Juhtimine on suhtlemine ?

1
Juhtimine on suhtlemine ?
Irene MetsisSkanska EMV AS, administratsioonijuht
PARE (Personalitöö Arendamise Ühing) juhatuse
liigePerCapita konsultant
Siiri SännEAS kliendihaldur
20. August 2011
2
Mis me täna teeme?

• Räägime erinevatest inimtüüpidest, nende
  kokkusobivusest ja kuidas säilitada häid
  inimsuhteid
• Vaatame koos miks inimesed näevad ja tõlgendavad
  asju erinevalt
• Vaatleme grupiprotsesse ja inimsuhteid protsessi
  eri etappides
• Räägime juhi ja liidri rollist meeskonnas
• Lõpetuseks mõned soovitused inimeste värbamisel
  ja valikul, konfliktide lahendamisel ja
  läbirääkimistel

3
Inimsuhted sõltuvad meist endist!

• Ei ole olemas kahte ühesugust inimest. Iga
  inimene on unikaalne
• Ütlus Olen selline, nagu olen ja ma ei saa
  ennast muuta ei vasta tõele!
• Inimestega suhtlemisel ei tohi midagi eeldada
• Mida erinevamad on inimtüübid meeskonnas, seda
  suurepärasemad tulemused
• Kõik ei mõtle nii nagu meie mõtleme

4
Temperamenditüübid

• Temperament on isiksuse omadus, mille uurimist
  alustati juba antiikajas
• Temperamenditüüp määratakse juba enne sündimist.
• Inimene saab siia ilma tulles kaasa ainulaadse
  koguse iseloomuomadusi, mis juhivad tema
  käitumist ja suhtumist ümbritsevasse
• Temperament on püsiv. Temperamenti ei saa muuta,
  kuid oma käitumist küll.
• Temperamenditüübist lähtub kalduvus teatud
  emotsioonideks ja meeleoludeks
• Temperamenditüübid on sangviinik, melanhoolik,
  koleerik ja flegmaatik, kuid puhtaid tüüpe esineb
  üliharva, me kõik oleme segu nendest tüüpidest

5
TEMPERAMENDITÜÜBI TEST
6
Koleerik

• Ekstravert. Koolis tihti nurgas ja ukse taga ?
• Tunded valitsevad mõistust. Loomeinimesed.
• Tundlik, rahutu, ärrituv, ohjeldamatu, äge,
  impulsiivne, energiline, optimistlik, aktiivne.
• Püüab teistest üle rääkida. Väga täpne. Parim
  meister omas ametis.
• Suurele tööperioodile järgneb tülpimus võtab
  rohkem ülesandeid, kui täita suudab, tihti jätab
  alustatud asjad lõpetamata.
• Liigutused ja kõne kiired. Pealetükkiv,
  konfliktne, püsimatu, hakkab vastu, kaitsja
  rollis. Läheb endast välja ka väiksema
  ebaõnnestumise puhul.
• Piirangud muudavad agressiivseks, laitusel
  vastupidine efekt.
• Vajab aeg-ajalt aja maha võtmist ja peab õppima
  pingeid maandama mitte läbi agressiivsuse. Neile
  tuleb luua rahulik ja rütmiline töökeskkond.
• Pole soovitav liigselt segada (kirjalikud
  tööjuhendid!). Selged juhtnöörid. Jõukohased
  ülesanded.
• Stiil tormakas, liikuv, julge.

