SISSEJUHATUS SEMIOOTIKASSE

1
SISSEJUHATUS SEMIOOTIKASSE

• SOSE O1.137
• Silvi Salupere
• 10.loeng

2
Umberto Eco

• Mõistab ideoloogia all kõike seda, millega nii
  või teisiti on tuttav vastuvõtja ja see
  sotsiaalne grupp, kuhu ta kuulub.
  Psühholoogiliste ootuste süsteemid, kõik tema
  intellektuaalsed oskused, elukogemus, moraalsed
  põhimõtted. Asub väljaspool semioloogilist
  universumit. Kuid saame sellest teadlikuks, kui
  asetame koodi.

3
RETOORIKA JA IDEOLOOGIA (Barthes)

• Märgid saadavad meid ideoloogia juurde ja
  ideoloogia märkide juurde.
• Semiootika kui teadus suhetest koodide ja teadete
  vahel tegeleb pideva ideoloogiate, mis varjuvad
  retoorikate taha, väljaselgitamisega.

4
Roland Barthes ideoloogia eriline märgiline
ühendus, mida iseloomustab

• esindab teatud kindla grupi huve
• imperialism, tung universaalsusele
• ideoloogia on agressiivne ja peale sundiva
  loomusega
• ideoloogiatele on omane naturaliseeriv
  filosoofia ei tunnista end sotsiaalsete
  faktorite kokkulangevuse sünnitiseks, vaid peavad
  end ajaloo ja inimkonna loomuliku arengu
  tulemuseks ja enamasti finišiks
• stereotüüpilisus ehk püüe kindla ja püsiva
  maailmapildi poole.

5
Barthes. Kodanliku müüdi retoorilised figuurid

• Vaktsiin tunnistab mõningaid lokaalseid
  lüüasaamisi (avangard, lapsik irratsionaalsus)
• Ajaloota jätmine (toob kaasa inimese
  vastutamatuse)
• Identifitseerimine (väikekodanlane ei suuda ette
  kujutada Teist pisikesed päti, mõrtsuka, homo
  simulaakrumid eksootika)
• Tautoloogia (põgenemine, kui seletusi napib)
• Ei-egalus (ma ei taha ei seda ega toda)
• Kvaliteedi kvantifitseerimine (raha, emotsioonide
  hulk)
• Nentimine (müüt püüab saada vanasõnaks)

6
Ideoloogia

• Nad ei tea seda, aga nad teevad seda.
• Karl Marx. Kapital.
• Nad teavad suurepäraselt, aga teevad seda ikkagi.
  Peter Sloterdijk. Küünilise mõistuse kriitika.
  1983.
• Slavoj Žižek. Ideoloogia ülev objekt. 1989.
• Teun A. van Dijk. Ideoloogia. Multidistiplinaarne
  käsitlus. 1998. Ideoloogia on grupi liikmete
  ühiste sotsiaalsete representatsioonide alus.

7
Stuart Hall. Ideoloogia probleem marksism ilma
garantiideta. 1983.

• Ideoloogia all mõistan ma mentaalseid raamistikke
  keeli, kontseptsioone, kategooriaid, metafoore
  ja representeerimissüsteeme , mida eri klassid
  ja sotsiaalsed grupid kasutavad ühiskonnas
  toimuva mõtestamiseks, mõistmiseks ja
  mõistetavaks tegemiseks.

8
R. Barthes. Konnotatsioon on otseselt seotud
ideoloogiaga. Konnotatiivseid tähendusi
iseloomustab

• võimelisus kinnituma mitte ainult keeleühendite,
  vaid ka materiaalsete objektide külge
• varjatus, kuid omavad võimet aktualiseeruda
• võime kontekstist lähtuvalt kiiresti märki
  siseneda või väljuda
• difuussus ehk läbipõimitus omavahel. Märk võib
  korraga omada mitut konnotatiivset tähendust ja
  samas võib konnotatiivne tähendus omada mitut
  märki
• agressiivsus konnotatiivsed tähendused tahavad
  allutada endale denotatiivseid tähendusi.

9
(No Transcript)
10
R. Barthes Kujundi retoorika analüüsib kolme
tüüpi sõnumit, mida sisaldab endas
reklaamkujutis

• keeleline teade (allkiri reklaami all
  verbaalsed elemendid, mis on lülitatud kujutisse)
• denotatiivne kujutis (bukvaalne) kujutatud
  objektid (võrk toiduainetega)
• kujundi retoorika (kujutise konnotatiivne
  tähendus) denotatiivsed märgid moodustavad
  figuurid (konnotaatorid), mis seostatakse
  teatud sümboolsete väärtuste või kultuuriliste
  tähendustega.
• Retooriline või konnotatiivne teade ehitatakse
  üles nendesamade märkide põhjal, millel ka
  denotatiivne, naturaliseeritakse denotatiivse
  teate abil.

11
Barthes leiab antud reklaamkujutises järgmised
retoorilised tähendused

• kodune rikkus seotud käiguga turule, värske,
  looduslikku päritolu toiduga (sellele viitab
  võrgu asend, millest produktid justkui välja
  pudenevad, aga samuti produktide valik ise)
• itaalialisus (turistlike stereotüüpide
  kasutamine) tomatid ja paprika kui itaalia
  päritolu toiduained, firma Panzani nimetus,
  pakendite kolmevärvilisus (itaalia lipuvärvid?)
• kompleksteenindus eri tüüpi objektide
  ühendamine (näit tomatisousti purk ja värsked
  tomatid)
• vaikelu esteetiline tähendus (projektsioon
  maalikunstile), mis annab reklaamile soliidsuse
  ja vaimsuse hõngu.

