Slaid 1

1
EKVATORIAALSED VIHMAMETSAD
Maa kopsud
2
ASEND KAARDIL
SELVA
Ekvatoriaalsed vihmametsad
3
KLIIMA

• Ekvatoriaalne
• palav 23C 27C
• tõusvad õhuvoolud
• niiske, sademeid 2000 mm
• aastaaegu pole võimalik eristada
• keskhommikuni on ilm selge, siis katavad taeva
  äikesepilved, algab vihmavaling, õhtupoolikul
  läheb selgeks, päike loojub kiiresti.

4
VETEVÕRK - tihe

• Sademeid langeb aasta jooksul palju
• jõed, järved on aasta läbi veerohked
• sood tekivad madalatesse seisuveekogudesse ja
  lauskrannikutele.

Amazonase jõgikond
Kongo jõgikond
5
FERRALLIITTMULLAD

• Keemiline murenemine
• raua- ja alumiinium-oksiidide rohkus
• igapäevased hoovihmad uhuvad mulla ülemistest
  kihtidest toitained välja
• pinnasesse valguv vesi kannab need sügavamale ja
  mulla ülaossa tekib valkjas leedehorisont
• sisaldavad vähe huumust.

6
VIHMAMETSAD
Maailma liigirikkamad ja vanemad ökosüsteemid.
6 maakera pinnast.
Vihmametsades elab üle poole maailma taime- ja
loomaliikidest.
Mets tihe, lopsakas, kiire kasvuga.
Ühtlustavad veeringet.
Puhastavad vett.
Neelavad atmosfäärist süsihappegaasi.
Pidurdavad kasvuhooneefekti.
7
PUUD

• on igihaljad
• kasvavad kiiresti
• kasvavad vähemalt kolmel kõrgustasemel
• võrad on üksteisega tihedasti läbi põimunud
• puude all varjus on rohttaimestikku vähe, pime
• piki püütüvesid väänduvad LIAANID kuni latvadeni
  välja
• tüüpilisemad liaanid on rotangpalm, monstera,
  vanill, filodendron ja must pipar
• liaanide õhujuured.

8
Ülemises rindes (50-70m) kasvavad viigipuud,
kapokipuud, mahagonid,
palmid.
Puudel on suured, läikivad, vahased, teravate
tippudega lehed.
9
Alumistes rinnetes palisandrid,
banaanid,
puissõnajalad, 
15-20m
eebenipuud.
Lehed õhukesed, õrnad.
10
Malai saarestikus kasvab üle 300 liigi PALME.
HIIDBAMBUS kasvab looduslikult peamiselt Jaava
saarel ja Malaka poolsaarel.
11
Kautšukipuu e. HEVEA
Heveapuu mahla ehk lateksit võib hakata koguma
siis, kui tüve läbimõõt on 45 cm. Selleni kulub
tavaliselt viis aastat.
Lõuna-Ameerika tüüpiline taim, kuid kasvab ka
Aafrikas ja Indoneesias.
12
PUUDEL tugijuured
13
ÕIED eredavärvilised, mõned otse puutüvedel
Taimed võivad ühtaegu õitseda ja vilju kanda.
14
Puutüved ja oksad on kaetud
sammalde ja samblikega
15
EPIFÜÜDID e. pealistaimed

• on taimed, kes kasvavad teiste taimede okstel,
  tüvedel ja lehtedel neile sellega erilist kahju
  tekitamata
• nad toituvad õhus ja sademetevees leiduvatest
  toitainetest
• selleks on neil õhujuured
• epifüüdid on orhideed, samblad, sõnajalad, isegi
  kaktused
• mõned epifüüdid kasvatavad endale lõpuks
  pärisjuured alla ja kägistavad oma endise toitja
  (nt.viigipuu).

16
PARASIITTAIMED toituvad teistest taimedest
Raitlill
Õied suured, värvilised.
17
MANGROOVID

• ookeanide rannikul ja jõgede deltas
• puud kohastunud eluks soolases ja vesises
  keskkonnas
• neil on tugevasti hargnenud õhujuurestik.

