Rahvusvaheline turundus

1
Rahvusvaheline turundus
2
Rahvusvaheline turundus

• Rahvusvaheline turundus on meetmete kogum,
  millega tootja pakub oma kaupa kindlasse
  majanduslikku, poliitilisse, seadusandlikku,
  kultuurilisse ja tehnoloogilisse keskkonda
  tarbijate vajaduste rahuldamiseks.

3
Miks üldse minnakse välisturule?

• Kodumaine konkurents on tihe (ei jätku turgu).
• Tehnoloogia kiire areng (toodete arendamine).
• Toodete elutsüklid lühenevad (küpsusfaas).

4
Rahvusvahelist turundust analüüsitakse lähtudes

• väliskeskkonnast
• erineva arengutasemega riikide lõikes,
• 2) tegevusalast
• tooted/teenused,
• hinnakujundamine,
• turustuskanalid,
• toetusmeetmed.

5

• 3) sisenemismeetodist
• eksport,
• lepinguline sisenemine
• investeerimine.

6
Rahvusvahelise ja siseriikliku turunduse
erinevused

• Kodumaine
• Üks keel, rahvus, kultuuri.
• Turg on ühtlane.
• Info- kättesaadav.
• Pol.teg.ebaolulised.
• Valitsus ei sekku äri-otsustesse.

• Rahvusvaheline
• Mitu keelt, rahvust, kultuuri.
• Turud on erinevad.
• Info kogum. raske.
• Poliitil.tegurid olulised.
• Valitsus mõjutab äriot-suseid.

7

• 6. Üksikfirma mõju riigi-majandusele.
• 7. Rahvuslus soodustab
• 8. Ärikeskkond-stabiilne
• 9. Rahanduskliima üht-lane.
• 10.Valuuta on ühtne.
• 11.Äritegemise reeglid arusaadavad

• Suurte firmade mõju tervele regioonile.
• Rahvuslus takistab.
• Ärikeskkond ebakindel
• Rahanduskliima-mitme-kesine.
• Valuutad erinevad.
• Äritegemise reegl. muu-tuvad, ebaselged.

8

• 12. Juhtkond on tervik-jagab vastutust ja
  kontrollib finantse.

• Juhtkond on autonoom-ne, ei tunne ega kont-rolli
  eelarvet.

9
Rahvusvahelise turunduse arengutegurid
Maksusoodustused
Suhteline välis- kaubanduseelis
Toote elutsükli faas
Rahvusvahelise turunduse kasv
Majanduslikud ja demogr. trendid
Koduturu konkurents
10
Rahvusvahelise turunduse keskkond
Majanduslik keskkond
Kultuuriline keskkond
Rahvusvahelise turunduse otsused
Poliitiline keskkond
Tehnoloogiline keskkond
Seadusandlik keskkond
11
1.Majanduslik keskkond

• Elatustase
• Majanduse kogutoodang
• Raha stabiilsus
• Majanduse arengutase

12
Elatustase

• Elatustase näitab elukvaliteeti, aineliste
  vajaduste rahuldamise taset.
• Näitajatena kasutatakse keskmist reaaltulu ühe
  inimese kohta, toidu- ja tööstuskaupade
  tarbimist, korteriolusid, sotsiaalset ja
  kultuurilist teenindamist, töö-taja keskmist
  tööaega eluks vajamineva muretsemiseks jne.

13
Majanduse kogutoodang

• SKP sisemajanduse koguprodukt mingi
  ajavahemiku jooksul kindlates terri-toriaalsetes
  piirides toodetud hüviste turuväärtus.
• RKP rahvuslik koguprodukt antud riigi
  kodanike ja ettevõtete majandusliku tegevuse
  tulemused, vaatamata sellele, kus tootmine aset
  leiab.

14

• RKP SKP ekspordi-impordi saldo
• Kasutatakse tavaliselt
• GNP(RKP) tervikuna
• GNP elaniku kohta

15
Raha stabiilsus

• Välisvaluuta suur kõikumine koduvaluuta suhtes
  mõjutab oluliselt käivet ja kasumit.
• Välisvaluuta odavnemine, kallinemine.
• Mõju hindadele, ekspordile, majanduse arengule.

