaks kala söömisel kasutama
spetsiaalset kalanuga ja kahvlit.
Nende puudumisel kasutatakse tavalist nuga ja
kahvlit.

44
Merekarbid, molluskid ja vähilised

Põhjamaised köögid pakuvad neid harva.
Seetõttu satutakse sageli raskesse olukorda,
sest ei teata, kuidas ja mis vahenditega ühte või
teist tigu, austrit või vähilist süüa.
Enamasti on nende söömiseks nähtud ette
spetsiaalsed vahendid.
Kui eelteadmised ja kogemused puuduvad, tuleks
paluda õpetust kelneri käest.

45
(No Transcript)
46
Mõni soovitus, kuidas süüa enam levinud mereande

Homaar, langus (merevähk), vähk, krabi lõigatakse
pikuti pooleks, süüakse kalakahvli ja noaga,
sõrgade purustamiseks kasutatakse spetsiaalseid
tange, mis paigutatakse taldrikust vasakule,
kahvli kõrvale. Liha kättesaamiseks kasutatakse
väikest kaheharulist kahvlit. Näppude
loputamiseks on väike kauss sidruniveega.

Austrid ja meriteod serveeritakse lahtiste
karpidena koos spetsiaalse austrikahvliga, mis
paigutatakse taldrikust paremale, noa kõrvale.
Tooreid austreid serveeritakse enamasti
jäävaagnal, küpsetatud austreid aga soolavaagnal.
Liha eemaldatakse karbi küljest austrikahvliga,
hoides karpi vasakus ja kahvlit paremas käes.
Toorele austrile pigistatakse sidrunimahla. Karpi
jäävat vedelikku pole viisakas juua. Austritega
koos serveeritakse täisteralist rukkileiba ja
võid.

Keerd- ehk viinamäe tigusid serveeritakse ainult
väiksematel vastuvõttudel ja perekonnaringis.
Kuna keerdtigusid valmistatakse või ja rohke
küüslauguga, pole nad suurtel vastuvõttudel eriti
soositud. Keerdteo söömiseks hoitakse karpi
spetsiaalsete tangidega vasakus käes, liha
võetakse välja kaheharulise teokahvli või
väiksemate maatigude puhul väikese metallist
orgiga. Teokahvlit kasutatakse ainult liha
karbist eemaldamiseks, süüakse väikese lusikaga.

KARTUL JA AEDVILI
Nagu kõiki pehmeid toite ei lõigata kartulit ja
aedvilja noaga. Noaga lõigatakse vaid praetud
kartuleid. Koorega keedetud kartuleid võetakse
kahvli otsa ja kooritakse paremas käes oleva
noaga.

KASTE
Liha toitude kastet ei valata kartulitele ja
aedviljadele.
SALAT
Väikestes kaussides serveeritud salatit süüakse
praetaldrikule tõstmata. Suures nõus pakutav
salat tõstetakse taldrikule serveerimislusika ja
oma kahvliga.

LEIB, SAI
Leiba ja saia võetakse alati käega. Leiba ja saia
süüakse tükikeste kaupa, murdes neid oma
leivataldrikule pandud viilust.
VÕILEIB
Sooje, kihilisi ja suuri võileibu süüakse noa ja
kahvliga. Võid määritakse leivale või saiale oma
taldrikul, hoides leiba/saia kahe sõrme vahel.
Mee, keedise või marmelaadiga leiba süües tuleks
leivatükk algul ribadeks lõigata.

JUUST
Seda pakutakse alati juustualuselt või vaagnalt,
millel on alati spetsiaalne nuga. Tavaliselt
pakutakse korraga vähemalt 3 sorti juustu kahte
kergemat ja ühte pikantsemat. Kui ühelt aluselt
pakutakse nii pehmet kui kõva juustu, asetatakse
alusele kaks nuga. Juustualus tuuakse lauale
ainult serveerimise ajaks ning juustu pakutakse
vaid üks kord. Juustu ei sööda kahvliga.

VÕI
Kui või on serveeritud suures tükis, siis tuleb
sellest võtta tükike ning asetada see oma
taldriku paremale poole taldriku põhjale.
KÜPSISED
Küpsiseid murtakse käega ja süüakse palakaupa.
Väga rasvaseid ja kergesti murenevaid küpsiseid
võib süüa ka koogikahvliga.

54
Tordid, koogid, kringlid

Torte, kooke ja kringlit serveeritakse
lahtilõigatult.
Pehmeid kooke ja torte süüakse kas teelusikaga
või koogikahvliga.
Kõvu kooke võib süüa käest.
Kui magustoiduks on serveeritud paberkaussides
kooke, siis tõstetakse need koos ümbrisega
taldrikule ning süüakse paberkorvist välja
tõstmata.
Kringleid, väikesi kringleid, rosina- ja teisi
saiu, mis võivad süües pudeneda, murtakse
palakaupa.

KOMPVEKID
Lauale pandud kompvekke võetakse näppudega ning
pannakse taldrikusse, kus nad paberist välja
võetakse ning suhu pistetakse.
TÜKKSUHKUR
Tükksuhkru võtmisel toosist kasutatakse
suhkrutange, kui neid aga pole, tuleb võtta
näppudega nii, et toosi jäävaid tükke ei
puudutata.

