SIKARO (sisejulgeoleku karj

1
SIKARO (sisejulgeoleku karjääri ja
rotatsioonisüsteem) arengud, sh Euroopa riikide
kogemuse tutvustamine - mis tehtud ja kuidas
edasi?

• Modereerib Elina Orumaa
• SKA personaliarendusosakonna juhataja

2
Teemad

• SIKARO kujunemine Elina (SKA)
• Erialaõppejõudude projekt (ESF)
• Uuringutulemused Mairit (SKA)
• ESF projekti ankeeditulemused Sirli (SKA)
• Vaheslaid SKA uuendused värbamisprotsessis
• Ideed projektiseminaridelt Maris Puust (PPA) ja
  Tarvi Ojala (PÄA)
• Tipp- ja keskastmejuhtide projekt Tanel ja Aare
  (SKA)
• Tippjuhtide mõtted (ootus HRM ühtlustamisele
  SJV-s mh käimasolevate projektide kontekstis)
• Politseiteenistus Raivo Küüt (SiM)
• Päästeteenistus Kuno Tammearu (PÄA)
• Vanglateenistus Priit Kama (JuM)
• Inimvara juhtimine Aivi Sirp (SiM)

3
SJV võimalik piiritlemine SKA vaates

• SiM ja selle valitsemisala
• politseiteenistus
• päästeteenistus
• JuM vanglateenistus
• RahM MTA uurimisosakond ja tollijärelevalve
• SIKARO lihtsustatud eesmärk SJ inimvara
  juhtimise toetamine nende asutuste, kellele
  õpetatakse ametnikke/töötajaid välja SKA-s,
  (personali)juhtide ühise tegevuse abil
• (Keerulisem sõnastus vt www.sisekaitse.ee/sikaro)
  

4
KUI sisejulgeolek soovib hoida inimest
teenistuses kogu elu, SIIS üks võimalik
hõivatuse ring ...

• Tutvumine kutsealane eelkoolitus
• VALIK valime sobivaimaid
• põhiväärtused, puhas taust
• füüsiline ja vaimne tervis
• Õppimine SKA (PPK, PäK, FinK, JustK)
• Esimene töökoht PPA (SiM), PäA (SiM), MTA
  (RahM), Vanglad (JustM)
• Karjäär
• väljakutsed teises ametkonnas muu SJ asutus või
• strateegiad ja poliitikate väljatöötamine
  MINISTEERIUM või
• rakendusuuringud ja õpetamine
  SISEKAITSEAKADEEMIA
• SJV ühtse HRM (SIKARO) eeldused
• ühised huvid SJ-asutuste vahel
• valmisolek sisuliseks koostööks
• EHK soov olla kolleegid, mitte konkurendid

5

• 2010 HRM suhteliselt koordineerimatu
  kaadriarvestus SJV-s
• kvoodid ebaloogilised
• õppejõuks sattumine suhteliselt juhuslik
• vilistlaste demotiveeritus
• -gt HRM-strateegia puudumine
• (2007), 2010, 2011, 2012 SKA konverents -gt
  inimvara on huvipakkuv teema. 2010 SIKARO
• 11.11.2011 haldusnõukogu
• Ühisosa on SJV-asutustel olemas, kuid pigem
  hoiakute ja riigitunnetuse osas kui erialaliselt
• Oluline on fookus. Probleemid juhid, keeleoskus,
  haridus (õppejõud)
• 12.12.2012 haldusnõukogu senised tulemused,
  edasised suunad

6
SIKARO formaalne organisatsioon

• Haldusnõukogu SiM, JuM ja MTA asjakohane
  asekantsler, SKA rektor ja SiM personalijuht
  laiendatud haldusnõukogus asjakohased
  peadirektorid
• Juhtrühm asutuste personalijuhid
• SKA täiendav panus SIKARO arendusjuht
• (töörühmad valik ja karjäär, tasemeõpe,
  täiendusõpe)
• AGA SIKARO-võrgustiku tuumikliikmed 2010
• Juhid Koort (SiM), Kama (JuM), Helm (RahM),
  Tabur (SKA), Küüt (PPA), Timberg (PÄA)
• Personalijuhid SiM valitsemisalas al 2011
  Velström (SiM), Orumaa (SKA), Kalda/Pikma-Öövel
  (PPA), Peets (PÄA). Evelin Stamm (JuM)
• gt Uuring SIKARO roll ja ootused sellele
  2013/2014