16
Majanduse arengutase

• M.Porteri 4 majanduse arengustaadiumit
• Teguristaadium eelised ammutatakse loodusvarade
  või odava tööjõu olemasolust. (suhteline eelis)
• Investeerimisstaadium eelised on rajatud
  firmade võimele investeerida ajakohastesse
  tootmisrajatistesse.

17

• 3. Innovatsioonistaadium tänu sissetulekute ja
  haridustaseme kasvule arenevad maailmaklassiga
  tugiharud.Määravaks on oskustest ja
  tehnoloogiatasemest tulenev tootlikkus.(kokureeriv
  eelis)
• 4. Rikkusestaadium tähelepanu rohkem
  positsiooni hoidmisel kui tugevdamisel.

18
Turundusmeetmestikud vastavalt arengutasemele

• Toode sissetulekute tase, toodete iseloom
• Hind sissetulekud, konkurentide hinnad
• Jaotus turustusk. pikkus, kes on vahend.
• Toetus infokanalite levik, millised üldse on
• Riikide külgetõmbejõud sõltub ka infrastruk-
  tuurist energiasüsteem, transport, side

19
2.Poliitiline keskkond

• Poliitiline keskkond tähendab riigisiseseid ja
  rahvusvahelisi poliitilisi faktoreid, mis
  mõjutavad firma turundustegevust.
• 1. siseriigi poliitiline keskkond
• 2. rahvusvaheline poliitiline keskkond
• 3. sihtriigi poliitiline keskkond

20
Valitsuse majandusroll

• Riikliku suveräänsuse säilitamine
• Riikliku julgeoleku tagamine
• Riikliku prestiiži tõstmine
• Majandusliku heaolu parandamine

21
Valitsuse mõju

• Riigi osalus
• Riik majanduse reguleerijana
• Riigi kontrollivõimalused konfiskeerimine,
  sundvõõrandamine, kodustamine (keelud, kvoodid,
  hinnakontroll, valuutakontroll)

22
Kodustamine

• Kodustamine süstemaatiline protsess, kes riik
  piirab ja kontrollib välifirmasid
• Osaleb kapitali ülevõtmises väisriigi firmalt
• Riigi kodanike edutamine välisfirma juhtkonda
• Elanikkonna huvide arvestamine otsuste
  langetamisel (vesi, elekter)

23

• 4. Kohaliku toodangu eelistamine imporditavale
• 5. Eksporditariifide kehtestamine

24
Vabakaubandus või protektsionism

• Vabakaubanduse eelised
• Protektsionismi takistav mõju majanduse arengule

25
Piirangud kauplemises

1. Toll (tariif) maks, mida makstakse piiri
   ületamisel, et piirata mingi kauba sissevedu
   (5-67)
2. Kvoot limiit, (koguseline piirang) mida võib
   sisse vedada.
3. Boikott keeldumine mingi riigi toodetest, et
   kaitsta oma tooteid, sageli karistav funktsioon
4. Embargo keeld välja vedada mingilt maalt või
   sisse vedada mingile maale kaupu. Võib kaasneda
   ka laevade arrestimine jne.

26
Poliitiline stabiilsus

• Poliitiline stabiilsus on eriti oluline
• Ebastabiilsust suurendavad
• Riigikorra muutuste sagedus
• Riigikorra muutuste vägivaldsus
• Vägivallaaktide esinemine, meeleavaldused,
  tööseisakud jne.
• Elanike suur varanduslik ebavõrdsus
• Riigisisesed kultuurilised, keelelised, usulised
  erinevused

27
Ideoloogia

• Ideoloogia on vaadete ja ideede süsteem.
• Turunduse roll
• Väliturule minnes.
• Tuleb loobuda koduriigi ideoloogiast
• Tunnistada sihtriigi poliitilisi tõekspidamisi

28
Natsionalism

• Natsionalism samast rahvusest inimeste
  kokkukuuluvustunne, mis taotleb rahvuse
  säilitamist ja põlistamist.
• Patriotism positiivne
• Šovinism - negatiivne

