2. Artikulatoorne foneetika Keeleteaduse alused: foneetika

1
2. Artikulatoorne foneetikaKeeleteaduse alused
foneetika

• Mart Rannut
• rannut_at_tlu.ee

2
Kõnemoodustuse dünaamiline kontseptsioon

• Kõnemoodustuse dünaamiline kontseptsioon (vs.
  staatiline, kindlatel positsioonidel põhinev, vt
  traditsiooniline foneetika) põhineb protsessidel,
  mis väljendavad ajas muutuvaid parameetreid.
• Kõneorganid on pidevas liikumises.
• Meetodid
• elektromüograafia - lihaste närvirakkude
  elektriliste impulsside mõõtmine
• kümograafia - õhuvoolu analüüs
• palatograafia - moodustuskoha määramine
• radiograafia - röntgeni abil organite talitluse
  vaatlus ja analüüs

3
(No Transcript)
4
Kõnemoodustus

• Kõnelejal on mõte midagi öelda. Ajutegevuse
  tulemusena valminud kõneplaan realiseeritakse
  kuuldavaks akustiliseks signaaliks kõneorganite
  abil. Rääkimise ajal aktiveerub umbes 100
  lihast.
• Respiratoorne
• Fonatoorne
• Artikulatoorne aparaat

5
Respiratoorne kompleks - hingamiselundid

• Organid
• trahhee e. hingetoru,
• bronhid,
• kopsud,
• vahelihas,
• rindkere,
• roided

6
Funktsioneerimine

• Kopsud käsnjad. Vasak kops väiksem kui parem
• Ülesanne varustada õhuvooluga
• Sissehingamine väljahingamine (passiivne)
• Kõhuhingamine, roidehingamine
• Jõudehingamine sv 34
• Kõnehingamine sv 14
• Ekspiratoorne paus. Akustiline paus
• Inimesed suudavad erinevalt enamikust loomadest
  oma hingamist kontrollida.

7
Kopsud ja diafragma
8
Fonatsioon

• Vt Ariste Eesti keele foneetika
• Ülesanne tekitada heli.
• Kõri ehitus sõrmuskõhr, kilpkõhr, pilkkõhrele
  kinnituvad huultekujulised häälekurrud/häälepaelad
  .
• Kõri vertikaalne ja horisontaalne läbilõige. 4
  asendit jõude (kolmnurk), hingeldamine
  (viisnurk), sosin (väike kolmnurk), suletud
  (hääle tekitamine, häälekurrud nihkuvad rõhu
  mõjul veidi üles ja lähevad korraks laiali, nn
  Bernouillei effekt).
• Funktsioneerimine
• Meeste, naiste ja laste häälekurdude erinevused,
  vibreerimissagedus 60-1300 Hz. Hääle kõrguse ja
  tugevuse regulatsioon. Hääle tugevuse ja kõrguse
  regulatsioon kõrialuse rõhu abil ning nn väikse
  kolmnurga abil, kust osa õhku pääseb foneerimata
  välja.

9
Häälekurrud
10
(No Transcript)
11

• Hääle moodustamiseks vajalik energia saadakse
  õhuvoolu abil, mille tekitavad hingamislihased.
  Kopsudest tulev õhuvool tekitab häälekurdudest
  allpool ülerõhu. Selle tulemusena häälekurrud
  eemalduvad teineteisest ja õhuvool pääseb neelu-,
  suu- ja ninaõõnde. Järgnevalt tekib
  häälekurdudest allpool alarõhk, mis omakorda
  suleb häälekurrud. Nii toimubki üks häälekurdude
  võnge. Lapsehääl tekitab umbes 300 võnget
  sekundis, naishääl 200 ja madal meeshääl umbes
  100 võnget sekundis
• Põhitooni tõustes (hääle kõrgenedes) kõri asukoht
  tõuseb kõrgemale.

12
Kõriga seotud häälikud

• Helilisus/helitus
• teenuis/meedia. Eesti keele häälduses
  fortis/leenis (poolheliline), vastandus
  tugev/nõrk, väljendub kestuses ja
  koartikulatsioonis naaberhäälikute mõjul.
• Sõna-alguline h.
• Õhuvoolu hõõrdumine vastu häälekurde enne
  foneerimise algust.
• Larüngaalklusiil .e. kõrisulghäälik öö eitus
  eesti keeles, vene keeles mm.
• Järsk alg täissulust foneerimisasendisse
  staccato kõne

13
(No Transcript)
14
Artikulatoorne kompleksÜlesanne
kõneproduktsioon resonaatorite akustiliste
omaduste kujundamise kaudu ajas

• Kõnetrakti osad huuled (labia), hambad (dentes),
  hambasombud (alveoli), kõva suulagi ja selle osad
  (pre-, medio- ja post-palatum), pehme suulagi
  (velum) ja selle osad, kurgunibu (uvula), neel,
  kurk, keel ja selle osad tipp, selg ja juur
  (apex, dorsum, radix).
• Resonaatorid suuõõs, ninaõõs, neel ja
  huultetagune.

15

• Neelu-, suu- ja ninaõõs moodustavad kõnetrakti.
• Aktiivsed artikulatoorsed organid hääldamisel
  liigutatakse keelt, huuli ja pehmet suulage.
  Ülejäänud passiivsed.
• Liikumisega õõnte omadused muutuvad ja häälikud
  saavad just neile iseloomulikud akustilised
  tunnused.
• Õhuvoolu pääsu ninaõõnde reguleerib pehme
  suulagi. Kui pehme suulagi suleb käigu ninaõõnde,
  tekivad suuhäälikud. Kui pehme suulagi laskub,
  pääseb õhuvool ninna ja kui suu on sel ajal
  suletud, tekivad nasaalid. Mida erinevamad on
  keele ja teiste kõneorganite asendid, seda
  erinevamad on häälikud.
• Hääldamine on pidev ja sujuv protsess. Me ei
  häälda häälikuid ühekaupa, vaid silpide või mitme
  silbi järjenditena. Igas erinevas häälikuümbruses
  on iga häälik esindatud veidi erineva variandiga
  (kõnesünteesis ligi 2000 difooni). Kuid inimene
  suudab siiski häälikuid identifitseerida, kuulaja
  jaoks on variatiivsusega kohanemine normiks.

16
KEEL