VÄRSKED PUUVILJADpeolaual serveeritakse puuvilju
koos puuviljanugadega ja kahvlitega ning
salvrätikutega. Puuviljad tuuakse lauale
vaagnatele või erilistes puuviljavaasides.
SIDRUN
Sidrunit serveeritakse kas toidu- või
joogilisandina. Sidrunilõik pannakse lusikaga
tassi, kus sellest pigistatakse mahl välja ning
tõstetakse seejärel alustassi äärele.

ÕUNAD PIRNID
Õun ja pirn lõigatakse taldrikul pikuti neljaks
või kaheksaks. Hea kombe kohaselt tükid
kooritakse, ent kui see tundub tülikas, ei pea
seda tegema. Soovitav on eemaldada südamik.
PLOOMID
Suured ploomid murtakse sõrmedega pooles ja
vabastatakse kividest. Väiksemad pigistatakse
otsest kokku, nii et need lähevad pikuti pooleks.
Kivid eemaldatakse noaotsaga.

VIRSIKUD JA APRIKOOSID
Suur virsik võetakse vasakusse kätte ning
lõigatakse pikuti ümberringi kivini lahti,
seejärel murtakse pooleks. Kivi kõrvaldatakse
noaga. Söömisel lõigatakse pooled järk järgult
parajateks suutäiteks.
APELSINID
Apelsin võetakse vasakusse kätte, seejärel
lõigatakse koor pikuti viiludeks. Kooreviilud
eemaldatakse nii, et need moodustavad õiekujulise
aluse.

MANDARIINID
Mandariinid koortest ei tehta roosi nagu
apelsinist. Küpse mandariini koor eraldub
kergesti ja seda kooritakse näppudega.
BANAANID
Banaani koorimist võib alustada mõlemast otsast.
Kui koorimist alustatakse tipust, lõigatakse otsa
koor läbi nii, et seda oleks mugav ribadena alla
tõmmata. Kui alustatakse koorimist
kinnitusvarrest, pole nuga vaja.

VIINAMARJAD JA VÄIKESTE KIVIDEGA PUUVILJAD NING
MARJAD
Viinamarju võetakse ühe marja kaupa kobara
küljest. Seemned ja paks kest lastakse käe varjus
ettevaatlikult kukkuda taldrikule.
ARBUUSID JA MELONID
Neid serveeritakse viiludena koos koorega.
Vaagnalt võetud laiem viil pannakse taldrikule,
koor allapool, kitsas viil aga lapiti. Süüakse
teelusika või puuviljanoa ja kahvliga.

MARJADserveeritakse tavaliselt valmis
portsjonitena, mida kaunistatakse suhkru või
vahukoorega.
AEDMAASIKAD
Kui aedmaasikaid pakutakse suhkru või
vahukoorega, süüakse neid lusikaga.
PÄHKLID
Pähkleid purustatakse pähklitangidega. Tuum
vabastatakse koorest sõrmedega.

ANANASS serveeritakse viiludeks lõigatuna või
sektoritena, kuid vili on koore küljest juba
lahti lõigatud. Süüakse kahvli ja noaga.
KIIVID kas kooritakse või lõigatakse pooleks.
Viimasel juhul õõnestatakse süües viljaliha
lusikaga kestast välja. Vilja võib ka koorida ja
seibideks lõigata.

MANGO serveerimiseks kooritakse vili ning
lõigatakse viljaliha kuni kivini ruutudeks,
seejärel eraldatakse viljaliha mõlemalt poolt
kivi. Mahlakat sisu süüakse lusikaga.
TÄHTVILJA ei koorita, seda süüakse viilutatuna
ning lisatakse puuviljasalatitesse. Ristipidi
viiludeks lõigatuna on see ideaalne kookide
kaunistaja.

PAPAIA vilju süüakse pärast poolitamist ja
seemnete eemaldamist lusikaga, maitse
parandamiseks lisatakse sidrunimahla.
FÜÜSALIT kasutatakse kaunistuselemendina.
Paberitaolised kuivanud lehekesed tõmmake vilja
ümbert tagasi ja pistke füüsal suhu. Lehed pole
söödavad.

65
(No Transcript)
66

GRANADILL (PASSION) lõigatakse pooleks ja süüakse
otse koorest lusikaga.
VIIGIMARJAD lõigatakse pooleks ja süüakse koos
koorega.
MANGOSTANID kooritakse puuviljanoaga ja
küüslauguküüne taolisi viljalihatükke süüakse
sõrmede vahelt.

HURMAA on küpsena väga maitsev isuäratamispuuvili.
Süüakse kas koorituna või lusikaga koore seest.
GUAJAAVI süüakse naturaalselt või tükeldatakse
salati, kookide, magustoitu juurde panekuks.
Toorelt maitseb paremini külmana, vili
poolitatakse ristipidi ja süüakse lusikaga koore
seest. Väiksemad seemned on samuti söödavad.