29
Rahvusvahelised suhted

• Konkreetse välisriigi suhted firma kodumaaga
• Välisriigi suhted teiste riikidega
• Koduriigi kuulumine rahvusvahelistesse
  organisatsioonidesse

30
Poliitilise keskkonna hindamine

• Uuritakse siseriiklikku stabiilsust,
  välispoliitilisi konflikte, majanduslikku
  olukorda.
• Välimised faktorid firma kodumaa suhted
  välisriigiga, toote olulisus, tegevuse ulatus ja
  asukoht, firma nähtavus, poliitiline situatsioon.
• Sisemised faktorid firma käitumine, koostöö
  välisriigiga, tegevuse vastavus tavadele,
  filiaali sõltuvus emaettevõttest.

31
Olulised küsimused

• Kas toode kui strateegiline pakkumine on olnud
  poliitiliste debattide teemaks?
• Kas toode on määrav tooraine mõnele tööstusharule
  (tsement, teras)?
• Kas toode on poliitiliselt või sotsiaalselt
  tundlik (toiduained, ravimid)?
• Kas tootel on riigikaitseline tähtsus?

32
3.Seadusandlik keskkond

• Kuigi turundusröötaja ei ole jurist, tuleks
  teada
• missugused seadused on rangelt kohustuslikud,
• missuguste reeglite täitmist jälgitakse rangelt,
• missuguseid norme kontrollitakse juhuslikult,
• missusgune on otsuste tagapõhi.

33
Kaks põhilist õigussüsteemi

• Tavaõigus õiguse allikaks on pretsedendi
  (juhtumi) puhul tehtud otsus. Nii on alati sellel
  juhul talitatud. (Ingl.,USA,Kanada).
• Koodeksiõigus aluseks Rooma õigus. Baseerub
  kirjutatud seadustel ja õigusnor-midel. Jaguneb
  tsiviil-, kriminaal-, äriõigu-seks jne. On
  võimalikud erinevad tõlgen-dused. Kasut. enamikes
  riikides.

34
Koodeksiõiguse kaks rühma

• Romaani rühm Prantsusmaa, Belgia, Luksemburg,
  Monako jne.
• Germaani rühm Saksamaa, Austria, Šveits, Türgi,
  Kreeka, Itaalia, Jaapan jne.
• Soome, Rootsi, Norra,Taani, Island kuuluvad
  omakorda kokku.
• Eesti õigussüsteem on kõige sarnasem germaani
  (saksa) rühmale.

35
Kõige probleemsemad valdkonnad äriõiguses

• Konkurentide salalepped (kartelli kokku-lepped)
• Vahendajate lepingute tühistamine
• Toote kvaliteet ja selle kontrollimine
• Autoriõigus (patendid, litsensid, kaubamär-gid,
  nende õiguste kaitse)
• Hinnakontroll
• Garantiitõendid

36
Vaidluste lahendamine

• Vaidlused leiavad aset põhiliselt
• valitsuste vahel,
• firma ja valitsuse vahel,
• firmade vahel.
• Haagi Rahvusvaheline Kohus, ÜRO Rah-vusvah.Kohus
• UNCITRALIntern.Trade Law Comission
• Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraaži-kohus.

37
Väliskaubanduslikud kitsendused

• Tollid kodumaise tootmise kaitseks
  vä-liskonkurentsi eest, tulu saamiseks riigile
• a) väärtuseline tollimaks kindel impordi-tava
  kauba hinnast (10)
• b) kindel tollimaks kaubaühikule kehtestatud,
  ei sõltu hinnast
• c) kombineeritud tasutakse nii väärtuseline
  kui ka kindel tollimaks
• d) liikuv tollimaks muude teguritega seotud

38

• 2. Kvoot koguseline piirang, millest rohkem ei
  tohi sisse vedada, ülenormi kogused maksustatakse
  kõrgemalt.
• 3.Embargo riigivõimu keeld vedada välja mingile
  maale või vedada sisse mingilt maalt kaupu,
  valuutat jne.(vara arrestim.)
• 4. Boikott poliitil.ja maj. võitlus üksikisiku,
  organisats. või riigiga. Täielik või osaline
  teatud kaupade ostmisest keeldumine.