7
SIKARO projektid 2012/2013

• Juhtide arengutoe projekt
• Eesmärk SJV juhtide kompetentsimudeli ning kesk-
  ja tippastmejuhtidele arengutoe süsteemi
  väljatöötamine
• Erialaõppejõudude projekt
• Eesmärk kuluefektiivse ning jätkusuutliku
  kontseptsiooni väljatöötamine sisejulgeoleku
  valdkonna erialaõppejõudude karjääri- ja
  rotatsioonisüsteemi rakendamiseks SiM, SKA, PPA
  ning PÄA vahel

8
Erialaõppejõudude projekt

• Partnerid ja kaasatud asutused SiM, PPA, PÄA,
  SKA Hollandi Politseiakadeemia, Alam-Saksi
  Politseiakadeemia, Soome Politseikolledž, Soome
  Päästekolledž ja Helsingi Päästekool, Läti
  Politseikolledž
• Läbiviidud tegevused
• Eesti-sisene uuring erialaõppejõudude kohta SKA
  rahastus ja läbiviimine
• Eesti-sisene dokumendianalüüs ja
  karjäärikaardistus PPA, PÄA, SKA
• Eesti-sisene ankeetküsitlus SKA
• SKA uuendatud õppejõudude värbamisprotsess
• 4 1 seminari väliskogemuse kaardistamiseks
  kõik partnerid ja kaasatud asutused
• Planeeritud tulemused
• SJV erialaõppejõudude ühtsete värbamispoliitika
  aluste väljatöötamine, vajadusel ettepanekud
  muudatusteks koostöökokkulepetes ja õigusaktides
  haldusnõukogule juunis 2013
• Projekti lõpparuanne september 2013

9
Sisekaitseakadeemia erialaõppejõudude uuringu
ülevaade

• Mairit Kratovitš, lektor
• Anne Valk, juhataja-lektor
• Shvea Järvet, lektor

10
Uuringu taust

• Uuringu eesmärgiks oli eelduste loomine
  Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku kutse- ja
  kõrghariduse erialaõppejõudude jätkusuutliku
  karjääri- ja rotatsioonimudeli väljatöötamiseks
  Siseministeeriumi haldusalas
• Läbiviijad Anne Valk, Mairit Kratovitš, Triin
  Roosve, Mari Käbi (SKA ÕSK), Shvea Järvet (SKA
  SJI), Elina Orumaa, Oliver Pagel (SKA PAO)
• Vaata uuringuraportit www.sisekaitse.ee/teadus/sik
  aro/uuringud-ja-ulevaated/
• Artikkel SKA Toimetistes ilmub 2013 sügisel
  (Sirli Luik)

11
Uurimisküsimused

• Uuringu eesmärgiks on selgitada välja SKA
  kutse-ja kõrghariduse erialaõppejõudude
  värbamisega seotud probleemid ja huvigruppide
  ootused ning pakkuda välja SKA-le sobivaim
  karjääri-ja rotatsioonisüsteem.
• Uurimisküsimused
• Milline peaks olema SKA erialaõppejõud?
• Millised on põhjused, miks ei soovita tulla
  SKA-sse erialaõppejõuks?
• Millised on erialaõppejõudude karjääri-ja
  rotatsioonisüsteemi ülesehitamise erinevad
  võimalused?

12
Metodoloogia

• Kvalitatiivne uuring poolstruktureeritud 53
  intervjuud süvaintervjuud (mai 2012 august
  2012)
• Kvalitatiivne andmete analüüs intervjuude
  transkribeerimine ja kodeerimine, content
  analüüs, Nvivo
• Valimiks 4 erinevat kategooriat ametite
  juhid/personalijuhid (14), SKA koosseisuvälised
  õppejõud (12), SKA erialaõppejõud (13), SKA juhid
  (14)