7
Melanhoolik

• Introvert. Koolis hall hiireke ?
• Tunded valitsevad mõistust.
• Kõrge emotsionaalne tundlikkus tajub teistele
  märkamatuks jäävaid üksikasju.
• Vähene töövõime ja initsiatiiv, kergesti solvuv,
  korralik, kartlik, hellust otsiv, kardab
  ootamatusi, enesekindlus väike, enesekriitika
  suur.
• Pessimistlik, tujutu, jäik, kaine, reserveeritud,
  seltsimatu, püüdlik, rahulik.
• Kõik peab olema stiilne ja kokku sobima. Riided
  enamasti toon-toonis, kodus ka seinavärv ja
  mööbel jne. Iga nüanss on läbi mõeldud.
• Suudab teha monotoonset tööd, mis vajab
  üksikasjade märkamist ja täpsust. Eelistab
  töötada üksi. Aeglane.
• Ei suuda võtta seisukohta. Peab kõigele kinnitust
  saama. Tegeleb palju eneseanalüüsiga, kriitika ei
  mõju kunagi positiivselt.
• Vajab suuremat eneseusaldust, palju toetust ja
  julgustamist ning taktitundelist käitumist.
• Muretseb juba enne tööle hakkamist, küsib palju
  mida, kuidas, kas nii jne.

8
Flegmaatik

• Introvert. Koolis tihti kaheline.
• Mõistus valitseb tundeid.
• Passiivne, hoolikas, mõtlik, rahuarmastav,
  usaldatav, stabiilne. Liigutused ja kõne
  aeglased.
• Rahulik, suure töövõimega harjumuspärases
  keskkonnas. Väsimatu tööinimene.
• Võib teha edukalt sellist tööd, mis nõuab kestvat
  ja süstemaatilist pingutamist, täpsust,
  kannatust, püsivat tähelepanu ja hoolikust .
• Vastupidav, truu. Tähelepanu koondab aeglaselt,
  uue miljööga kohaneb aeglaselt. Kohusetundlik
  käsutäitja (ootab häid juhiseid, üks juhis
  korraga), isetehtu puhul kardab kriitikat,
  isepäine.
• Algul ei saa vedama, hiljem ei saa pidama. Vajab
  eneseinitsiatiivi ergutamist ja palju
  selgitamist. Mis juba selge ja meeles, see seal
  ka püsib.
• Ei küsi abi, sest arvab, et ei saa seda nagunii.

9
Sangviinik

• Ekstravert. Koolis tihti autahvlil.
• Mõistus valitseb tundeid.
• Elav, kiire tähelepanuvõimega, ilmekas, aktiivne,
  seltsiv, avatud, andekas, jutukas, meeldiv,
  elavaloomuline, muretu, mugav.
• Kergelt kohanev, suure töövõimega, suudab vaos
  hoida tundmuste välist avaldumist, monotoonne töö
  raske, alati soositute grupis, palju fantaasiat,
  konfliktiolukordi harva (loobub, tõmbub eemale).
• Andekas, jõuab palju. Ei ole täpne. Võtab infot
  kiiresti ja unustab ruttu.
• Juhtiv, tahab kontrollida olukorda, mistõttu ei
  armasta end ka väga purju juua?
• Ei küsi abi. Enne teeb, siis mõtleb. Vajab
  suuremat järjekindlust, anda rakendust - leida
  mitmekesist, vahelduvat tegevust. Suunata oma töö
  üksikasjalikule analüüsile.

10
Ära eelda ega omista tunnuseid!

• Me vaatame ühte ja sama, me kuuleme ühte ja sama,
  kuid me saame asjadest erinevalt aru
• Inimene projetseerib nähtud pildile ja kuuldud
  jutule oma kogemuse, emotsiooni, soovi näha ja
  kuulda
• Arusaamine tekib kogemusega- päritolu,
  elukogemus, keskkond jmt

11
Mida sina näed?
12
Grupitöö faasid
IV KOOSTÖÖFAAS

• I
• SÕLTUVUSFAAS

ÜLESANDELE ORIENTEERITUS
III ERALDUMISFAAS
II KONFLIKTIFAAS
SUHTED
13
I SÕLTUVUSFAAS

• Orienteerutakse juhile, teda idealiseeritakse,
  temalt oodatakse täpseid juhtnööre, toetust ja
  tunnustust
• Rahulolu grupis on selles faasis tavaliselt suur,
  samas on produktiivsus madal
• Päris uue meeskonna puhul on selles faasis palju
  innukust, tuttavamate inimeste puhul on rohkem
  kahtlusi ja kõhklusi (no vaatame, kas tasub seda
  asja tõsiselt võtta...)