39
WTO World Trade Organisation

• 1994.a. novembris Uruguay voorul otsustati 7
  aastat kestnud läbirääkimiste tulemusena
  otsustati luua WTO.
• 1. jaan. 1995.a. hakkas WTO kehtima

40
WTO eesmärgid

• GATTi Uruguay vooru tulemuste elluviimine
• Kohtufunktsiooni täitmine rahvusvahelises
  kaubanduses s.h. ka intellektuaalse omandi
  kaitsega seotud
• Rahvusvaheliste vaidluste lahendamise protsessi
  haldamine
• Majanduspoliitiliste ülevaadete koostamine
• Koostöö IMF-i ja WP-ga.

41
WTO kõrgeim organ

• Ministrite Konverents 1 kord kahe aasta
  jooksul. Selle alluvuses töötavad
• Kaubandus-ja arengukomitee
• Maksebilansipiirangute komitee
• Eelarve-,finants- ja halduskomitee

42
Ministrite Konverentsi vaheaegadeltäidab tema
volitusi

• Peanõukogu, mille koosseisus tegutsevad
• Kaupade Nõukogu
• Teenuste Nõukogu
• Intellektuaalse Omandi Kaitse Nõukogu

43

• WTO otsused langetatakse konsensuse alusel.
• Ühele WTO liikmele teise poolt antud soodustused
  laienevad kõigile WTO liikmetele (v.a.
  vabakaubanduslepingud)

44

• GATT-i liikmed saavad automaatselt WTO
  liikmeteks, kui ratifitseerivad
  lepingu(8.dets.1994.a.) 2 aasta jooksul.
• Teiste riikide liitumise peab heaks kiitma 2/3
  WTO liikmetest.
• Kõik WTO lepingud on kõikidele liikmetele
  kohustuslikud.

45
WTO ja Eesti

• Eesti esitas avalduse GATT-i liikmeks asumiseks
  1994.a.märtsis.
• Eesti võeti WTO liikmeks 13.nov. 1999.a. 136.
  riigina.

46
Šveitsi valem

• Kõrgemaid tolle alandada rohkem kui madalamaid,
  s.t. ühtlustada.
• Tollide alandamise koefitsendid
• Arenenud riikidele
• Arengumaadele

47
Erinevad huvid

• G8 USA, Kanada, Jaapan, Suurbritannia,
  Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa
• G20 Argentiina, Brasiilia, Mehhiko, Hiina,
  India, Indoneesia, Austraalia, USA, Kanada,
  Jaapan, Lõuna-Korea, Suurbritannia, Saksamaa,
  Prantsusmaa, Itaalia, Saudi Araabia, Türgi,
  Venemaa(R), Lõuna-Aafrika, EL (ülejäänud riigid)

48

• G7 USA, Kanada, Suurbritannia, Saksamaa
  Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan Venemaa
• G5 Hiina, India, Brasiilia, Mehhiko,
  Lõuna-Aafrika Vabariik
• G14 (LAquila kohtumine) G8G5Egiptus
• 14 riiki 80 maailma majandusest

49

• G24 3 regiooni Aafrika, Ladina Ameerika, Aasia
• Aafrika Alžeeria, Cote dIvoire,
  Egiptus,Etioo-pia, Gabon, Gaana, Nigeeria, LAV,
  Kongo
• L-Am. Argentiina, Brasiilia, Kolumbia,
  Gua-temala, Mehhiko, Peruu, Trinidad ja Tobago,
  Venetsuela
• Aasia India, Iraan, Liibanon, Pakistan,
  Filipiinid, Sri Lanka, Süüria

50
Euroopa Liit

• Kaotada omavahelised tollid.
• Kehtestsda tollid teiste riikide suhtes.
• Tagada liikmesriikide inimeste, toodete, teenuste
  vaba liikumine.
• Kooskõlastada liikmete majanduspoliitika.
• Leida võimalusi omavahelise konkurentsi
  vältimiseks.
• Ühtlustada seadusandlust.
• Rajada Euroopa sotsiaalfond ja reguleerida
  tööturgu
• Asutada Euroopa Investeerimispank
• Arendada kaubavahetust