13
1. uurimisküsimusmilline peaks olema SKA
erialaõppejõud?
14
Õppejõu erialane kogemus
SKA juht Ameti juht
vähemalt 5-10 aastat Alla 3 keeruline, pigem 5-10
SKA koosseisuline õppejõud Koosseisuväline õppejõud
Vähemalt 5 aastat 3-5 aastat
15
Õpetamiskogemus
SKA juht Ameti juht
Võiks olla (KV õppjõud, sisekoolitaja), aga pigem ei nõuaks See on oluline aga seda saab SKA ise arendada, pakkuda koolitusi Kui inimesel teadmiste edasi andmise oskust ei ole, siis võib olla nii tark, et hiilgab öösel, aga kasu sellest midagi pole (Ameti juht)
SKA koosseisuline õppejõud Koosseisuväline õppejõud
Kasuks tuleb kindlasti eelnev kogemus, ilma eelneva kogemuseta on keeruline aga selliseid õpetaja pädevusi ja oskusi tundsin ma 3 aasta pärast, et nüüd ma oskan piisavalt hästi õpetada (SKA õppejõud) Jah peab, võiks olla, ei saa nõuda, ei pea olema kui mina tulin alguses lugema, siis mul ei olnud mingit õpetamise kogemust ja ma olin alguses ikka hädas tegelikult (KV õppejõud)
16
Teadus- ja arendustegevus
SKA juht Ameti juht
Värbamisel ei saa nõuda, aga valmisolek peaks olema EÕJ kaasamine teadustegevusse, süsteemne lähenemine, teaduslike meetodite kasutamine, koostöö rahvusvahelise tasandil, Vot see teaduse pool ongi see, mida amet kolledžilt ja õppejõult ootab // (Ameti juht)
SKA koosseisuline õppejõud Koosseisuväline õppejõud
Väga erinev suhtumine SKA ootab ÕJ teadustegevust teadustulemusi saab rakendada õppes ja toetada ameti arengut pigem sooviks arendada ja koostada õppevahendeid Pigem hirmutab, ametis ei ole põhitöö kõrvalt aega teadusega tegeleda, aga vajadust SJ alaste uuringute järele tunnetatakse tugevalt
17
Muud vajalikud kriteeriumid
KEELEOSKUS JUHI POSITSIOON
Kindlasti vajalik väga heal tasemel rahvusvaheline koostöö, loengute lugemine, teadusuuringute tulemuste integreerimine õppesse Erisus valdkonniti Piirivalve juht Politsei hea spetsialist, ekspert Pääste pigem juht
HARIDUSTASE MUUD OMADUSED
Sõltub, millisel tasemel õpetab kõrgharidus on miinimumnõue, pigem vähemalt magister Soov areneda, väga hea eneseväljendus- ja esinemisoskus, soov töötada noorte ja aktiivsete inimestega, paindliku mõtlemisega, hea ajaplaneerija ja suhtleja, motiveeritud ja hea empaatiaga, entusiastlik
18
2. uurimisküsimus millised on põhjused, miks ei
soovita tulla SKA-sse erialaõppejõuks?
19
Miks ei tulda erialaõppejõuks?
20
Miks valitakse õppejõukarjäär?
21
3. uurimisküsimusMillised on erialaõppejõudude
karjääri- ja rotatsioonisüsteemi ülesehitamise
erinevad võimalused?
22
(No Transcript)
23
Erialaõppejõu arendussüsteem(millised on eõj
võimalused olla kursis praktilise eluga?)
Formaalne ja mitteformaalne koostöö Teadusalane ja rahvusvah. koostöö Koostöö õppetöö läbiviimisel
Kõikvõimalikud koostöögrupid (komisjon, koostöökoda, nõukogu, mõttekoda, töökohtumine, ühiskoolitused, õppused jne) Tööpraktika (koos kõigi töötamise õigusega) ja vaatluspraktika Ametite andmebaasid, intranet, listid Mitteformaalne suhtlemisvõrgustik Rakendusuuringud ja ühisartikli produtseerimine Ühised uurimisgrupid ja laborid Koostöö välisriikide ja Eesti teiste õppeasutustega Ühised välisprojektid Suuremate sündmuste ühisanalüüs ja õppematerjali loomine Ühiste loengute pidamine (õppejõud ja 2-3 praktikut) Loengute raames ametite (praktikute) külastamine