12
(No Transcript)
13
(No Transcript)
14
(No Transcript)
15
(No Transcript)
16
Robin P. FawcettSüsteemvõrgustikud, koodid ja
universumitunnetus

• Suhtlemise kognitiivse mudeli raames on seost
• - keele ja teiste semiootiliste süsteemide (eriti
  nende, mida ma nimetan tuumkoodideks)
• - ülejäänud kultuuri kui isiku universumitunnetuse
  osa vahel
• kõige parem mõista süsteemvõrgustike kui
  käitumises (eriti kommunikatiivses) valikute
  modelleerimise vahendi mõiste kaudu.
• Taoline lähenemine on orienteeritud rohkem
  psühholoogiliselt kui sotsioloogiliselt.

17
universumitunnetus

• See pole tunnetus üheski kindlas või määratletud
  mõttes see on oletuste sasipundar, tihti
  emotsionaalse värvinguga ning see muutub
  pidevalt. See on isiku subjektiivne reaalsus,
  kui kasutada Bergeri ja Luckmani terminit.
• universum - tunnetuse kõikehaarav olemus see
  on kõik, mida inimene tunneb, kui tahes avara või
  tühisena see ka ei esine. /vrd semiosfäär/

18
Kaks kontrastidimensiooni universumitunnetuses

• piirdume kahe kultuuri defineerimiseks kõige enam
  sobivaga
• lühiajaline ja pikaajaline teadmine
• kultuuritunnetus mis on ühine teiste sotsiaalse
  grupi liikmetega, mida me võime kujutada
  trükitud raamatutena ja isiku idiosünkraatlik
  tunnetus, millest võib mõelda kui
  käsikirjalistest märkmetest mustandivihikus

19
Kultuur on niisiis sotsiaalselt jagatud tunnetus

• ning see on tüüpiliselt pikaajaline teadmine
  (kuigi võib mõelda lühiajalise sotsiaalselt
  jagatud teadmiste juhtudest, eriti kui sotsiaalne
  grupp on väike, nagu eeldab joonis)..
• mitte kogu tunnetus pole kultuuriline meil on
  suur ja oluline idiosünkraatliku tunnetuse varu
  ning mõnikord võib olla raske tõmmata piiri selle
  ja väikese sotsiaalse grupi nagu abielupaar või
  Scilly Saarte kommunistlik partei (mis minu teada
  pole suurem) pool-idiosünkraatliku
  kultuuritunnetuse vahele.

20
suhtlemise mudel keele ja kultuuri mõistestikus,
4 komponenti

• vajaduste registreerimise vahendid
• probleemilahendaja
• võimalike käitumisprogrammide varu (kus valikuid
  modelleeritakse süsteem-võrgustikes)
• universumitunnetus

21
probleemilahendaja peab valima käitumise
alternatiivsete valikute vahel. Küsimus on
Kuidas see valib?

• süsteemvõrgustik ainult modelleerib
  potentsiaalset käitumist, kuid kui me tahame
  mõista, miks organism käitub teatud moel
  aktuaalsel juhul, tuleb meil mõista, et
  probleemilahendaja valib olemasolevate
  käitumisvalikute vahel pärast olemasoleva
  situatsiooni mitmete komponentide sobitamist
  selle universumitunnetuse pikaajalisemate
  aspektidega.

22
Modelleeriv süsteem

• võimaldab inimesel tajuda, seletada ja mõjutada
  ümbritsevat maailma
• selle abil inimene töötleb, vahendab ja talletab
  infot maailma kohta
• Modelleerimises sisaldub idee maailmast, kus
  keskkond on vastastikuses suhtes mingi teise
  süsteemiga (ind. organism, arvuti, kollektiiv) ja
  kus keskkonna peegeldus kontrollib selle süsteemi
  kommunikatiivset käitumist (Thomas Sebeok)

23
J. Lotman. Eessõna Kultuurisemiootikale 1990
Primaarseteks modelleerivateks süsteemideks

• nimetatakse lihtsamaid semiootilisi struktuure
• alates sümptomatoloogiast ja kõigist
  signaalidest, mida küberneetika paigutab musta
  kasti väljundisse, ja lõpetades liiklusmärkide,
  zoosemiootika ja parasemiootika ning selle kihi
  kohal kõrguva loomulike keelte süsteemiga
  maailma kõigi elavate ja surnud keeltega.

24
Sekundaarseteks modelleerivateks süsteemideks

• nimetame aga keerulisemaid semiootilisi
  struktuure kunstide keeli, rituaalikeelt,
  rahvuskultuuride ja usundite ning mütoloogia
  semiootilisi süsteeme kõike seda, mida sisaldab
  endas kultuuri keeruline mõiste.
• Sekundaarsete modelleerivate süsteemide
  semiootika ongi kultuurisemiootika.

25
Sekundaarne modelleeriv süsteem

• semiootiline superstruktuur, mis on loodud
  esimese astme modelleerivat süsteemi kasutades
• kõik inimkultuurid sisaldavad vähemalt kaht
  teisest modelleerivat süsteemi visuaalset ja
  verbaalset, ikoonilist ja sümboolset. Kuid
  hierarhiseerivad erinevalt