51
EL ajaloost

• 1951 Euroopa Söe-ja Terasekoondis
• 1957 Euroopa Mjandusühendus(6 riiki)
• 1967 Euroopa Ühendus
• 1992 Maastrichti leping Euroopa Liit
• 1995 Austria, Rootsi, Soome
• 2004 8 Ida-Euroopa riiki Malta, Küpros
• 2007 Bulgaaria, Rumeenia
• Liitumisläbirääkimised jätkuvad (Balkan)

52
Huvitavaid fakte EL-i ajaloost

• 1951 Saks., Prants.,Itaalia, Belgia,Holl.,Lux
• 1961 Suurb.,Iirimaa, Taani ei võetud
• 1967 eelm.Norra ei võetud (de Caulle)
• 1973 Suurb.,Iirimaa, Taani, (Norra-ise ei)
• 1981 Kreeka
• 1985 Gröönimaa astus välja(oli Taaniga)
• 1986 Portugal, Hispaania (9 aastat)
• 1987 Türgi esitas palve
• 1990 Küpros ja Malta (1997 võtsid tagasi)

53

• 1995 Austria, Rootsi, Soome (Norra ise ei)
• 1994-1996 Ungari,Sloveenia,Tšehhi,Poola,
  Slovakkia,Eesti,Läti,Leedu,Bulgaaria, Ru-
• meenia esitasid palve
• 2004 10 riiki
• 2007 Bulgaaria, Rumeenia

54
Maastrichti kriteeriumid

• Valitsuse eelarve puudujääk lt kui 3 SKP
• Valitsussekt.võlg- lt kui 60 SKP-st
• Riigi infl. määr ei ületa rohkem kui 1,5
  protsendipunkti 3 kõige madalama inf.
  liik-mesriigi keskmist
• Vähemalt kaks aastat osalust vahetuskursi
  mehhanismis
• Pikaajaline intr. määr ei tohi ületada rohkem kui
  2 prots.punkti kolme kõige parema riigi keskm.

55
Šengeni viisaruum

• 1985.a.- Belgia, Holland, Luksemburg,
  Prantsusmaa, Saksamaa
• Hiljem ühinesid Portugal, Hispaania, Kreeka,
  Austria, Island, Norra, Rootsi, Taani, Soome.
• 2007.a. 21.dets. Eesti, Läti, Leedu, Poola,
  Malta, Sloveenia, Tšehhi, Slovakkia, Ungari
• 2008.a. 12.dets. Šveits (25). Ei kuulu Suurbr.,
  Iirimaa, Küpros, Bulgaaria, Rumeenia

56
4.Kultuuriline keskkond

• Sotsiaalne struktuur
• Haridus
• Religioon
• Kommunikatsioon
• Esteetika
• Väärtushinnangud
• Ärikultuur

57
Olulisemad kultuurilised barjäärid

• Toode tarbijate maitsed ja harjumused
• Hind hinnakujunduse omapära
• Turustus ostude sooritamise omapära
• Toetus keelelised erinevused
• Kultuur teadmiste, väärtuste,
  käitumisnormi-de, mõtlemistüüpide, uskumuste jne.
  kogum

58
Valeotsuste vältimiseks

• Tuleks tundmaõppida kultuurilistkeskkonda
• Peaks turundust kohandama vastavalt kultuuriliste
  nõudmiste muutumisele
• Tuleks kaasata välismaiseid eksperte
• Tuleks palgata juhtideks ja spetsialistideks
  kohalikke

59
Sotsiaalne struktuur

• Ühiskonnaliikmete jaotumine sotsiaalsetesse ja
  demograafilistesse gruppidesse, nende olemus,
  suurus, suhted
• Ühiskonnaelu jagunemine tegevusaladeks

60
Haridustase mõjutab

• Kaupade tarbimist (tehnikatooted)
• Kohalike töötajate kvaliteeti
• Reklaamivahendite kvaliteeti ja sobivust