24
kokkuvõtteks

• Vajadus luua paindlik erialaõppejõudude karjääri-
  ja rotatsioonisüsteem, mis sisaldaks
  alljärgnevaid elemente
• roteerimise põhimõtted ja praktika
• akadeemilise karjäärimudeli põhimõtted
• mitmekesised arendustegevused (luua süsteemne
  seos praktilise eluga)
• uute erialaõppejõudude järelkasv ja toetus
  töösuhte alguses

25
Tänan!
26
Uuringu Potentsiaalsed õppejõud tulemused 2013

• Sirli Luik
• Personaliarendusosakond
• Arendusjuht

Koostööseminar tööandjatega 26.04.2013
27
Ajakava

• Uuringu Potentsiaalsed õppejõud taustinfo
• Metoodika
• Valim
• Tulemused
• Kokkuvõte

28
Taustinfo

• Küsimus mis motiveeriks sisejulgeoleku valdkonna
  professionaale SKAsse koosseisulise õppejõuna
  tööle asuma?

29
Metoodika

• Elektrooniline ankeetküsitlus perioodil
  25.03.2013- 04.04.2013
• Valimi moodustas 158 inimest sh
• Kolleegide nimetatud potentsiaalsed õppejõud
• Magistrandid
• Magistriõppe vilistlased

30
Vastajad

• 158st inimesest vastas 124 st 78.5

31
Teemad

• Motivaatorid SKAs koosseisulise õppejõuna
  tööleasumiseks
• Kindlustunne, et pärast SKAs töötamist on
  võimalik tagasi ametisse minna
• SKAsse tööleasumine (huvi koosseisulise õppejõuna
  töötamise vastu, millal ollakse huvitatud
  õppejõuna tööle asuma jne)

32
Motivaatorid SKAsse koosseisulise õppejõuna
tööleasumiseks
33
Motivaatorid täpsemalt
1. Koostöö 4,45
Koostöö sisejulgeoleku ametitega 4,54
Koostöö sama valdkonna õppejõududega 4,41
Võimalused rahvusvaheliseks koostööks 4,39
2. Töökeskkond 4,24
Positiivne sisekliima 4,68
Elukestvat õpet toetav organisatsioonikultuur 4,25
Akadeemiline tööõhkkond 3,80
3. Töökorraldus(sisu) 4,03
Õppetöö mitmekesisus 4,16
Kindlustunne, et saan õpetada oma erialal 4,01
Vabadus õppemetoodika valikul 3,91
34
Motivaatorid täpsemalt
4. Tugi õppetöö läbiviimisel 4,01
Õpetamist toetavate koolituste läbiviimine 4,34
Tugi õppematerjalide koostamisel 3,95
Tugiisiku olemasolu kohanemisperioodil 3,74
5. Isiklik areng 3,99
Enesetäiendamise võimaluste olemasolu 4,58
Põnevad erialased väljakutsed 4,43
Õpingute soodustamine (magister, doktor) 3,94
Akadeemilise karjääri tegemise võimalus 3,58
Individuaalse arenguplaani koostamine 3,45
6. Töötingimused 3,68
Praeguse töökohaga võrdväärne töötasu 4,18
Kaasaegsed töövahendid 4,03
Paindlik tööaeg 3,90
Senisest kõrgem töötasu 3,88
Pikaajaline puhkus- 56 päeva 3,47
Kindel töökoormus 3,44
Võimalus töötada osalise tööajaga 3,39
Võimalus töötada erinevates kolledžites 3,14
35
Tagasiliikumine ametisse pärast õppejõuna
töötamist

• 91 vastajatest peab oluliseks garantiid, et nad
  saavad tagasi liikuda sisejulgeolekuala ametisse
  pärast SKAs töötamist

36
Huvi SKAs töötamise vastu

• Tööleasumise aeg

• Huvi õppejõu ametikoha vastu

37
Huvi SKAs töövarjuks olemise vastu
38
Huvi SKAs töötamise vastu- kolledžid ja
haridustasemed
39
Kokkuvõte

• Olulisimad motivaatorid uuele õppejõule
  positiivne sisekliima, koostöö sisejulgeoleku
  ametitega, enesetäiendamise võimaluste olemasolu.
• Oluline on tekitada kindlustunne, et õppejõu tööd
  alustaval praktikul on võimalus pärast SKAs
  töötamist tagasi ametisse minna.
• SKAs töötamisest ollakse enamjaolt huvitatud.
  Vastajad moodustavad õppejõudude strateegilise
  varu.