18
KÕDUTAIMED e. saprofüüdid
Toituvad seente vahendusel surnud orgaanilisest
ainest.
19
Amazonase jõgikonnas kasvab amasoonase viktooria.
Ta lehe läbimõõt ulatub kuni kahe meetrini ja ta
valged õied, mis avanevad vaid öösiti, on ligi
poole meetrise läbimõõduga.
20
SÖÖDAVAD TAIMED METSADES
Apelsin
Mandariin
Sidrun
Ananass
Kookospähkel
Mango
Banaan
21
Kohvipõõsas
Kakaopuu
22
MAITSETAIMED
Must pipar
Kardemon
Vanill
Kaneel
Ingver
23
LOOMASTIK
Suur elupaikade mitmekesisus.
Tugev konkurents loomade vahel.
Liigirikas, kärarikas.
Erksavärvilised loomad, eriti linnud.
Hea ronimis- ja hüppevõime.
Enamik loomi elavad puude otsas.
Ööloomadel hea kuulmis- ja haistmismeel, nägemine.
24
SELVAS
Jaaguar
Puuma
Laiskloom
25
Pekaari e. nabasiga
Kapibaara maailma suurim näriline.
Taapir
Sipelgaõgija
26
Alligaator
Anakonda
Piraajad
Opossumid
27
Aara
Koolibri
Tuukan
Haigur
Kondor
Raisakotkas
Kondor
28
AAFRIKAS
Šimpans
Gorilla
Leopard
29
Jõehobu
Elevant
Soomusloom e. pangoliin
Gaboni rästik
Sarviklind
30
INDONEESIAS
Kuskus
Must gibon -Sumatral.
Ninaahv Kalimantanil.
Orangutan Sumatra, Kalimantani s.
31
Tiiger
Komodo varaan maailma suurim neljajalgne roomaja
(3,5 m, 150 kg).
Mudahüpik mangroovides elav kala, kes mõõna
ajal veest välja ronib ja oskab isegi puu otsa
ronida.
32
KÜTTIMINE
KORILUS
PÕLISELANIKE TEGEVUSALAD
ALEPÕLLUNDUS
KALAPÜÜK
Kasvatatakse tera- ja juurvilju.
33
ELURUUMI VÄHENEMINE
HAIGUSED, EPIDEEMIAD
PÕLISELANIKE ELU MÕJUTAVAD
PUIDUTÖÖSTUSE ARENG
MAAVARADE LEIUKOHTADE KASUTUSELEVÕTT
34
INDONEESIA

• Kasvatakse riisi, teepõõsast, kohvipuud,
  maniokki, maisi, bataati, maapähklit, soja- uba.
• Välja veetakse toorkautšukki, vürtse (nelk,
  muskaatpähkel jm.), koprat (kookos-pähklite
  kuivatatud sisu).
• Metsaraie väärispuit.
• Maavarad nafta, maagaas, kivisüsi, tina- ja
  vasemaak.

35
RIISIPÕLLUD
36
Indoneesias elavad
dani, lani jt. hõimud
37
KOLUMBIA

• Kolumbias elab mestiitse, valgeid, mulatte,
  neegreid, indiaanlasi.
• Toiduks kasvatatakse riisi, kartulit, maniokki,
  maisi.
• Ekspordiks kasvatatkse puuvilla, suhkruroogu,
  kakaod, kohvi, banaane, tubakat, kautšukki jm..
• Kohvioa väljaveolt maailmas Brasiilia järel 2.
  kohal.
• Nafta eksport, vääriskivid (smaragdid).

38
Kolumbia ekspordib ka palju lilli.
Kohvipõõsaste kasvatus
39
LÕUNA- AMEERIKAS elavad indiaanlased
Kaiapo hõim
40
GABON

• Majanduslikult nõrgalt
• arenenud maa.
• Kasvatatakse maniokki, jamssi, köögivilja.
• Väljaveoks suhkruroogu, õlipalmi, ka kohvi- ja
  kakaoube.
• Suurem osa toiduainetest tuuakse sisse.
• Riigi põhitulu annab nafta eksport.
• Kaevandatakse ka mangaani- ja uraanimaaki,
  maagaasi.
• Veetakse välja väärispuitu (mahagon, eebenipuu
  jt.).