61
Haridustaset arvestades tuleb

• Kujundada reklaamisõnumid, pakendisildid
• Arvestada naiste ja meeste erinevat har.taset
• Korraldada turundusuuringuid
• Kohandada toodete keerukad juhised
• Arvestada, et reklaamiagentuuride töö kvaliteet
  sõltub haridustasemest

62
Religioon

• Animism
• Judaism
• Budism
• Hinduism
• Islam
• Kristlus
• Sintoism
• Taoism,konfutsianism

63
Kommunikatsioon

• Verbaalne kommunikatsioon (keel). Probleeme kõige
  rohkem valdkondades, nagu kaubamärk, pakend,
  reklaam, isiklik müük, läbirääkimised,
  turundusuuringud
• Mitteverbaalne kommunikatsioon
• Kõrge ja madala kontekstiga kultuurid

64
Kõrge kontekstiga kultuuris

• Inimeste vahelised suhted olulised
• Juhindutakse rohkem intuitsioonist ja tunne-
• test kui loogikast ja faktidest
• Otsustavad pigem grupid kui indiviidid
• Suhtlemine on kaudne- ei räägita konkr.ärist
• Kontekst (kehakeel, olustik, situatsioon jne.) on
  olulisem kui sõnad

65
Madala kontekstiga kultuuris

• Inimesed hindavad individualismi
• Otsused tehakse faktidele tuginedes
• Suhtlemine on otsene räägitakse asjast
• Tähelepanu on sõnadel ja nende tähendusel
  (juriidilised nüansid) mitte kontekstil
• Isiklikud suhted on vähem olulised kui eesmärgi
  saavutamine

66
Esteetika

• Muusikaline maitse
• Värvid
• Margitunnuste valik

67
Väärtushinnangud

• 1. Ühiskondlikud väärtushinnangud
• Individuaalsus - kollektiivsus
• Romantika
• Täiskasvanu laps
• Naine mees
• Võitlus koostöö
• Noor vana

68

• 2. Keskkondlikud väärtushinnangud
• Ühiskondlik positsioon
• Puhtus
• Traditsioonid uuendused
• Riskivalmidus
• Probleemide lahendamine

69

• 3. Isiksuslikud väärtushinnangud
• Aktiivsus passiivsus
• Töö puhkus
• Huumor tõsidus
• Erootika

70
Ärikultuur

• Tavad
• Läbirääkimised
• Ärieetika

71
Otsuste liigid

• Kõrgema juhtkonna otsused
• Detsentraliseeritud otsused
• Komisjoni otsused

72
Tavad

• Kohustuslikud äritavad
• Neutraalsed äritavad

73
Läbirääkimised

• Kontakti kindlustamine
• Seisukoha võtmine
• Kaalumine, arendamine, veenmine
• Kohandumine, nõustumine

74
Käitumistavadelt jaotatakse inimesed

• Lineaaraktiivsed räägivad poole ajast
• Multiaktiivsed teistele eriti sõna ei anna
• Reaktiivsed enamiku ajast kuulavad

75
5.Tehnoloogiline keskkond

• Toote säilitamine
• Elektrienergia
• Mõõtühikud
• Tööolud
• Keskkonnanõuded

76
Rahvusvahelisele turule sisenemise meetodid

• Eksport kaudne
• otsene
• vahetu
• Lepinguline sisenemine litsents
• 
  frantsiis
• Investeerimise kaudu turule sisenemine
• ühisfirma
• tütarfirma 1) pikaajaline investeering
• 2) olemasoleva firma ost või uue rajamine

77
Eksport, kaudne eksport

• Ekspordi kaudu turule sisenemine sihtriiki
  müüakse toodet.
• Kaudne eksport kauba müük toimub läbi
  eksportööri kodumaal asuva vahendaja.
• Kasutajad
• Eelis kiire professionaalne sisenemine
• Puudus toote valmistaja side turuga jääb
  nõrgaks

78
Otsene eksport

• Otsene eksport kasutatakse sihtturul alaliselt
  tegutseva vahendaja abi.
• Vahendajad
• Maakler
• Kommertsagent
• Komisjonär
• Distribuutor (jaotaja), edasimüüja