40
Tänan tähelepanu eest!
41
Uuendused õppejõudude värbamisprotsessis 2013

• Kommunikatsioon
• Artiklid ja infotunnid PPA-s ja PÄA-s juhid
  huvilised, infotund SKA-s. Sisu konkurss JA
  magistriõpe
• Kuulutused üldiselt ja sihtrühmadele, kutsed
  infotundidesse
• Sisseelamine
• Töövarjuvõimalus (5 osalenud, 2 ootel)
• Mentorlus, sisseelamiskoolitus augustis,
  individuaalne koolitusplaan
• Professionaalne side tööandja-ametiga
• asendusEAP-d töörühmades osalemine,
  TAL-tegevused, praktikal viibimine
• loodud on õppejõudude strateegiline varu ühtne
  meililist koolitus- ja tööpakkumisteks
• ... ja konkursside keskmine 25.04.2013 seisuga
• PPK 1,75 PÄK 1,25 JK 3,5 keeled 17,5
  sport 8 ÕSK 8
• NB! Politsei- ja pääste konkurss kuni 30.04.2013!

42
Mõtteid erialaõppejõudude projekti seminaridelt
välisriikide kogemused

• Tarvi Ojala, Päästeamet
• Maris Puust, Politsei- ja Piirivalveamet

Koostööseminar tööandjatega 26.04.2013
43
Kooli ja ameti koostöö

• Ühine planeerimine
• Juhtimisstruktuurid
• Selgitustöö ja motiveerimine
• Infovahetuskanalid

44
Hollandi veebipõhine arendus- ja karjäärikeskus

• Tööpakkumised
• Projektid
• Nõuanded ja soovitused tööalaseks edenemiseks
• Töökohtade maatriks
• Testid isikliku võimekuse hindamiseks
• Täienduskoolituste kalender

45
Läti ühine kuldne andmebaas

• Tööpakkumised
• Töökohtade kirjeldused
• Töötajate ametijuhendid
• Hindamistulemused
• Kuldne nimekiri juhi potentsiaaliga töötajatest
• Ühised andmebaasid ja meililistid

46
Alam-Saksimaa talent pool

• Kompetentside ja karjääri integreeritus
• Talent pool võimalus koos kohustustega
• - Karjääriteel liikumiseks vajalike
  kompetentside arendamine
• - koolitusprogrammid, roteerumine

47
Kooli ja ameti ühised väärtused

• Kool on ametile värbaja
• Erinevate väärtuste integratsioon

48
Sisejulgeolekuasutuste tipp- ja keskastmejuhtide
jätkusuutliku arengutoe loomine ja
rakendamineSIKARO juhtide arengutoe projekt

• Tanel Oppi
• SKA täiendusõppekeskuse juhataja
• Aare Kasemets
• SKA sisejulgeoleku instituudi teadur

49
Koostöövõrgustik

• Kaasatud asutused
• Taotleja Siseministeerium
• Partnerid PPA, PäA, SKA
• Osalevad JM, KAPO, EMTA, SMIT
• Projektijuht Aivi Sirp, SiM
• Projektirühm A.Sirp, E.Siimon, A.Kasemets,
  T.Oppi, M.Tiidelepp
• Projekti juhtrühm Kõigi projektiga seotud
  asutuste personalijuhid
• Projekti ekspertrühm Kõigist projektiga seotud
  asutustest nimetatud 1-2 juhti
• Kõik küsimustikele vastajad, kaasamõtlejad ja
  ettepanekute esitajad, koolitustel osalejad

50
Millist kasu on oodata?

• Kõige laiemalt vastust küsimusele
• Milline on hea (tipp- või keskastme-) juht SJ
  valdkonnas?
• Juhtidele
• Milline juht olen ma täna?
• Mida ma peaksin tegema, et saada paremaks juhiks,
  olla professionaal rahvusvaheliselt (ehk ka
  edeneda karjääriredelil)?
• Personali- ja koolitusjuhtidele
• Milliseid koolitus- ja arendustegevusi juhtidele
  pakkuda?
• Kas neid koolitus- ja arendustegevusi on võimalik
  SJV asutuste üleselt (tõhusamalt) pakkuda?
• Kellest võib saada SJ valdkonnas juht, keda võiks
  edutada?