• Sõltuvusfaasis tuleks
• tutvuda üksteisega
• kokku leppida peamised reeglid, tööpõhimõtted,
  tööülesannete jaotus. Seda on vaja töötajate
  turvatunde tagamiseks
• jagada piisavalt informatsiooni, et kõik töötajad
  toimuvaga võimalikult ruttu kurssi viia
• ergutada kõiki kaasa mõtlema

14
II KONFLIKTIFAAS

• Selles faasis koguneb grupis rahulolematus.
• Tavaliselt pettutakse mõnevõrra juhis, algab
  võimuvõitlus ning püütakse ennast maksma panna.
• Pinged võivad väljenduda avalike konfliktidena,
  kokkulepete unustamise, hilinemiste ja puudumiste
  sagenemise ning teiste samasuguste ilmingute
  kaudu.

• Konfliktifaasis tuleks
• säilitada rahu ning anda endale aru, et toimuv on
  paratamatu
• korraldada regulaarseid nõupidamisi, mille käigus
  meeskonnaliikmed saaksid oma arvamust avaldada ja
  vajadusel ka rahulolematust väljendada
• täpsustada ettepanekuid, probleeme ja pretensioone

15
III ERALDUMISFAAS

• Pärast konfliktide lahendamist, rahulolematuse ja
  vastuolude läbiarutamist tõmbuvad
  meeskonnaliikmed üksteisest mõneks ajaks veidi
  eemale.
• Selles faasis mõeldakse oma rolli ja ülesannete
  üle meeskonnas, vastutustunne ja produktiivsus
  suurenevad

• Eraldumisfaasis tuleks
• organiseerida ühisüritusi ja soodustada
  meeskonnaliikmete omavahelist suhtlemist
• korraldada regulaarselt kindla eesmärgiga
  kokkusaamisi
• uuesti üle vaadata ja läbi rääkida ühised ja
  individuaalsed eesmärgid ning rollijaotus

16
IV KOOSTÖÖFAAS

• Suhtlemine on pingevaba ja avatud
• Orienteerutakse konstruktiivsetele lahendustele
• Ülesandeid jaotatakse võimete ja vajaduste järgi.
  
• Üksteist tunnustatakse, kõigi arvamust peetakse
  oluliseks.
• Antakse ja ollakse valmis vastu võtma ka
  negatiivset tagasisidet.

• Koostööfaasis tuleks
• jätkata regulaarseid nõupidamisi ja ühisüritusi
• viia reeglid ja kokkulepitud protseduurid
  vastavusse sellega, mis meeskonnas tegelikult
  toimub

17

• Juhid on läbipaistvamad, kui nad seda ise ette
  kujutavad
• See, mida juht peab oluliseks organisatsioonis
  toimuva hindamisel, avaldub tema suurtes ja
  väikestes otsustes
• Juhtide tunded võimenduvad organisatsioonis,
  tunded nakatavad

M. Buckingham, C.Coffman. First, Break All the
Rules. What the worlds greatest managers do
differently.Simon Schuster, 1999
18
Ülemus Motiveerib hirmuga Ütleb Mina... Parandab äparduse järel oma reputatsiooni Teab kuidas asju tehakse Juhib olemasolevat tegevust antud raamides Tahab olla kõigis asjades kõige pädevam Sisustab endale vägeva kabineti ja muretseb atribuutika, et näidata (teistele ja enesele) kellel on autoriteet Juht Motiveerib entusiasmiga Ütleb Meie... Parandab äparduse järel tagajärgi Näitab kuidas asju tehakse Muudab raame ja loob uusi tegevusi Võtab tööle endast targemaid Ei vaja oma autoriteedi esiletõstmiseks midagi erilist, see on isegi ilmne kõigile
10.12.2013
19
10 põhjust, miks inimesed tegelikult ettevõttest
lahkuvad