79
Vahetu eksport

• Vahetu eksport vahendajaid ei kasutata
• Kaks võimalust
• Kauba müük otse lõpptarbijale
• Turustamine filiaali või tütarettevõtte kaudu
• Eelis teave turust, trendidest, konkurentidest,
  konkur. toodetest kasvab müügimaht
• Puudus suured kulutused filiaali või
  tütarette-võtte loomiseks

80
Lepinguline sisenemine turule

• Lepinguline sisenemine sihtriiki müüakse toote
  valmistamiseks vajalikke oskusi ja õigusi ning
  toote valmistamine toimub sihttriigis.
• Ettevõte lubab üle kanda tehnoloogia, oskus-
  teabe, juhtimisstruktuuri, tööstusomandi
  kasutusõigused jne. sihtriigi firmale.
• Toote asemel müüakse sihtriiki toote valmista-
  miseks vajalikke oskusi või õigusi.

81
Litsents

• Ettevõte müüb välismaale õiguse kasutada tema
  firmamärki, patenti, kindlat tootmis- protsessi
  või autoriõigust.
• Litsentse väljastatakse küllaltki pikaks ajaks,
  kasutamiseks, kas ühe või mitme riigi
  territooriumil.

82
Litsentsimise põhjused

• e/v soovib täiendavaid sissetulekuid tehno-loogia
  kasutamisest, mis on kodumaal vana-nenud
• e/v soovib vastukaubaks saada välisfirmadelt
  teadusallüksuste töö tulemusi (vastastikune
  litsentsimine)
• et kaitsta oma kaubamärki järeletegemise eest
• et garanteerida oma juriidiline õigus
  patenti-dele ja kaubamärkidele

83
Litsentsimise ohud

• Litsentsi ostjatest saavad uued tugevad
  konkurendid
• Litsenstsi omandanud ettevõtteid on raske
  kontrollida
• Suhteliselt väike tulu läbimüügist
• Litsentside müümine toimub põhiliselt
  töös-tuslikult arenenud riikide ettevõtete vahel

84
Frantsiis

• Lisaks litsentsimise käigus ülekantavatele
  õigustele, kantakse üle ka tootmise
  organi-satsioon, turundussüsteemi ja
  juhtimissüs-teemi korraldus.
• Tootmissüsteemi rakendamiseks peavad olema
  tingimused kvaliteet ja kvantiteet.
• Sobib kui e/v l ei ole piisavalt vaba kapitali
  või on sihtturg poliitiliselt ebastabiilne

85

• Eelised
• Ei ole vaja tegeleda tööjõu probleemidega
• Saab reklaamida oma kaupa kui kodumaist
• Lepingu katkestamine on odavam kui oma tehase
  sulgemine
• Saab säästa ekspordikulude arvelt
• Maksud võivad olla väiksemad kui kodus
• Probleem kvaliteedi kontroll. Suurem osa
  tuludest läheb välispartnerile.

86
Investeerimine

• Investeerimise kaudu turule sisenemine toote
  valmistamine toimub sihtriigis, kusjuures turule
  siseneja on võtnud endale ühel või teisel kujul
  tootja rolli.
• Ühisfirma 25-75
• Eelised
• Suurem kontroll turunduse ja tootmise üle
• Parem tagasiside kliendilt
• Suurem kogemus rahvusvah. tur. alal.

87

• Puudused
• Suurem investeerimisvajadus
• Tunduvalt suurem risk
• Ühisfirma loomisel on oluline kohaliku partneri
  valik, aga ka kultuuriliste erinevuste ja
  ärikommete arvestamine
• Low- context culture USA
• High- context culture - Jaapan

88

• Tütarfirma täielik kontroll firma tegevuse üle
• Tütarfirma
• Pikaajaline investeering (makromajanduslik)
• Välisturule sisenemine ja seal läbi löömine
  (mikromajanduslik)

89
Makromajanduslik lähenemine

• Pikaajaline investeering - otsene invest.
• -
  portfelliinvest.
• Tootmisega tegeleva emafirma poolt loodav
  tütarfirma võib olla müügitoetusfirma, vaheladu,
  müügifirma, ostufirma, tootearen- dusfirma,
  tehnoloogia ülekandmise firma, finantsfirma,
  holding-firma, koostetehas, tootmistehas.

