Nimmevalu - sama vaevus, erinev p - PowerPoint PPT Presentation

1 / 41
About This Presentation
Title:

Nimmevalu - sama vaevus, erinev p

Description:

Nimmevalu - sama vaevus, erinev p ritolu Eva Paas PERH Kutsehaiguste- ja T tervishoiu Keskus t tervishoiuarst-neuroloog Valu Valu on kudede kahjustuse v i ... – PowerPoint PPT presentation

Number of Views:101
Avg rating:3.0/5.0
Slides: 42
Provided by: Meri65
Category:

less

Transcript and Presenter's Notes

Title: Nimmevalu - sama vaevus, erinev p


1
Nimmevalu - sama vaevus, erinev päritolu
  • Eva Paas
  • PERH Kutsehaiguste- ja Töötervishoiu Keskus
  • töötervishoiuarst-neuroloog

2
Valu
  • Valu on kudede kahjustuse või ülekoormusega
    kaasneva närvilõpmete erutuse tekitatud
    ebameeldiv aisting, mille funktsioon on anda
    organismile märku vigastusest ning motiveerida
    ohtlikku olukorda lõpetama või vältima.

3
Nimmevalu
  • Nimmevalu on mistahes seljavalu roiete ja jala
    ülaosa vahel põhjusest olenemata.
  • Valu paikneb selgroo nimme- või
    ristluupiirkonnas,  kiirgudes vahel ka
    tuharatesse ja reite tagapindadele.
  • Tööga seotud nimmevalu on mistahes seljavalu, mis
    on tekkinud ühenduses töötegemisega ning mille
    kliiniliselt tekitas tõenäoliselt vähemalt
    osaliselt või mida halvendas põdeja töökoht.

4
Nimmevalude põhjused
  • Ãœlekoormus - soodustab halb rüht
  • Füüsiline vorm mehhaanilised faktorid
  • ülemäärane pingutus
  • adipoossus
  • rasedus

5
Nimmevalude põhjused (2)
  • Müofastsiaalne sündroom
  • Närvijuure kompressioonisündroom
  • Ebastabiilsuse sündroom
  • Põletiku sündroom
  • Neuropaatiline sündroom
  • Psühho-sotsiaalne majanduslik sündroom

6
Alaseljavaevuste levimus
  • Erinevate autorite andmeil kannatab elu jooksul
    vähemalt ühel korral nimmevalu all 60-90
    inimestest.
  • Mistahes hetke levik 15 - 42 (olenevalt
    uurimusega hõlmatud inimeste arvust ja seljavalu
    määratlusest)

7
Alaseljavaevuste levimus (2)
  • Vähemalt kord aastas - 30
  • Radikulaarne valu M 36, N 50
  • 40-50 konsulteerib arstiga
  • Haiglaravil 4-5
  • Opereeritud 1
  • Töövõimetud 22

8
Kes on ohustatud?
  • Kõige sagedamini 30-45 eluaasta vahel
  • Töö iseloom
  • raske töö
  • sundasend
  • sagedased pööramised ja kummardamised
  • tõstmine
  • vibratsioon
  • korduvad ühesugused liigutused

9
Valu olenevalt kestusest
  • Äge (kuni 6 nädalat) - lumbago
  • Alaäge (6 - 12 nädalat)
  • Krooniline (üle 12- 24 nädala) - lumbalgia

10
Nimmeosa anatoomilised struktuurid
  • Lülisamba nimmeosa
  • 5 nimmelüli
  • Ristluu e. sacrum
  • Õndraluu

11
Nimmeosa anatoomilised struktuurid
  • Ristluu-niudeluu-
  • e. sakroiliakaalliigesed

12
Nimmeosa anatoomilised struktuurid
  • Liigesed, ligamendid
  • Lülivaheketas e.disk

13
Lülisamba segment
  • Kaks naaberlüli
  • Lülidevaheline
  • kõhreketas
  • 3. Kaks fassettliigest
  • 4. Kaks närvijuurt, mis väljuvad seljaajust