1. ebapädev juht
2. puuduvad karjääri väljavaated
3. toetuse ja tagasiside puudumine
4. lubaduste mittetäitmine
5. ei arvestata individuaalseid vajadusi
6. valed inimesed teevad valet tööd
7. liigne bürokraatia
8. töötaja arvamust ei kuulata
9. töö ja elu tasakaal paigast ära
10. madal töötasu

20
Meeskonnatöö ja juhi roll

• Great Wolf Spirit

21
Juhi peamised ülesanded

• Suhtleb avatult
• Selged, mõõdetavad ootused ning kes loob
  mikrokliima, mis viib edule
• esitab küsimusi ja kuulab tähelepanelikult ning
  tunnustab ja kasutab teiste mõtteid
• tunnustab avalikult heade tulemuste eest ja juhib
  nelja silma all tähelepanu ebaõigetele
  tulemustele
• annab tagasisidet selle kohta, kuidas täidetakse
  ühiselt seatud eesmärke
• on pühendunud!!!!!

22
Kommunikatsioon meeskonnas

1. Konkreetsus
2. Selgus
3. Kuulamine!
4. Küsimine
5. Täpsustamine
6. Mõistmise väljendamine
7. Teiste inimeste jälgimine
8. Oma tegevuse korrigeerimine

23
Teeme katse!
24
Mis on motivatsioon? Mis on motiveerimine?

• Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on
  käitumise tõukejõuks.
• Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks
• Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise
  seisukohalt olulise ressursi puudujääk
  (Vikipeedia)
• Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud
  funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane
  aktiivsus (Vikipeedia)
• Motivatsioon on tehatahtmine, mis inimeste sees
  tekib või ei teki ning mida peab pidevalt
  taaslooma. (V. Murutar)

25
Motivatsioonile iseloomulikud jooned

• Motivatsioonil on alati valiku, kavatsuse või
  tahte komponent
• Indiviidid erinevad motiveerituse taseme ja
  motivatsiooni mõjutavate faktorite poolest
• Inimese motivatsioon on ajaperioodist ja
  situatsioonist sõltuv muutuja

26
Motiveerige palun mind!

• Enesemotivatsioon on inimese võime panna ennast
  ise püüdlema teatud eesmärkide poole ilma välise
  surveta
• Ükski ettevõte ei saa motiveerida inimest, kui
  inimene ise ei leia endas motivatsiooni
  tegutsemiseks
• Täiskasvanud inimene muutub vähe ja õpib väga
  valikuliselt
• inimene on oma olemuselt mugav ja laisk ning
  pingutab sageli nii vähe kui võimalik, laseb
  asjadel minna ja ise kujuneda

27
Kuidas pühendumust saavutada?

• Juhtimisteoreetik Peter Drucker ütleb
• Inimesed teevad asju omakasu eesmärgil. Iga
  tegevuse eesmärk on saada midagi soovitut raha,
  isiklik areng või eneseteostusest tulenev
  rahulolu.
• Inimene valib endale keskkonnast need
  motivaatorid, mis aitavad soovitut saada ja
  suurendavad tema heaolu
• huvipakkuv töö
• enesearendamise võimalus, eneseteostus
• osalus, tunne, et mind vajatakse
• vastutus
• tagasiside , tunnustus

28
Kuidas saab juht kaasa aidata inimesel
motivatsiooni tekkimisele?

• Selged eesmärgid
• Töö mõte, selgus ülesannetes, vastutuse piirid,
  kokkulepitud õigused
• Regulaarne tagasiside andmine
• Konstruktiivne kriitika ja tunnustamine
• Õppimisvõimaluste loomine
• Uued ülesanded, delegeerimine, õigused ja
  vastutused paika
• Koolitusvõimalused
• Koolitamise ja kogemuse jagamise võimalused
• Kontrolli asendamine mõistliku aruandlusega
• Aruandluse selge eesmärk
• Usaldamine

29
Et teisi motiveerida tuleb ise olla motiveeritud

• Juhi enesemotivatsioon on äärmiselt tähtis
• Töötajad jäljendavad meie tegevusi ja märkavad
  kõike
• Vasta ise küsimustele mis on see miks ma seda
  tööd teen? Mis mind õnnelikuks teeb?
• Uuri kuidas sinu kolleegid sind tajuvad