51
Võtmeküsimused

• Kes on SJV tipp- ja keskastmejuhid? Milliseid
  koolitus- ja arendustegevusi neile täna
  pakutakse?
• Milline on juhtide enda vaade oma tööle,
  edukriteeriumidele? Mida juhid vajavad?
• Mida ütlevad riigi SJV strateegiadokumendid ehk
  mida juhtidel tuleb saavutada?
• Mida on meil õppida välisriikide kogemusest?
• Mis töötab / mis mitte? (2 koolitusprogrammi)

52
Projekti tegevuskava tööjoonis
53
Vahekokkuvõte tulemustest
54
(No Transcript)
55
Turvalisuspoliitika eesmärk ja põhimõtted (1)

• Turvalisuspoliitika õigusaktide ja arengu-
  ning tegevuskavade väljatöötamine, täiendamine ja
  elluviimine, eesmärgiga ennetada avalikku korda
  ähvardavaid ohte, ohukahtluse korral selgitada
  need välja ning kõrvaldada.
• KUIDAS OMA INIMESTEGA SAAVUTADA EESMÄRKE
  arvestades õiguslikke, eelarvelisi,
  tehnoloogilisi, ajalisi, inimeste kompetentsi ja
  väliskeskkonna piiranguid??
• Avalikud huvid, poliitika eesmärgid,
  seadused, riigieelarve ja SJV
  inimvara võimalused peas
• JUHT mõtleb, veenab, motiveerib,
  delegeerib

56
Turvalisuspoliitika põhimõtted (2) miks ja
kuidas

• Igaühe vastutus. Esmatähtis on inimese enda
  vastutus ja kohustus oma seadus-kuuleka
  käitumisega suurendada enda ja oma lähedaste
  turvalisust ning kasvatada oma lastest
  vastutustundlikud ühiskonna liikmed. Ametiisikud
  peavad kaalutlema, kuidas nende poolt tehtavad
  otsused ja rakendatavad meetmed mõjutavad
  turvatunnet ja turvalisust.
• Kaasamine. Korrarikkumisi ei ole võimalik vältida
  või märgatavalt vähendada üksnes täidesaatva
  riigivõimu abil. Turvalise elukeskkonna
  loomisesse tuleb kaasata elanikud, kohalikud
  omavalitsused, era- ja mittetulundussektor ning
  võimaldada neil osaleda neid mõjutavate otsuste
  tegemisel.
• Koostöö. Avalikul, era- ja mittetulundussektoril
  ning inimestel tuleb teha koostööd riiklikul,
  kohalikul ja üksikisiku tasandil. Hea koostöö
  tunnuseks on ühisosa leidmine avaliku korra
  kaitse tegevustes, tegevuste koordineeritud
  planeerimine ja elluviimine ning vastastikune
  konsulteerimine ja koostöös osaliste ühiskasu
  saavutamine turvalisuse loomisel.
• Ennetus. Sotsiaalsete ja olustikuliste
  ennetusmeetmete kasutamine turvalisuse tagamiseks
  aitab vähendada kannatusi ning on odavam ja
  tulemuslikum kui korrarikkumiste tagajärgedega
  tegelemine. Ennetus saab alguse iga inimese
  teadlikkusest.
• Pikaajaline planeerimine. Korrarikkumisi ei ole
  pikemas perspektiivis võimalik vältida või
  üksikabinõusid rakendades märgatavalt vähendada.
  Ühiskonna turvalisuse suurenemine on võimalik
  vaid koordineeritud ja pikaajalise töö
  tulemusena.