90
Tütarfirma juriidiliselt vormilt

• Harufirma loodud kodumaa seaduste järgi
• Tütarfirma loodud sihtturu seaduste järgi
• Omanduse seisukohalt
• Soolofirma 100 emafirma omanduses
• Ühisfirma osal. emafirma, osal.kohalik
• Segafirma nii riigifirmad kui erafirmad

91

• Eriti soolofirmade puhul eelised
• Kasum jääb firmasse
• Ei teki probleeme koostööpartneritega
• Puudused
• Vajadus suurte investeeringute järele
• Kvalifitseeritud tööjõu puudus koha peal
• Seadusega ei ole lubatud 100 tütarfirmat

92
Mikromajanduslik lähenemine

• Olemasoleva firma ostmine
• Uue üksuse loomine
• Ostmise eelised
• Tootmise ja turustuse olemasolu võimaldab kohe
  tootmist alustada
• Väljaõppinud personal
• Hulgimüüjate võrk
• Lihtne siseneda ka teistesse riikidesse

93

• Uue üksuse loomist kasutatakse siis, kui
  piirkonnas ei leidu sobivat firmat, mida müüakse
  sobivatel tingimustel või keelab seda kohalik
  seadusandlus.
• Eelised
• Uusim tehnoloogia, masinad
• Ei ole sõltuvust vanadest traditsioonidest
• Kerge luua oma mainet

94

• Rahvusvahelisele turule sisenemise meetodi valik
  (joonis)
• Rhvusvahelisele turule sisenemise valiku 3 reeglit

95
3 reeglit

• Naiivne reegel
• Pragmaatiline reegel
• Strateegiline reegel

96
Naiivne reegel

• Ainult üks meetod sisenemiseks
• Ei arvestata turgude erinevusi ja
  sisenemis-meetodite erinevusi
• Kaks põhilist viga
• 1) loobutakse ahvatlevatest sihtturgudest see
  ainuke meetod ei sobi neile
• 2) meetod, mida kasutatakse ei sobi tegelikult
  neile turgudele see ainuke on vale meetod

97
Pragmaatiline reegel

• Kogemuslik sisenemine varem proovitud
• Kõige sagedamini on see eksportimine. Ainult
  siis, kui eksportimine ei sobi, kaalutakse teisi
  võimalusi.
• Eeliseks on suhteliselt väike risk ja kulude
  kokkuhoid, kuna ei raisata raha teiste võimaluste
  uurimiseks.
• Põhiline puudus see ei pruugi olla parim meetod
  arvestades sihtriigi ja firma võimalusi

98
Strateegiline reegel

• Tehakse pidevalt alternatiivsete turule
  sise-nemise võimaluste võrdlusi ja seega parimaid
  otsuseid sisenemiseks.
• Meetodite võrdlemise aluseks on
• Kasum
• Risk
• Kasumivälised eesmärgid (müügimaht,turu
  suurus,kontroll, võimalus tagasi tulla jne.)

99
Strateegiad

• Turu segmentimisega seotud
• Kontsentreeritud strateegia
• Diferentseeritud starteegia
• Turu laiendamine

100
Kontsentereerumine

• Keskendumine sarnase turuga riikidele
• Nõudluse stimuleerimine nendel turgudel
• Kulud on suhteliselt tagasihoidlikud

101
Diferentseerumine

• Erinevatele turgudele erinevad tooted
• Võimaldab järgida erinevat nõudlust
• Oluliselt kulukam

102
Turu laiendamine

• Ollakse nõus väikese osaga konkreetsel turul
  ekspordi maht saadakse laienemisega paljudele
  turgudele
• Ei uurita tarbijaid lähemalt, ei segmendita
  turgu, vaid lähtutakse sellest, kas seda toodet
  turul on või ei ja võetakse paljudel turgudel
  oma osa
• Maailma turgu käsitletakse homogeense tervikuna -
  agregeerimine