30
Karmid faktid

• 70 töötajatest on vähem motiveeritud kui nad
  olid ennem (tööle asumise hetkel)
• 80 töötajatest suudaksid töötada
  märkimisväärselt produktiivsemalt kui nad seda
  tahaksid
• 50 töötajatest teevad täpselt nii palju kui
  vaja, et oma tööd hoida
• Allikas Super Motivation, Dean Spitzer, 1995

31
Miks eesmärgid on olulised?

• Inimese käitumine ei ole juhuslik, see on
  suunatud eesmärgi täitmisele
• Inimesed ei pruugi alati aru saada oma
  motivatsioonist
• Inimese motivatsioon on individuaalne
• Niipea kui üks vajadus on rahuldatud, ilmub
  järgmine
• Inimesele on oluline eesmärk

32
Nõuandeid konfliktide lahendamiseks

• Ühine eesmärk Siht tuleb hoida alati silme ees
  ja kannustada kõiki liikmeid selle nimel töötama
  ja oma erimeelsusi lahendada. Selline
  käitumisviis aitab leida kergemini ühist keelt
• Tagasitõmbumine Tuleks loobuda põikpäisusest ja
  jonnakusest tühiste põhimõtete nimel ning lähtuda
  juhtlausest targem annab järele
• Kompromiss See on parim viis lahkhelide
  lahendamiseks, aga nõuab head inimesetundmist.
• Kolmanda poole sekkumine Erilistel juhtudel on
  vaja kaasata nn. kohtunik väljapoolt meeskonda,
  kes aitab probleemi lahendada. See isik võiks
  olla kas konsultant või ekspert
• Struktuuri loomine Tööjaotus on eri
  meeskonnaliikmetele erinev. Tegeletakse eri
  ülesannete täitmisega

33
Võidukad läbirääkimised

• Hoia tingimata heatahtlikku tooni, olgu vastas
  kestahes
• Alusta küsimustest, milles olete ühel meelel
• Austa teise inimese seisukohti. Ära ütle talle,
  et ta eksib (eriti teiste juuresolekul) - nii
  teed talt nõusoleku saamise veel raskemaks
• Anna teisele võimalus rääkida, ise rohkem kuula.
  Nii võid leida võimaluse asja tema huvidele
  vastavalt esitada
• Suhtu vastaspoole ideedesse mõistvalt, siis võid
  loota sama ka enda suhtes
• Toetu objektiivsetele kriteeriumidele ja esita
  oma argumendid võimalikult näitlikult
• Lase paista, et see, milles Sa teda veenda tahad,
  on tema enda mõte
• Püüa kiiresti kokkuleppele jõuda või vähemalt
  väldi selgesõnalist äraütlemist. Väljaöeldud
  seisukohast on raske loobuda
• Tunnista oma võimalikku ekslikkust. Kui tunned,
  et Sulle võidakse midagi ette heita, ütle see ise
  enne ära
• Pea meeles, et kuigi teistel on võib-olla olemas
  oma seisukohad, tuleks läbirääkimistel keskenduda
  hoopis huvidele. Alati on võimalik leida teid
  vastastikuse tulu saamiseks
• Selgita välja oma partnerite huvid, küsi neilt
  selle kohta! Ja otsuse võid langetada kasvõi
  kunagi hiljem. See on täiesti loomulik.

34
Mida jälgida uute inimeste värbamisel?

• Esimesed 20 sekundit on olulised
• Ära ole eelarvamuste küüsis
• Jälgi inimese motiive tööle tulemisel ja kuula,
  kuula!
• Ära lange lõksudesse- head suhtlejad, hästi
  ettevalmistanud inimesed, tagasihoidlikud
  inimesed jne

35
Kannatlikkust inimestega suhtlemisel ja
meie täname !!
Irene Metsis ja Siiri Sänn Irene.metsis_at_skanska.ee