57
Turvalisuspoliitika (3) teemad ja mõjueesmärgid
Teemad Tulemus- ja mõjueesmärgid. Kui kavandamisel on uus seadus või SJV juhtide arengutugi, siis kas taotletud mõjud on samasuunalised??
Turvatunne Isikuvastaste kuritegude, vägivalla ja rahvustevaheliste pingete vähendamine
Liiklusohutus Surmajuhtumite, vigastuste ja varalise kahju vähendamine, liikluskultuuri tõus
Tuleohutus Hukkunute ja vigastatute arvu ja varaliste kahjude vähendamine, teadlikkuse kasv
Varavastased kuriteod Varguste arvu vähendamine töö alaealistega kriminaalsel teel saadud tulu konfiskeerimise tõhustamine elanike teadlikkuse kasv
Õnnetus-juhtumid Õnnetustes hukkunute ja vigastatute arv kahaneb elanike teadlikkus õigest käitumisest õnnetuste korral kasvab
Riigi turvalisus Riigil on võimekus tuvastada Eestis viibivad isikud väheneb illegaalide arv tugevneb Eesti vastu suunatud luure, õõnestustegevuse ja terroriaktide ennetus ja tõkestus elutähtsad valdkonnad toimivad häda- ja eriolukordades
Abi jõudmise kiirus Väheneb ohukahtlusest ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamiseni kuluv aeg politseis, päästeteenustes, kiirabis, mereõnnetustel, metsapõleng..
Poliitika tõhusus Poliitika kujundamise ja rakendamise parendamine a) korrarikkumiste põhjuste, ennetusabinõude mõjususe analüüs ja strat. planeerimine b) SJ organisatsiooni arendus, lähtudes riskihinnangutest ja kuluefektiivsusest?
A.Kasemets, A.Talmar, E.Liivik (2011) Parema õigusloome rakendamine Eesti sisejulgeolekupoliitikas. Riigikogu Toimetised 23, 83-96 A.Kasemets, A.Talmar, E.Liivik (2011) Parema õigusloome rakendamine Eesti sisejulgeolekupoliitikas. Riigikogu Toimetised 23, 83-96

58
Juhid ise endast, tööst, edust
59
Tänased ja homsed eripakkumised, menüü

• Strateegiline juhtimine / operatiivjuhtimine /
  koostööjuhtimine (kaasamine) / kõvade ja pehmete
  ressursside juhtimine (tehnika, eelarve, inimesed)

• Koolitused, seminarid
• parimad eksperdid ja lühiloengud
• individuaalne lähenemine
• juhtide rühmaarutelud
• SJV asutuste vahelised
• praktikult praktikule
• Mentorlus, coaching
• Sõber soovitab hea raamatu
• Kolleegide kogemused, välislähetused, õppereisid
• Meeskonna koolitused mina ja minu meeskond

• SKA piiritud võimalused
• magistriõpe
• arendustööd ja täiendusõpe
• uurimisrühmad
• raamatukogu teavikud
• CEPOL ja FRONTEX võrgustikud
• mida veel?

60

• Mitmed asjad on veel töös
• Sihtgrupi ja nendele suunatud tegevuspraktikate
  kaardistus ja analüüs
• AITÄH vastajatele!
• Hollandi, Saksamaa, Soome ja Läti kogemused
• Jäänud on veel 2 seminari õppejõudude projekti
  raames
• Pilootkoolitused
• 2.-3.mai on esimesed keskastmejuhtide koolitused!
• Projekti kokkuvõttev seminar 11.juuni
• Lõpparuanne september 2013

61
Tänud!

• tanel.oppi_at_sisekaitse.ee, aare.kasemets_at_sisekaitse
  .ee

62
ARUTELU kuhu ja kuidas edasi? Milline on ootus
HRM-valdkonna ühtlustamisele?

• Raivo Küüt Siseministeerium (politseiteenistus)
• Kuno Tammearu Päästeamet (päästeteenistus)
• Priit Kama Justiitsministeerium
  (vanglateenistus)
• Aivi Sirp Siseministeerium (HRM)

Koostööseminar tööandjatega 26.04.2013
63
SIKARO tunnustamine

• Tunnustame SIKARO programmi analüütilise töö eest
• Häli Allas - Päästeamet, päästetööde osakonna
  planeerimise talituse juhataja
• Maris Puust - Politsei ja Piirivalveamet,
  koolitusspetsialist
• Tarvi Ojala - Päästeamet, arendusosakonna
  juhataja
• Ain Lepikult - Politsei ja Piirivalveamet,
  personalibüroo politseinõunik
• Tunnustame SIKARO programmi arendamise eest
• Elina Siimon  - Siseministeerium,
  personalipoliitika osakonna juhataja asetäitja

64

• TÄNUD OSALEMAST!
• SIKARO www.sisekaitse.ee/sikaro
• Elina Orumaa, Sirli Luik