14
Nimmeosa anatoomilised struktuurid
  • Neuraalsed elemendidcauda equina,närvijuured,
    perifeersed närvid

Lumbaarnärvid Sakraal- ja kotsügeaalnärvid
15
Valutundlikud struktuurid
  • Kollane ligament ei valuta
  • Eesmine ja tagumine ligament valutavad
  • Terve disk ei tunne valu - haige disk
  • tunneb
  • Närvijuur valutab

16
Selja süvalihased
8
10
10
11
11
12
9
10 Transverso- spinaalne süsteem
(lülide- pöörajad, mitmejaoline lihas,
poologalihas)
8 Pea ja kaela rihmlihas
11 Ristijätkete- vahe-lihased 12
Ogajätkete- vahe-lihased
9 Selgroo- sirgestaja 9.1 niude-roide lihas 9
.2 pikim lihas 9.3 - ogalihas
17
Valu päritolu
  • A. Pehmetest kudedest
  • Lihased ja kõõlused, kõõluselised sidemed
  • B. Närvi kahjustusest
  • C. Diski (lülivaheketta) kahjustusest
  • D. Luu-liigessüsteemist
  • Luuümbris ja liigesed

18
A. Lihasvalu e. müalgia
  • Põhjustatud
  • lihaspingetest
  • rühihäiretest
  • mehhaanilisest lihasdüsbalansist
  • Tekib lihasväsimuse, ülekoormuse tulemusena

19
Terve lihas
  • Terve ja hästi funktsioneeriv lihas on plastiline
    ja ühtlase tugevusega, lihase kompimisel ei ole
    võimalik eristada erinevaid lihaskiude.

20
Ãœlekoormuse patogenees (1)
  • Kestval füüsilisel koormusel ümberkorraldused
    lihaste, südame-vereringe, hingamissüsteemi töös.
  • Ãœmberkorraldusreaktsioonide ulatus võrdeline
    pingutuse suurusega.
  • Lihase verevoolutus
  • puhkeolekus 20-40 ml/kg/min.
  • Raske dünaamilise töö puhul suureneb 10-15x
  • Kestev füüsiline töö hapnikuvaegus lihastes
  • energia tootmine anaeroobsel teel.
  • Piimhape lihases lihasväsimus.

21
Ãœlekoormuse patogenees (2)
  • Füüsiline töö lihaskiudude suurenenud toonus
    verevoolu vähenemine veresoonte ahenemise tõttu
    hapnikuvaegus.
  • Skeletilihaste suurenenud mehaaniline pinge
    (siserõhk, toonus) ahendab tunduvalt veresoonte
    (sh kapillaaride) ristlõiget
  • Lihaste kontraktsiooni ja lõõgastumise
    vaheldumine on mikrokapillaarse tsirkulatsiooni
    normaalse toimimise üks eeldus.
  • Lõõgastusaeg ebapiisav negatiivne mõju
    kumuleerub.

22
Ülekoormus väärastunud lihaskiud (3)
  • Hapnikuvaeguse tingimustes kahjustused
    lihaskiududes, koe valulikkus, esmajoones
    keskosas lihaskoe väärastumine.
  • Tekkinud valulikke lihasepaksendeid nimetatakse
    müoosideks.
  • Põhjustajaks ka ebaühtlane lihaspinge, äge või
    krooniline ülekoormus lülisambas, koordineerimatu
    vale liigutus ja trauma.

23
Müootiliselt lühenenud lihas
24
Luu - ja liigessüsteemi ebanormaalne asend
ülekoormus (4)
  • Müootilise lihase pinge koormus kõõlustele
    suureneb lokaalne hapnikuvaegus kõõluses.
  • Kõõlusrakkude väärastumine tendomüootiline
    lihaskiud.
  • Tendomüootiliste lihaskiududega lihas minetab
    normaalse funktsiooni, kogu lihas hakkab
    pingestuma, lühenema valulikud tsoonid
    lihasesse. koormus kõõlustes ja liigestes
    suureneb liigeste funktsiooni häired.