41
Aafrikas elavad
bantud hõimud
42
PÜGMEED
Väikesekasvulisi pügmeesid (130-150 cm) peetakse
Aafrika vanimaks rahvaks.
43
KESKKONNAPROBLEEMID

• Looma- ja taimeliikide hävimine.
• Metsade liigne maharaiumine.
• Maalihete ja erosiooniohu suurenemine.
• Liigasustus.
• Põliselanike elupaikade hävimine.
• Vihmamets ja tema liigirikkus ei taastu oma
  esialgsel kujul.

44
KASUTATUD MATERJALID
T. Rummo. Geograafia. Maa ja ilm. Geograafia 8.
klassile. Avita 1998
A. Kont, J.Jauhiainen.
Loodusgeograafia põhikoolile 3. osa. AS BIT, 2003

• www.arteveneta.it/profile.php
• www.uniprot.org/taxonomy/3981
• www.opleht.ee/Arhiiv/2003/01.08.03/elu/2.shtml
• duendedelsur.wordpress.com/.../
• www.rd2.co.nz/index.php?pagebiomins
• www.murdoch.edu.au/.../Bananas.JPG
• www.rigual.ee/pics/products/1066378733ananass.jpg
• opaals.iitk.ac.in/deal/images/mango.jpg
• futurepharmacist.net/forum/showthread.php?t99
• www.tervitus.ee/uploads/images/kakaopuu.jpg
• www.uni-graz.at/katzer/pictures/pipe_01.jpg
• www.dmeg.org.uk/Images/cardamon.jpg
• www.gaiaherbs.com/images_herbs/young-ginger-r...
• www.tradewindsfruit.com/cinnamon8.jpg
• www.portalsaofrancisco.com.br/alfa/animais/im...
  
• tangledwing.wordpress.com/.../
• www.epl.ee/artikkel/407815
• www.bluechameleon.org/.../Eunectes20murinus.jpg
• www.travelsouth-america.com/wildlife.html

• www.hot.ee/laukaloodus/vihmametsad.html
• www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmakliima.htm
• www.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/muu.html
• nlrs.blogspot.com/2008/05/bliu-one-ann.html
• world.mongabay.com/.../amazon20rainforest1.html
• www.miksike.ee/.../3loodusvoondid/8-3-49-2.htm
• http//et.wikipedia.org/wiki
• www.flickr.com/.../17674930_at_N07/with/4152141720
• picasaweb.google.com/.../pUumt-Bo1bLnpNDqtjcCaA
• www-users.cs.umn.edu/.../pics/peru/amazon.htm
• www.raydw.com/other20plants.htm
• www.rebeccab.net/.../mangroves/gallery.htm
• www.enfoque10.com/.../tnAmazonas20101420AS.jpg
• corbis.com
• www.lukemastin.com/diary/gallery_amazonas.html
• www.conservationmaven.com/frontpage/2009/12/7..
• en.wikipedia.org/wiki/Ficus
• database.prota.org/dbtw-wpd/exec/dbtwpub.dll?...
• brasiiliakika.blogspot.com/2007/08/pildiiiiii

45

• www.namedevelopment.com/.../gorilla060606.png
• www.monkey-pictures.net/chimpanzee-pic.jpg
• ibexinc.wordpress.com/.../30/does-dark-matter/
• www.flickr.com/.../discuss/72157594315527056
  images.stanzapub.com/... encyclopedia.kids.net.au/
  page/ph/Pholidota
• zoltantakacs.com/zt/pw/an/album.php?idx3
• blogs.scienceforums.net/.../
• www.wildsidephotography.ca/primates.html
• www.wildlifesurvival.com/tigerinfo.htm
• co.sevenload.com/photos/0FLzl5O-Komodowaran-V..
• www.opendemocracy.net/.../article_2109.jsp
• www.mediateletipos.net/archives/5441
• kolumbias.blogspot.com/.../ma-suudlen-merd.html
• world.mongabay.com/.../amazon20people1.html
• www.africas-eden.com/.../gabon-culture.jpg
• gloriousgraceministries.org/culture.htm
• www.hotels-world.com/.../af/gabon/country.htm
• commons.wikimedia.org/wiki/FilePygmy_house_o..
• travel.ninemsn.com.au/article.aspx?id788428
• indoneesia-valdek.blogspot.com/2009/11/noidus...

Koostas K. Haljasmets, TDL, 2010 a.