25
Normaalne ja tendomüootiline lühenenud lihaskiud
26
B. Neuropaatiline valu
  • Valu tuleneb närvisüsteemist endast
  • perifeersest närvisüsteemist (närvid, mis
    ühendavad kudesid  seljaajuga)
  • kesknärvisüsteemist (närvid seljaaju ja peaaju
    vahel)
  • Põhjuseks
  • Närvi degeneratsioon- SM, insult, hapnikuvaegus
  • Närvi pitsumine - diski kompressioonist,
    närvimulkude ahenemisest artroosi tagajärjel
  • Närvi infektsioon - vöötohatis või muu
    viirusinfektsioon

27
Radikulaarne valu
  • Närvijuure kestev kompressioon
  • Aksonid (närvikiud) demüeliniseeruvad ning
    raadiksi (närvijuure) kahjusutnud piirkond
    omandab notsitseptori funktsiooni
  • Ãœhepoolne jalavalu ishiase sündroom

28
Radikulaarne valu
29
C. Diski kahjustus (1)
  • Eelduseks kaasasündinud halb troofika
    (düstroofia)
  • geneetilisted faktorid diski struktuuri defektid
    (kollageenkiudude struktuuri häired, D-vitam.
    puudulikkus jm faktorite summatsioon)

30
Diski kahjustavad faktorid (2)
  • Diskil puudub verevarustus, veresooned
  • Diski toitumine difusiooni põhimõttel
  • Lõpp-plaadid toimivad isoleerivalt ühtedele
    ainetele läbitavad, teistele mitte
  • Suitsetajal difusioon halveneb
  • Diskis võivad tekkida radiaalsed rebendid
  • Kui diski kõrgus väheneb, tekib
  • degeneratsioon ka lülivahelistes liigespindades

31
Diski kahjustavad faktorid (3)
  • Düstroofia põhjused
  • sundasend
  • otsesed traumad
  • tõstmised (kangimehanism)
  • Kaastegurid
  • Keskkonna faktorid suitsetamine, ülekaal,
    haridus
  • Töö rolli mitte ületähtsustada

32
Diski kahjustus (4)
  • Mehaanilise jõu toimel võimalik fibrooskiudude
  • mikrorebendite teke, tuum nihkub rebenenud ossa,
    kummub, sopistub välja

33
Diski kahjustus (5)
  • Kahjustus tekib
  • suhteliselt liikuva
  • ja suhteliselt
  • väheliikuva osa
  • piiril L4/5, L5/S1

34
Närvijuure kompressioon väljasopistunud diskist
35
D. Lülivaheliste liigeste ja segmentaaraparaadi
kahjustus
  • Spondülolistees
  • Diski kõrguse vähenemine fassettliigeste
    ebastabiilsus
  • Ãœhe lülikeha ettesuunas nihkumine-libisemine
  • (subluksatsioon) teise suhtes. Tavaliselt L5
    nihkub S1 suhtes. Harvem L4 nihe L5 suhtes

36
Spondüloartroos
  • (Nn.degeneratiivsed või ealised muutused)
  • Diski elastsus väheneb, lülivahe kõrgus väheneb,
    lülid lähenevad üksteisele, rõhk lülivahelistele
    liigestele suureneb.
  • Liigespindade kõhrede mikrotraumad, traumaatiline
    põletik, liigeskapsli turse, valud
  • Osteoartrootilised muutused lülidevahelistes
    liigestes, valud spondüloartroos

37
Spondüloartroos
38
Spondüloos
  • lülisamba mittespetsiifiline degeneratiivne
    protsess

39
Jäägem terveks!
40
Tänan!
41
Allikad
  • Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur
    Tööga seotud alaseljavaevuste uuring (2000 a.)
  • Eesti Arst, juuni 2000, nr. 6
  • Rein Zupping. Nimmevalu ja ishias
  • põhjused ja ravi
  • Ain-Elmar Kaasik. Nimmevalu ja ishias
  • konservatiivne ravi
  • Toomas Asser, Simmo Savisaar.
  • Nimmeradikulopaatia kirurgiline ravi.
  • Tiit Ilvese Taastusravi
  • http//www.tiitilves.ee/topic/index.html
  • Lanne-ristiselän kiputilat. Tutkimus- ja
    hoito-ohjelma No6 Helsinki 1979
Write a Comment
User Comments (0)
About PowerShow.com